Venelased teadsid Hitleri ründeplaanist, kuid ei uskunud seda
22. juunil 1941 algas neli aastat kestnud sõda Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel ehk Suur Isamaasõda, mida venelased peavad viimaste
Loe lisaks
Hitler ja tema sõda
Teemaja Kehlsteinhaus – kingitus füürerile
Berchtesgadeni Alpidesse (Baier) ehitasid natsid aastatel 1937–1938 esindusliku füürerile määratud residentsi (õigemini puhkemaja), mis sai nimeks Kehlsteinhaus. Maja asub 1820
Loe lisaks
Põrgumasin füürerile!
Tisler Johann Georg Elser (1897–1945) oli lihtne inimene, kes teadis natsliku Reichi tegelikust olemusest niisama vähe kui miljonid tema kaasmaalased.
Loe lisaks
Armastuskirjad jumaldatud füürerile
Pärast Teise maailmasõja lõppu leiti Berliinis asuvast Riigikantseleist umbes 8000 mees- ja naisfanaatikute füürerile saadetud kirja, millest tuhanded olid lõõskavad
Loe lisaks
Kuidas sündis natside hümn „Horst Wessel Lied“?
Inimesed, kes hukkuvad noorelt, ei jõua endale palju vaenlasi koguda, vähemasti omade hulgas mitte. Seepärast tehakse neist meelsasti kangelased, liikumise
Loe lisaks
Generalissimus Stalini suurimad vead
Pole ime, et pärast Teist maailmasõda ilmunud Punaarmee juhtide mälestustes ülistati nõukogude rahva kangelaslikkust ja punakindralite geniaalsust võitluses fašismi vastu,
Loe lisaks
Kuidas N. Liidu väliskaubanduse rahvakomissariaat natside sõjamasinat nuumas
Nõukogude Liidu väliskaubanduse alusepanijaks oli Leonid Krassin. Ta oli varem tegelnud bolševike partei võitlussalkade organiseerimisega. Kommunisti kohta oli Krassin haritud
Loe lisaks
Nõukogude lapsed Saksa Abwehri teenistuses
NKVD 1941. aasta salajastest aruannetest võime lugeda: „Käesoleva aasta 16. juunil peeti 15. laskurkorpuse (Edelarinne) NKVD eriosakonna poolt kinni 14-aastane
Loe lisaks
Hitler marssal Mannerheimi 75-ndal juubelil kontvõõraks (galerii)
Soome kaitsejõudude ülemjuhataja marssal Carl Gustav Emil Mannerheimi 75. sünnipäev oli 4. juunil 1942. Mannerheimi ammune usaldusalune ja teenekas väejuht
Loe lisaks
Wehrmacht in Farbe – Wehrmacht värvides (galerii)
Saksa ajakiri „Signal“ Ajakiri „Signal“ (27×36 cm) oli natside propagandaajakiri, mis ilmus nii okupeeritud riikides kui ka Saksamaa liitlasriikides. Kummaline,
Loe lisaks
„Auh, auh, seltsimees Stalin!” (Koerad Suures Isamaasõjas)
Juunis 1941 andis Nõukogude Liidule kohutava hoobi äsjase sõbraliku naabri ja hea kaubanduspartneri Saksamaa ootamatu kallaletung. Päästmaks riiki hävingust, pandi
Loe lisaks
Stalini kurikuulus käskkiri nr. 227: „Ei sammugi tagasi!”
Kõik on kuulnud, et Teise maailmasõja ajal tegutsesid Tööliste ja Talupoegade Punaarmee koosseisus tõkkesalgad – erilised väeosad, mis asusid oma
Loe lisaks
Jaht Jaapani allveelaeva I-52 kullale
10. märtsil 1944 väljus Jaapani allveelaev I-52 kapten Uno Kameo juhtimisel Kure sadamast Sasebo kaudu Singapuri. Laeva pardal oli 9,8
Loe lisaks
Kes võttis esimesena kasutusele mõiste „raudne eesriie?
Seda mõistet omistatakse ikka ja jälle Inglise endisele peaministrile Winston S. Churchillile, kellele anti 5. märtsil 1946 USAs Fultonis (Missouri)
Loe lisaks
Natsiideoloog Alfred Rosenberg – Tallinna reaalkooli kuulsaim vilistlane
Põhjendamatult vahel ka Hitleri paremaks käeks peetud baltisakslane Alfred Rosenberg sai küll idas vallutatud alade riigiministriks, kuid ei kohtunud Hitleriga
Loe lisaks
Reisilaeva „Langastria“ hukk
Pean tunnistama, et ei teadnud „Langastriast“ mitte midagi enne, kui juhus viis mind kokku Joseph Sweeneyga. Me tutvusime Egiptuses El
Loe lisaks
Otto Skorzeny – Euroopa kõige ohtlikum mees
Otto Skorzeny oli Teise maailmasõja ajal tuntud ja kardetud. Liitlased nimetasid teda „Euroopa kõige ohtlikumaks meheks“ ja kartsid tõemeeli, et
Loe lisaks
Milline roll oli Hitleri kõnedel tema võimule pääsemisel?
Juba 1930. aastatel väideti meedias, et Hitler rääkis ennast võimsaks. Kas see aga tõele vastab? Adolf Hitlerit peetakse tänini andekaks
Loe lisaks
Saksa okupatsioon Balti riikides. Eestlased olid kaabakad, kuid leedukad olid veel hullemad
27. jaanuaril 2020 ega ka aasta hiljem ei meenutanud Eesti ajakirjandus holokausti rahvusvahelisel mälestuspäeval isegi mitte poole sõnaga, ka ei
Loe lisaks
„Suudlusatentaat” Hitlerile (haruldane fotogalerii 1936. aasta Berliini suveolümpiamängudest)
Laupäev, 15. august 1936. Berliini suveolümpiamängude eelviimane päev ja viimane päev ujumisvõistlustel. Pärastlõunal jagatakse välja neli kuldmedalit: meeste 200 meetrit
Loe lisaks
Briti lahingulaeva HMS Barham hukkumine 25. nov. 1941
HMS Barham oli Briti Kuningliku mereväe Queen-Elizabethi-klassi lahingulaev ja läks ajalukku sellega, et oli ainuke lahingulaev Teise maailmasõja ajal, mille
Loe lisaks
Mida arvas Eesti ajakirjanik Mussolinist ja Hitlerist aastal 1936
Maailmasõjale järgnevailt päevilt * Nähtusi, kaalutlusi ja väljavaateid Maailmasõja peapõhjuseks ei olnud mitte sotsialistide poolt esiplaanile asetatud kapitalismi pahed, vaid rahvaste
Loe lisaks
Meis kõigis uinub sadistlik koonduslaagri valvur!
Lugusid tapatalgutest, piinamistest, massilistest hukkamistest ja veristest kuritegudest on alati raske mõista. Kuidas ja mis asjaoludel võib inimene muutuda julmaks
Loe lisaks
Ilma füürerita pole elul mõtet – enesetapulaine Saksamaal 1945. aasta kevadel
Viimastel sõjakuudel jaanuarist kuni maini 1945 sai ka kõige fanaatilisematele natsidele selgeks, et sõda pole enam mingil juhul võimalik võita.
Loe lisaks
„Õhtulehe” viktoriine koostavad jobud!
2020. aasta 30. aprilli „Õhtuleht” avaldas viktoriini pealkirjaga 75 aastat Adolf Hitleri surmast. Küsimus 2. Hitler suri oma punkris. Mille
Loe lisaks
Kui rikas oli Hitler ja kes olid tema pärijad?
30. aprillil 2020 möödus 75 aastat Adolf Hitleri enesetapust. Füüreri surmahetkel oli tema Berchtesgadeni hoiupanga kontol 91 698,77 marka, Hitleri
Loe lisaks