Sophia Loren – Itaalia filmitööstuse säravaim täht
Veel 1999. aastal peeti Sophia Lorenit internetis korraldatud küsitluse põhjal seksikaimaks staariks. Kuidas ta on suutnud seda saavutada? Loren ilust
Loe lisaksVeel 1999. aastal peeti Sophia Lorenit internetis korraldatud küsitluse põhjal seksikaimaks staariks. Kuidas ta on suutnud seda saavutada? Loren ilust
Loe lisaksTuntud prantsuse filminäitleja Alain Deloni (sünd. 8. nov. 1935) noorus oli pehmelt öeldes tormiline, kus ei puudunud ei „kasvuraskused” ega
Loe lisaks* Kohmakad 19. sajandi relvad osutuvad väga täpseteks, kui neid kasutavad purjus kauboid. * Metsiku Lääne asulate majakatuseid kaeti erakordselt
Loe lisaksTagumikulakkujalikus Läänes on saamas tavaks, et filmides mängivad ajaloolisi valgeid eurooplasi mustanahalised näitlejad – kogu see algatus on väär, idiootlik
Loe lisaksLääne ühiskond käib üha enam alla, muutudes püsimajäämise nimelt üha totalitaarsemaks – sotsiaalmeedia saab suurauad, sport nõuab kurjategija põlvili mälestamist
Loe lisaks„Tuulest viidud“ (1939 , Gone With The Wind) Margaret Mitchelli Ameerika kodusõja aegadest rääkiva menuromaani õigused ostis suurushullustust põdev produtsent
Loe lisaksEi ole ühtegi teist naisfilmirežissööri, keda poleks kiidetud, ülistatud, kritiseeritud ja kes teab mis pattudes süüdistatud. Leni Riefenstahl sai tuntuks
Loe lisaksFilmitutvustus pole just „Maaja“ pärusmaa, kuid seekord teeme erandi. Juttu tuleb ühest kõige omapärasemast linateosest „Harold ja Maude“ (1971). Loo
Loe lisaksKuumal esimese juuli päeval 2004 kukkus oma maja lävepakul Los Angeleses mürtsuga maha vormitus hõlstis koletult suur mees. Tema haige
Loe lisaksTuttavad näod ekraanilt, tuttavad nimed tiitritest, nende eluteid käsitasid vaatajad ühtse tervikuna. Ent reaalses elus need kolm näitlejat peaaegu ei
Loe lisaksIgal aastal sõidab Moskvasse tuhandeid noori provintslannasid – otsima armastust ja tähekarjääri. Meile ammu teada, ammu nähtud… kultusfilmis „Moskva pisaraid
Loe lisaksSelleks on vaja eelkõige annet, head välimust ja edukat algust. Kuid et üldse löögile pääseda, peab veel midagi tegema –
Loe lisaksAastal 1959 oli Kuuba revolutsioonikeerises. Aga seltskond ameerika machosid otsustas just seal golfi mängida. Mänguväljakule sattus Castro partisanide rühm. Raske
Loe lisaksAjaleht „New York Times” andis Fassbinderile kord sellise hinnangu: „Fassbinder on Euroopa andekaim režissöör”, sest lombitagused kriitikud nägid ainult tema
Loe lisaksÖöl vastu 17. oktoobrit 2012 lahkus parematele jahimaadele erootikafilmi „Emmanuelle“ täht 60-aastane Sylvia Kristel. Ebatervislikud eluviisid said talle saatuslikuks. Sylvia
Loe lisaksArnold Schwarzeneggeri nime teab iga atleetvõimleja. On ju Arnold kõigi aegade kõige edukam kulturist, kes tervelt viiel korral võitnud Mister
Loe lisaksVaevalt et kaasajal leidub peale Sylvester Stallone ühtegi teist filminäitlejat, kelle kohta „filmitäht” sobib selle sõna kõige klassikalisemas tähenduses. Tõusta
Loe lisaksRaisakullid tiirlesid kõikuma hakkava kalju ümber. 1985. aastal, kui sai teatavaks, et Hollywoodi naistekütt Rock Hudson põeb AIDSi, levis uudis
Loe lisaksKui ülivõrretega ülekülvatud naisteniiduk DiCaprio mängis 1995. aastal filmis „Total Eclipse”, polnud ta veel saavutanud romantilise armastaja kuulsust. Oh elu
Loe lisaks(Ühe sotsioloogilise uurimuse tulemustest) Pole vist kahtlust, et iga ajastu kujundab ka oma seksisümboli. Võib teinekord tunduda isegi koomilisena, et
Loe lisaksLaps Olümposelt – üksik elav legend. Täisvereline elu, mida kirgastas lummav armastus Jean Costeau vastu. Isegi vanuigi kütkestas ta oma
Loe lisaksTa on miljonite naiste (ja teatud osa meeste) lemmik, ideaalne mees: ilus nagu Apollo, rikas kui Rockefeller, edukam kui keegi
Loe lisaksLjudmila Gurtšenko suri 29. märtsil 2011. Temaga lõppes terve epohh, saatusliku naiselikkuse, ilu ja romantismi fanaatilise kummardamise ajastu. Mitte keegi
Loe lisaksKord tunnistas James Dean ühele oma sõbrale: „Ma andsin suhu viiele kuulsale Hollywoodi produtsendile. Tegin seda selleks, et mingisugustki osa
Loe lisaksNägemused muutuvad liiga sageli reaalsuseks. Sellepärast ei tohiks end nende eest kaitsta.
Loe lisaks1892. aastal avas prantslane Reynaud Pariisis Grévini vahakujude muuseumis „Optilise teatri ”. Liikuvaid pilte projitseeriti lihtsa ketasprojektsiooni abil. Reynaud’ ettevõttel
Loe lisaks