Kino ja filmi rekordeid

Kõige rohkem mängitud kinokangelane on Sherlock Holmes, kelle ristiisaks oli kirjanik sir Arthur Conan Doyle (1859–1930). Geniaalne detektiiv üles astunud 204 filmis ja teda on kehastanud 72 erinevat näitlejat.
Õudusfilmide kõige sagedasem kangelane on krahv Dracula, kelle iiri kirjanik Bram Stoker (1847–1912) uuele elule äratas. 5. märtsil 1922 esilinastus Saksamaal Henrik Galeeni stsenaariumi järgi tehtud õudusfilm „Nosferatu. Symphonie des Grauens” (Nosferatu. Õuduste sümfoonia). Režissöör Friedrich Wilhelm Murnau filmi peakangelaseks oli Karpaatidest pärit vampiir krahv Dracula. Filmiga „Nosferatu” algab vampiirfilmide ajastu. Krahv ise või tema otsesed järglased on senini kollitanud 160 filmis. Frankenstein, Dracula kõige tugevam rivaal, on üles astunud 112 filmis.
Kõige suurem kaskadöörile makstud honorar oli 100 000 dollarit. Selle raha sai Dar Robinson 1979. aasta novembris filmi „High Point” jaoks Toronto teletornist 335 m kõrguselt tehtud hüppe eest. Tema langevari avanes alles 91 m kõrgusel maapinnast. Robinson suri 39 aasta vanuselt 21. nov. 1986.
Kõige rohkem statiste esines inglise režissööri sir Richard Attenborough’ filmis „Gandhi” (1982). Ainuüksi matusestseenis osales umbes 300 000 statisti.
Maailma kõige suuremad filmistuudiod asuvad Los Angeleses Universal Citys. Lisaks suurele maa-alale, kus tehakse välisvõtteid, kuulub stuudiotekompleksi 561 hoonet ja 34 stuudiot, mis on sisustatud kõige vajalikuga värvifilmide tarbeks.
Kõige pikem filmiseeria on jaapanlaste „Tora San”. Filmi esimene osa tuli ekraanile 1969. a. augustis. 1991. a. valmis 44. seeria. Kõigis filmides on kaasa teinud näitleja Kiyoshi Atsumi (sünd. 1929. a.).
Kõige rohkem kostüüme ühe filmi jaoks õmmeldi 1951. a. 32 000 kostüümi läks vaja filmi „Quo Vadis” võtetel.
Kõige suurem võtteplats valmis 1976. a. Inglismaal Buckinghamshire krahvkonnas asuvas Pinewood’i stuudios. Filmi „The Spy Who Loved Me” (Spioon, kes mind armastas) tarvis ehitati hiiglaslik bassein (102×42×12 m), mis mahutas 4,54 milj. liitrit vett. Basseinis asusid 600 000 tonnise tanklaeva ja kolme aatomiallveelaeva maketid.
Kõige ihaldatum filmitrofee on Oscar, mida Ameerika Filmiakadeemia annab välja alates 1929. aastast. Auhind kujutab endast kullatud kuju, mida hiljem hakati Oscariks kutsuma.
Kõige rohkem Oscareid sai Mikihiire „isa” Walt Disney (1901–66). Disney kontos on 20 Oscarit. Peale selle veel 12 diplomit, millest osa annetati kuulsale multifilmimeistrile postuumselt.
Kõige rohkem Oscareid saanud film oli „Ben Hur” (1959) – nimelt 11. Talle järgnevad filmid „Tuulest viidud” (1939) ja „West Side Story” (1961). Kumbki film pälvis 10 Oscarit (esimene film siiski 8 ja kaks au-Oscarit).
Maailma suurim kinokompleks asub Brüsselis. 1988. aastal avatud „Kinepolises” on 27 ekraani ja 7000 istekohta.
Maailma esimene mängufilm, mis kestis üle tunni, oli „The story of the Kelly Gang”. Film esilinastus 26. dets. 1906 Melbournis.
Maailma esimene täispikk helifilm oli „Lights of New York”. Filmi demonstreeriti esimest korda 6. juulil 1928 New York City kinos „The Strand”.
Esimesed maailmamenuga helifilmid olid ameerika režissööri Warner Brothersi filmid „The Jazzsinger” (Džässilaulja) ja „The Singing Fool” (Laulev narr). Mõlemas filmis mängis peaosa filmitäht Al Jolson. Filmis „The Singing Fool” esitatud šlaager „Sunny Boy” sai esimeseks filmišlaagriks, mida hiljem lauldi kogu maailmas.
Maailma esimene värvifilm oli USA firma Techicolor filmile võetud „Must piraat” Douglas Fairbanksiga peaosas. Film vändati 1926. aastal.
Filmimaa nr. 1 on India. Mitte üheski teises riigis ei vändata nii palju mängufilme. Alates 1979. aastast tehakse Indias keskmiselt 700 filmi aastas. Rekordaasta oli 1990, mil vändati 948 mängufilmi.
Kõige odavam normaalpikkusega mängufilm oli „The Shattered Illusion” (Purustatud illusioon), mis valmis 1927. aastal. Kompanii Victorian Film Productions vändatud filmidraama läks maksma ainult 300 naela. See odav film valmis ühe aastaga ja selles on isegi stseen tormis hukkuva laevaga.
Kõige pikem kinofilm on Rainer Werner Fassbinderi „Berlin Alexanderplatz”, mis kestab 15:21 tundi. 6.–7. augustil 1983 näidati filmi kogu pikkuses koos kahetunnise vaheajaga Hollywoodis „Vista” kinos.
Filmiajaloo kõrgeima honorari sai Jack Nicolson Jokeri osa eest filmis „Batman”. 50 milj. dollarit maksma läinud filmis mängimise eest on Nicholsonil loota 60 milj. dollarit. Asi on selles, et näitleja loobus tavapärasest honorarist ja kauples endale välja osa kogutulust.
Barbra Streisand kasseeris filmi „Nuts” (1988) esimese naisnäitlejana honorariks 5 miljonit dollarit. Filmi „Tõusude ja mõõnade valitseja” eest sai ta aga koguni 6 milj. dollarit.
Kõige kauem ekraanil olnud film oli „Emmanuelle”. Pariisi kinos „Paramount City” näidati filmi 26. juunist 1974 kuni 26. veebruarini 1985.
Kõige rohkem vägivallastseene on filmis „Rambo III”. 109 minuti jooksul 245 vägivallaakti ja 123 laipa. Peakangelane Sylvester Stallone mängib filmis supermani, kes praktiliselt üksinda astub välja Nõukogude armee vastu.

Kõigi aegade kõige kallimad filmid

1916 „Intolerance” (Sallimatus) 2 milj $
1925 „Ben Hur“ 3,9 milj dolllarit
1930 „Põrguinglid“ 3,95 milj $
1942 „Kariibi mere piraadid“ 4 milj $
1946 „Duell päikese käes“ (Duel in the Sun) 8 milj $
1956 „Kümme käsku“ 13,5 milj $
1959 „Ben Hur“ 15,2 milj $
1962 „Mäss Bountyl“ 20 milj $
1963 „Cleopatra“ 44 milj $
1978 „Superman“ 55 milj $
1988 „Vale mäng Roger Rabbitiga“ (Who Framed Roger Rabbit) 70 milj $ (teistel andmetel 58 milj)
1991 „Terminaator 2“ 100 milj $
1995 „Veemaailm“ 172 milj $
1997 „Titanic“ 200 milj $ (film läks maksma neli korda rohkem kui omal ajal „Titanicu” ehitamine)
2005 „King Kong“ 207 milj $
2006 „X-Men – viimane vastupanu“ 210 milj $
2006 „Supermani tagasitulek“ 223 milj $
2006 „Kariibi mere piraadid 2“ 225 milj $
2007 „Ämblikmees 3“ 258 milj $ (Tunnuspildil)
2007 „Kariibi mere piraadid 3“ 300 milj $

Tunnuspildil: „Harry Potteri” filmide Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kooli kuliss Los Angeleses asuvas Universal Studios.

NB! Loe ka:
Suudlus kinolinal
Unustamatu „Helisev muusika“