Unustamatu „Tuulest viidud”, filmi ja kino rekordeid (valik)

8 minutit lugemist

„Tuulest viidud“ (1939 , Gone With The Wind)

Margaret Mitchelli Ameerika kodusõja aegadest rääkiva menuromaani õigused ostis suurushullustust põdev produtsent David O. Selznick, kes oli vastu Mitchelli ettepanekule kinnitada Rhett Butleri rolli Basil Rathbone, otsustades selle asemel Clark Gable’i kasuks. Pärast tervet riiki hõlmanud otsinguid ja Hollywoodis puhkenud kähmlusi palkas Selznick lõunaosariigi kaunitari Scarlett O’Hara rolli briti näitlejanna Vivien Leigh’. Tehes algusest peale selgeks, et filmi iga detail peab olema uhke ja luksuslik, kurnas Selznick ära vähemalt kolm režissööri (Sam Wood, George Cukor ja Victor Fleming), pani tule otsa „King Kongi” dekoratsioonidele, et lavastada tulemöllus Atlantat, palkas piisavalt statiste, et maha pidada kodusõda, ja viskas seejärel jalad seinale, et vastu võtta Oscarite sadu ja kiiduavalduspuhangud.
Peaaegu neli tundi kestev film oli omal ajal pikima kestvusega mängufilm. 4 miljonit maksma läinud film oli tollal kõige kallim linateos. Ameerika Filmiinstituut on paigutanud „Tuulest viidud“ USA 100 filmi hulgas neljandale kohale. 2019. aasta seisuga oli film sisse toonud umbes 7,2 miljardit dollarit, olles filmiajaloo kõige tulutoovamaks filmiks.

Unustamatud Clark Gable ja Vivien Leigh filmis „Tuulest viidud”. Selle filmi kõik koopiad võib ju hävitada, filmi DVD omamise kuulutada kriminaalkuriteoks, kuid neeger jääb ikkagi neegriks!

2020. aastal, kui USA-s lõid taas välja neegrite aegumatud alaväärsuskompleksid, on kõikvõimalikud inimõiguslased ja debiilsed liberaalid kuulsa filmi hammaste vahele võtnud. Tulemuseks on aga ainult see, et huvi filmi vastu on valgete ameeriklaste hulgas lausa plahvatuslikult suurenenud.
Kuid nüüd lühidalt kaasaegseid neegreid vihastanud filmist. (Huvitav, kus nad oma rassisimikriitikaga 1939. aastal olid?)
Linateosest, mida algusest peale kavandati kui ülimat Hollywoodi filmi, kujunes eepiliste filmide verstapost, mis seisis vankumatult. Kuigi film on piisavalt monumentaalne, leiab enamik filmi meeldejäävaid stseene aset esimeses pooles, mille lavastajaks oli suures osas Cukor, kes tõi oma karakterite lihvimise ja nüansside lisamise oskuse sedavõrd suursugusesse materjali. Fleming aga, kes oli peaasjalikult tuntud kui macho’like märulistseenide lavastaja, pidi millegipärast filmilindile talletama linaloo „seebiooperlikumad” kaadrid, kujutades peategelaste sõjajärgsete abieluaastate tõuse ja mõõnasid, mis polnud kaugeltki nii kaasakiskuvad kui nende sõjapäevil lahvatanud armulugu.

Vivien Leigh jäädvustatuna kuulsuste alleel Los Angeleses. (Autori foto.)

Sündmustiku mootoriks on tasakaalutu Scarlett, keda kehastab Leigh. Ta on härrasmehelikust Ashley Wilkesist (Leslie Howard) nii sisse võetud, et abiellub järjest mitme teda mitte vääriva mammapojaga; Wilkesi valik langeb aga tavapäraselt naiselikuma Melanie (Olivia de Havilland) kasuks. Mängu astub Rhett Butler, kes on pigem pragmaatik kui idealist, ja naist tõmbab tema poole, samal ajal kui sõda lõuna eluviisid pea peale pöörab. Scarlett abiellub temaga ja vannub, et ei tunne enam kunagi nälga ja teeb mida tahes, et töös hoida Tara, oma isa istandust. Alles siis, kui Rhett ta ära põlgab, saab Scarlett aru, et armastab teda, ja sellele järgneb klassikaline, kaheti tõlgendatav lõpp: mees jalutab minema („Ausalt öeldes, mu kallis, ei lähe see mulle karvavõrdki korda”) ja naine tõotab ta tagasi võita („Homme on uus päev”).

Kaader filmist „Rahvuse sünd”.

Nagu „Rahvuse sünd” (The Birth of a Nation, 1915), nii on ka „Tuulest viidud” ümbritsetud komplitseeritud ajaloost, näidates üksnes õnnelikke, pühendunud orjasid ja kujutades Ashley kaasalöömist Ku Klux Klanis tõeliselt heroilise (kuigi hukule määratud) ettevõtmisena. Kuid filmi haare on vastupandamatu ja Selznicki kujutlusvõime viljana on sündinud mitmed kinoklassikasse kuuluvad stseenid: kaamera eemaldumine haavatute eest hoolitsevast Scarlettist, täites terve ekraani viga saanud sõduritega; kihutamine läbi põleva Atlanta; Gable kandmas Leigh’d ülakorrusele, seksuaalsusest looritatud varjudesse. Kui lisada võrratud Technicolori värvid, riietel pastelsed ja tunnete kujutamisel lõkendavad, ning kõuetormiga sarnanev Max Steineri muusika, võib öelda, et tegu on Hollywoodi filmitööstuse tõelise tippsaavutusega.

Ja nüüd lühidalt teistest kino ja filmi rekorditest:

Kõige rohkem mängitud kinokangelane on Sherlock Holmes, kelle ristiisaks oli kirjanik sir Arthur Conan Doyle (1859–1930). Geniaalne detektiiv üles astunud 204 filmis ja teda on kehastanud 72 erinevat näitlejat.
Õudusfilmide kõige sagedasem kangelane on krahv Dracula, kelle iiri kirjanik Bram Stoker (1847–1912) uuele elule äratas. 5. märtsil 1922 esilinastus Saksamaal Henrik Galeeni stsenaariumi järgi tehtud õudusfilm „Nosferatu. Symphonie des Grauens” (Nosferatu. Õuduste sümfoonia). Režissöör Friedrich Wilhelm Murnau filmi peakangelaseks oli Karpaatidest pärit vampiir krahv Dracula. Filmiga „Nosferatu” algab vampiirfilmide ajastu. Krahv ise või tema otsesed järglased on senini kollitanud 160 filmis. Frankenstein, Dracula kõige tugevam rivaal, on üles astunud 112 filmis.
Kõige suurem kaskadöörile makstud honorar oli 100 000 dollarit. Selle raha sai Dar Robinson 1979. aasta novembris filmi „High Point” jaoks Toronto teletornist 335 m kõrguselt tehtud hüppe eest. Tema langevari avanes alles 91 m kõrgusel maapinnast. Robinson suri 39 aasta vanuselt 21. nov. 1986.
Kõige rohkem statiste esines inglise režissööri sir Richard Attenborough’ filmis „Gandhi” (1982). Ainuüksi matusestseenis osales umbes 300 000 statisti.
Maailma kõige suuremad filmistuudiod asuvad Los Angeleses Universal Citys. Lisaks suurele maa-alale, kus tehakse välisvõtteid, kuulub stuudiotekompleksi 561 hoonet ja 34 stuudiot, mis on sisustatud kõige vajalikuga värvifilmide tarbeks.
Kõige pikem filmiseeria on jaapanlaste „Tora San”. Filmi esimene osa tuli ekraanile 1969. a. augustis. 1991. a. valmis 44. seeria. Kõigis filmides on kaasa teinud näitleja Kiyoshi Atsumi (sünd. 1929. a.).
Kõige rohkem kostüüme ühe filmi jaoks õmmeldi 1951. a. 32 000 kostüümi läks vaja filmi „Quo Vadis” võtetel.
Kõige suurem võtteplats valmis 1976. a. Inglismaal Buckinghamshire krahvkonnas asuvas Pinewood’i stuudios. Filmi „The Spy Who Loved Me” (Spioon, kes mind armastas) tarvis ehitati hiiglaslik bassein (102×42×12 m), mis mahutas 4,54 milj. liitrit vett. Basseinis asusid 600 000 tonnise tanklaeva ja kolme aatomiallveelaeva maketid.
Kõige ihaldatum filmitrofee on Oscar, mida Ameerika Filmiakadeemia annab välja alates 1929. aastast. Auhind kujutab endast kullatud kuju, mida hiljem hakati Oscariks kutsuma.
Kõige rohkem Oscareid sai Mikihiire „isa” Walt Disney (1901–66). Disney kontos on 20 Oscarit. Peale selle veel 12 diplomit, millest osa annetati kuulsale multifilmimeistrile postuumselt.
Kõige rohkem Oscareid saanud film oli „Ben Hur” (1959) – nimelt 11. Talle järgnevad filmid „Tuulest viidud” (1939) ja „West Side Story” (1961). Kumbki film pälvis 10 Oscarit (esimene film siiski 8 ja kaks au-Oscarit).
Maailma suurim kinokompleks asub Brüsselis. 1988. aastal avatud „Kinepolises” on 27 ekraani ja 7000 istekohta.
Maailma esimene mängufilm, mis kestis üle tunni, oli „The story of the Kelly Gang”. Film esilinastus 26. dets. 1906 Melbournis.
Maailma esimene täispikk helifilm oli „Lights of New York”. Filmi demonstreeriti esimest korda 6. juulil 1928 New York City kinos „The Strand”.
Esimesed maailmamenuga helifilmid olid ameerika režissööri Warner Brothersi filmid „The Jazzsinger” (Džässilaulja) ja „The Singing Fool” (Laulev narr). Mõlemas filmis mängis peaosa filmitäht Al Jolson. Filmis „The Singing Fool” esitatud šlaager „Sunny Boy” sai esimeseks filmišlaagriks, mida hiljem lauldi kogu maailmas.
Maailma esimene värvifilm oli USA firma Techicolor filmile võetud „Must piraat” Douglas Fairbanksiga peaosas. Film vändati 1926. aastal.
Filmimaa nr. 1 on India. Mitte üheski teises riigis ei vändata nii palju mängufilme. Alates 1979. aastast tehakse Indias keskmiselt 700 filmi aastas. Rekordaasta oli 1990, mil vändati 948 mängufilmi.
Kõige odavam normaalpikkusega mängufilm oli „The Shattered Illusion” (Purustatud illusioon), mis valmis 1927. aastal. Kompanii Victorian Film Productions vändatud filmidraama läks maksma ainult 300 naela. See odav film valmis ühe aastaga ja selles on isegi stseen tormis hukkuva laevaga.
Kõige pikem kinofilm on Rainer Werner Fassbinderi „Berlin Alexanderplatz”, mis kestab 15:21 tundi. 6.–7. augustil 1983 näidati filmi kogu pikkuses koos kahetunnise vaheajaga Hollywoodis „Vista” kinos.
Filmiajaloo kõrgeima honorari sai Jack Nicolson Jokeri osa eest filmis „Batman”. 50 milj. dollarit maksma läinud filmis mängimise eest on Nicholsonil loota 60 milj. dollarit. Asi on selles, et näitleja loobus tavapärasest honorarist ja kauples endale välja osa kogutulust.
Barbra Streisand kasseeris filmi „Nuts” (1988) esimese naisnäitlejana honorariks 5 miljonit dollarit. Filmi „Tõusude ja mõõnade valitseja” eest sai ta aga koguni 6 milj. dollarit.
Kõige kauem ekraanil olnud film oli „Emmanuelle”. Pariisi kinos „Paramount City” näidati filmi 26. juunist 1974 kuni 26. veebruarini 1985.
Kõige rohkem vägivallastseene on filmis „Rambo III”. 109 minuti jooksul 245 vägivallaakti ja 123 laipa. Peakangelane Sylvester Stallone mängib filmis supermani, kes praktiliselt üksinda astub välja Nõukogude armee vastu.

Kõigi aegade kõige kallimad filmid

1916 „Intolerance” (Sallimatus) 2 milj $
1925 „Ben Hur“ 3,9 milj dolllarit
1930 „Põrguinglid“ 3,95 milj $
1942 „Kariibi mere piraadid“ 4 milj $
1946 „Duell päikese käes“ (Duel in the Sun) 8 milj $
1956 „Kümme käsku“ 13,5 milj $
1959 „Ben Hur“ 15,2 milj $
1962 „Mäss Bountyl“ 20 milj $
1963 „Cleopatra“ 44 milj $
1978 „Superman“ 55 milj $
1988 „Vale mäng Roger Rabbitiga“ (Who Framed Roger Rabbit) 70 milj $ (teistel andmetel 58 milj)
1991 „Terminaator 2“ 100 milj $
1995 „Veemaailm“ 172 milj $
1997 „Titanic“ 200 milj $
2005 „King Kong“ 207 milj $
2006 „X-Men – viimane vastupanu“ 210 milj $
2006 „Supermani tagasitulek“ 223 milj $
2006 „Kariibi mere piraadid 2“ 225 milj $
2007 „Ämblikmees 3“ 258 milj $ (Tunnuspildil)
2007 „Kariibi mere piraadid 3“ 300 milj $

0

Your Cart