„Üksinda kodus“ – põnevaid fakte klassikalisest jõulufilmist

7 minutit lugemist

Juba palju aastakümneid kuulub komöödiafilm „Üksinda kodus“ ja selle järjefilmid paljude riikide televisiooni jõuluprogrammi. Paljud inimesed Eestiski ei kuju­ta jõule ilma selle filmita ette, kuigi sama palju on selliseidki, kel on väikse poisikluti seiklustest kõrini. Alljärgnevalt mõned faktid kultuslikuks muutunud filmi kohta.

* USAs 1990. aastal valminud film „Üksinda kodus“ (Home Alone) sai endale neli järjefilmi, millest kaht demonstreeriti ka kinodes ja kaks olid mõeldud ainult televisioonis näitamiseks. Esimesele filmile järgnesid „Üksinda kodus 2: Kadunud New Yorgis“ (Home Alone 2: Lost in New York; 1992) „Üksinda kodus 3“ (Home Alone 3; 1997), „Üksinda kodus 4“ (Home Alone 4: Taking Back the House; 2002) „Üksinda kodus 5“ (Home Alone: The Holiday Heist ehk Home Alone 5; 2012), Kui kahes esimeses filmis askeldasid samad tegelased ja näitlejad, siis ülejäänutes oli juba peaaegu täielikult vahetunud nii tegijate, tegelaste kui näitlejate koosseis.

Filmi teises osas tegi episoodilise rolli USA endine president Donald Trump. Kui Kevin astub sisse New Yorgi luksushotelli Plaza Hotel, küsib ta teed registratuurini juhuslikult mehelt, kelleks oli Donald Trump, selle hotelli omanik.

* Peaaegu terve esimene film vändati Chicagos ning see, mida kujutati näiteks Pariisi lennujaamana, oli tegelikult O’Hare’i rahvusvaheline lennujaam Chicagos. Äriklassi luksusistmed asusid kohaliku kooli korvpalliväljakul ja koolibasseini kasutati stseenis, kus Kevin kõnnib oma maja üleujutatud keldris.
* Peaosalist Kevinit kehastanud Macaulay Culkin joonistas murdvaraste Marvi ja Harry vastu võitlemiseks lahinguplaani, pannes paika ka erinevad lõksud.
* Keldris asus hirmuäratav ahi, mida Kevin kartis. See muudeti n-ö elavaks kahe mehe, nöörijupi ja taskulampide abil. Lavastaja soovis alguses küll valmistada ahju, mis Kevini unenäos ajab teda kogu majas taga, arvutigraafika abil, kuid väike eelarve sundis otsima alternatiivseid variante.
* Murdvarga Harry Lime’i rolli pakuti esialgu Robert De Nirole, Jon Lovitzile, Danny DeVitole, Rowan Atkinsonile, Bob Hoskinsile ja teistelegi, kuid need näitlejad keeldusid. Seejärel sai selle osa Joe Pesci.
* Muide, Joe Pesci tegelasele anti Harry Lime’i nimi austusavaldusena Orson Wellesile, sest sellist nime kandis viimase kangelane Suurbritannia filmis „Kolmas mees“ (1949).
* Et film tuleks võimalikult realistlik, siis otsustas näitleja Joe Pesci, et on parem, kui Macaulay Culkin hakkaks teda tõeliselt kartma. Selleks püüdis Pesci poisiga võtteplatsil võimalikult vähe kokku puutuda, mistõttu iga kohtumine Pesciga oli poisile üha hirmuäratavam. Lisaks ei meeldinud Pescile võtete ajal, et filmi põhistaariks oli tehtud laps.
* Kui Joe Pescile midagi võtteplatsil ei meeldinud, siis kippus ta ära unustama, et tegemist on laste- ja perefilmiga, ning ütles nii mõnegi krõbeda sõna. Ühel korral soovitas režissöör tal sõna „fuck“ asendada mõne sarnase sõnaga, näiteks „fridge“ (külmik). Samal ajal ropendas teist pätti, Marvi mänginud Daniel Stern samuti, kui ütles ühes stseenis „shit“, püüdes oma saabast koeraväravast kätte saada. Huvitaval kombel seda hetke filmist välja ei lõigatud.

Peaaegu terve esimene film vändati Chicagos ning see, mida kujutati näiteks Pariisi lennujaamana, oli tegelikult O’Hare’i rahvusvaheline lennujaam Chicagos. Äriklassi luksusistmed asusid kohaliku kooli korvpalliväljakul ja koolibasseini kasutati stseenis.

* Joe Pesci unustas sageli ära, et tema tegelaskuju pole abielus, kandes sõrmes abielusõrmust.
* Populaarsel näitlejal John Candyl oli väga tihe graafik, mistõttu tal oli „Üksinda kodus“ jaoks aega ainult üks päev. Seetõttu tehti kõik stseenid Candyga 23 tunni jooksul ilma vaheaegadeta, kuigi filmi pääsesid vaid vähesed stseenid. Seejuures olid peaaegu kõik Candy repliigid improviseeritud, sealhulgas tema jutustus matusebüroosse unustatud pojast.
* Muide, stsenaariumis polnud ka väljendit, mille ütles Kevin: „Noh, mehed, kas annate alla või tahate veel saada?“ See oli samuti puhas improvisatsioon.
* Ka Marvi lause: „Miks sa ennast tibupojaks oled ehtinud?“ oli puhas improvisatsioon, kuid see jäeti filmi ja tänaseks on sellest saanud filmi üks tunnuslausetest.
* Legendi järgi esines 1977. aastal surnud Elvis Presley ühes episoodilises rollis. On inimesi, kes usuvad, et rokikuningas elab, ning nad on veendunud, et lennujaama ootesaalis, kui Kevini ema karjub lennujaamatöötaja peale, on tema selja taga seisvaks habetunud meheks Elvis.
* Kevini ema mängis filmis näitleja Catherine O’Hara, kes 2015. aastal antud intervjuus rääkis, et suhtleb oma filmipojaga tänini. On teada juhtumist, mis tõestab Culkini ja O’Hara sooje tundeid: ühe ürituse ajal nimetas Culkin O’Harat emmeks, kui nad ootamatult rahvamassis kokku sattusid.
* Lavastaja Chris Columbus kasutas filmis ka omaenda pereliikmeid. Näiteks tema abikaasa Monica Devereux mängis stjuardessi, kes teatab Kate’ile, et nende kodutelefon ei vasta, äi aga politseinikku, kes raadio teel palub McCallisteridel oma lapsed uuesti üle lugeda. Veel võib näha filmis režissööri ämma ja tütart Eleanori, kes istuvad Pariisi lendavas lennukis.
* „Üksinda kodus“ teises filmis toodi lagedale asi, mis loodi spetsiaalselt filmi jaoks – selleks oli diktofon Talkboy, mida kasutas Kevin. Kuna filmi autorid ei soovinud end siduda mingite kindlate brändidega, siis kasutati filmis tegelikult mittetöötavat plastkarpi. Aga pärast filmi suurt edu selgus, et paljud inimesed sooviksid omandada taolist seadet, mille disain oli tolle aja kohta väga progressiivne. Nii pidasid filmiloojad veidi aru ja lubasid kompaniil Tiger Electronics hakata tootma elektroonilist helisalvestavat mänguasja. Mõni aeg hiljem – tänu filmifännide tungivatele palvetele – ilmuski taoline aparaat tõepoolest poelettidele.
* Üks filmis kõlavatest muusikapaladest baseerub ukraina jõuluteemalisel rahvalaulul „Štšedrik“, millel on väga pikk ajalugu, kuid mille ümbertöötluse tegi helilooja Mõkolai Leontovitš, kes selle teose esitamise järel 1916. aastal sai suureks kuulsuseks. Paarkümmend aastat hiljem tehti USAs sellele laulule ingliskeelne tekst ja pandi nimeks „Carol of the Bells“. Helilooja John Williamsi arranžeeringus ongi seda laulu kuulda ka filmis.

Legendi järgi esines 1977. aastal surnud Elvis Presley ühes episoodilises rollis. On inimesi, kes usuvad, et rokikuningas elab, ning need on veendunud, et lennujaama ootesaalis, kui Kevini ema karjub lennujaamatöötaja peale, on tema selja taga seisvaks habetunud meheks Elvis.

* Katoliku usku naeruvääristavas komöödiafilmis „Dogma“ (1999) väidab Serendipity-nimelist kaunitari mänginud Saima Hayek, et sajandi kahekümnest kassafilmist on 19 tema töö: „Aga 20. filmiks oli lugu poisist, kes jäi üksinda koju, kuhu tungisid vargad, aga ta sai nendest jagu. Keegi müüs oma hinge saatanale, et teenida taolise pasa pealt raha.“
* Vanamees Marley, Kevini naaber, kes rääkis poisile perekonna tähtsusest, puudus algsest käsikirjast sootuks. See lisati lavastaja Columbuse palvel, kes tahtis muuta filmi sentimentaalsemaks. Nime andis uuele tegelasele lavastaja ise, kes oli Charles Dickensi loomingu suur fänn.
* Filmi teises osas tegi episoodilise rolli USA praegune president Donald Trump. Kui Kevin astub sisse New Yorgi luksushotelli, siis küsib ta teed registratuurini juhuslikult meesterahvalt, kelleks oligi Trump, selle hotelli omanik.
* Pärast filmivõtete lõppu annetati plastikust ja vahast tehtud kunstlumi Chicago ooperiteatrile. Mõningatel andmetel on see siiamaani kasutuses.
* Filmi reklaamfoto jaoks, millel Macaulay Culkin hoiab oma käsi põskedel ja karjub, saadi inspiratsiooni Norra kunstniku Edvard Munchi kuulsast maalist „Karje“.
* Esimese filmi eelarveks oli 18 miljonit dollarit, aga tagasi teeniti 476 miljonit.
* Film hoidis Guinnessi rekordit enda käes enam kui veerand sajandit (1990–2017), olles USAs populaarseimaks komöödiaks ja kogudes esimese poolaasta jooksul 285,7 miljonit dollarit. Alles 2017. aastal möödus sellest hiinlaste komöödia „Ära kunagi räägi surmast“ (Never Say Die), mis kogus Hiinas u 334 miljonit dollarit.
* Kui esimese osa eest sai Macaulay Culkin honorariks vaid piskut, siis teise osa eest juba 8 miljonit dollarit, mis oli tollal suurim honorar, mis lapsnäitlejale makstud.

Macaulay Culkin ja tema filmiema.