Arnold Schwarzenegger – elu nagu unenägu!

9 minutit lugemist

Arnold Schwarzeneggeri nime teab iga atleetvõimleja. On ju Arnold kõigi aegade kõige edukam kulturist, kes tervelt viiel korral võitnud Mister Universumi tiitli ja seitsmel korral tulnud Mister Olümpiaks.

Arnold sündis 30. juulil 1947 Thali külas Austrias. Isa Gustav oli pikk ja tugev mees, endine jääkeeglitšempion, kes tegi karjääri politseinikuna. Isa õhutusel kasvas Arnold üles spordi keskel.
1962. aasta suvel, enne kui Arnold 15 sai, avastas ta kulturismi kui viisi jalgpalli jaoks tugevamaks saada ja mõistis koheselt, et see on hoopis see, mida ta teha tahab. 182 sm pikk ja 68 kg kaaluv Arnold oli kõhn, kuid oma ea kohta sportlik ja lihastes. Ning peagi võtsid vanemad jõusaalis käijad, kes tema potentsiaali nägid, ta oma tiiva alla. Varsti pärast seda lõpetas Arnold teiste spordialadega tegelemise. Tema iidoliks sai filmi „Herakles vampiiride vastu“ (1962) peategelane Reg Park. Aga kuidas? „Sel hetkel ei olnud mul õrna aimugi, kuidas seda teha, aga ma olin kindel, et see juhtub. Ma tundsin alati, et ma lähen Austriast ära Ameerikasse. Alates sellest ajast, kui ma kümnene olin. Aga ma ei teadnud, kuidas seda teha, sest sellist võimalust lihtsalt polnud,“ meenutab Arnold.

Arnold Schwarzenegger – maailma kuulsaim kulturist.

Ta ei tahtnud saada tuletõrjujaks, detektiiviks või meremeheks nagu teised lapsed. Ja ta ei tahtnud saada lihtsalt veel üheks kulturistiks.
„Oma iha ja tahtejõuga ei olnud ma kindlasti normaalne,“ ütleb Arnold. „Normaalsed inimesed saavad olla rahul tavalise eluga. Mina olin teistsugune. Ma tundsin, et elul on rohkemat pakkuda kui keskmisel tasemel eksisteerimine. Mulle avaldasid alati muljet jutud suurepärasusest ja võimust. Caesar, Karl Suur, Napoleon, vaat need olid nimed, mida ma teadsin ja mäletasin. Ma tahtsin teha midagi erilist, olla tunnustatud kui parim. Ma nägin kulturismi selle masinana, mis mind tippu viib ja ma panin kogu oma energia sellesse.“ 1. oktoobril 1965 alustab Arnold kohustuslikku sõjaväeteenistust Austria armee tankijuhina. Ja siis saab ta hakkama tavatu teoga. Ta lahkub omavoliliselt sõjaväeosast ja sõidab rongiga Stuttgarti juunioride Mr Euroopa kulturismivõistlusele. Ta oli sunnitud teistelt võistlejatelt esinemisriided ja kehaõli laenama. ainus, mida ta teha oskas, oli see, mida ta oli ajakirjades Reg Parki tegemas näinud. Kuidagimoodi läks kõik hästi – Arnold sai eelvoorus edasi, seejärel kutsuti finaali ja ta sai uueks juunioride Mr Euroopaks.
Kui ta sõjaväkke tagasi läks, saadi ta kätte, kui ta müürilt üle ronis ja veetis järgmised seitse päeva kartsas. Aga Arnoldil oli trofee ja selle aja peale, kui ta kartsast pääses, oli sõjaväebaasis levinud jutt tema juunioride Mr Euroopa tiitlist. Temast sai kohalik kangelane isegi ülemuste seas, kes andsid talle kaks vaba päeva Austria armeele prestiiži toomise eest.
1966. aasta alguses kolis Arnold Münchenisse ja õppis treenima, kuidas saada meisterkulturistiks, ta hakkas innukalt treenima Mr Universumi tiitli jaoks. September 1968. Arnold on esimest korda Ameerikas, Miamis. Lõpuks ometi! ta näeb esimest korda asju, mida ta on näinud ainult filmides, raamatutes ja ajakirjades: kuuerealised maanteed, suured viaduktid, mis teevad spiraale ja ühendavad ühe maantee teise maanteega. Ta tunneb enda ümber energiat, millesarnast ta varem tundnud ei ole. Kõik see uudsus, mis tema ümber on viib ühe lihtsa järelduseni: see on täiesti teine maailm.
Arnold oli just võitnud oma teise NABBA Mr Universumi võistluse 21. septembril. Vahetult pärast seda võttis temaga ühendust Joe Weider, kes kutsus ta Ameerikasse nädal hiljem toimuvale Mr Universumile võistlema.
Arnold oli võistlema minnes enesekindel, kuid jäi siiski alla Frank Zane’le. Arnold võitis oma pikkuseklassis, aga üldkokkuvõttes jäi Zane’i järel teiseks.
Joe Weiderit see ei heidutanud. Teda paelus see tugeva austria aktsendiga hiiglaslik noor kulturist. Joe ja Arnold jõudsid kokkuleppele: Arnold veedaks ühe aasta Ameerikas, treeniks ja avaldaks Weideri ajakirjades oma meetodeid. Arnold oli jõudnud oma suure tee algusesse…

Arnold oma hiilgeajal.

3. oktoobril 1970 võidab Arnold oma esimese Mr Olümpia tiitli New Yorgis. Arnold võitis Olümpia uuesti 1971, 1973 ja 1974 ilma vaidlusteta, mis tema eelmisi võite eelnevatel aastatel ümbritsenud olid. 8. novembril 1975 võidab Arnold Lõuna-Aafrikas kuuenda Mr Olümpia tiitli ja teatab oma kulturismist loobumisest. Kuna Arnoldi jaoks hakkasid kulturismilaval võistlusmomendid otsa saama, pööras ta pilgu tulevikku. Aastatel 1967–75 poseeris Arnold 50 võistlusel, astus autasustamispjedestaalile 47 korda.
1970. aastal astub ta esimest korda üles filmis „Herakles New Yorgis“. Ta ajastus oli ideaalne, sest just samal ajal hakkasid kinodesse jõudma esimesed tõsiselt võetavad märulifilmid, milles peaosi mängisid suhteliselt kahvatud ja kidurad mehed. Austria atleedi perekonnanimi tekitas ameeriklastele alguses ületamatuid hääldusraskusi ning oma debüütfilmis oli ta nimeks Arnold Strong (Tugev). Oma kohutava aktsendi tõttu tuli tema tekst teisel näitlejal peale lugeda. Esimest korda kasutas ta oma nime märulikomöödias „Stay Hungry“ (1976). Arnoldi staaritstaatust võimendas õnnestunud tõsielufilm „Pumping Iron“ (Raua pumpamine), 1977, mis dokumenteeris Arnoldi ettevalmistusi seitsmenda Mr Olümpia tiitli võitmiseks.
Jaanuar 1977. Arnold jõllitab Los Angelese Beverly Hilton hotelli lava. See on talle uus. Ta on muidugi palju kordi laval olnud, aga ta ei ole kunagi publiku seas istunud. Ta on alati poseerimisriietes või dressides ja alati kulturistide keskel. Mitte kunagi smokingus. Mitte kunagi Robert De Niro ja Dustin Hoffmani ja Sylvester Stalllone’i seltskonnas. Ja äkitselt öeldakse tema nimi ja ta on laval. Arnoldile anti Kuldgloobus parima näitlejadebüüdi eest 1976. aastal linastunud filmi „Stay Hungry“ rolli eest. Oma mõningast koomikutalenti ilmutas ta filmis „Kaksikud”, mis on jooksnud ka meie kinoekraanidel.
Sama aasta 28. augustil tutvub ta New Yorgis Forest Hillsis kadunud John Kennedy vennatütre, 21-aastase Maria Shiveriga. Vaevalt see nüüd armastus esimesest silmapilgust oli, kuid kasulik mõlemale. Armu-uim kestis tubli 9 aastat, alles 26. aprillil 1986 astusid noored altari ette. Tõsi, Arnold oli siis juba 38-aastane. Neil on neli last: tütar Katherine Eunice (sündis 1989), tütar Christina Maria Aurelia (sündis 1991), poeg Patrick Arnold (sündis 1993) ja poeg Christopher Sargent (sündis 1997). Kõik lapsed on sündinud Los Angeleses. Aastaid hiljem selgus aga, et Arnold oli majapidajannale lapse teinud. See pahandas Mariat nii väga, et 1. juulil 2011 andis ta lahutuse sisse.
Arnoldil energiat jätkub, 10. novembril 1979 lõpetab Arnold Wisconsini ülikooli rahvusvahelise fitnessi turunduse ja ärijuhtimise erialal. osava investeerijana oli ta juba tollal dollarimiljonär.
4. oktoobril 1980 viimasel hetkel võistlusega liitunud Arnold võidab Sydneys oma seitsmenda Mr Olümpia tiitli. See võit oli Arnoldi viimane esinemine kulturistina. Ühtekokku seitsme Mr Olümpia ja viiekordse Mr Universumi tiitliga oli Arnold oma aja edukaim atleetvõimleja ja tänaseni kulturismi võrdkujuks.

Arnold filmis „Barbar Conan”.

Rahvusvahelist tähelepanu äratas Arnold 1982. aastal peaosalisena filmis „Conan the Barbarian“ (Barbar Conan). 1984. aastal mängis ta filmi järjes „Conan the Destroyer“ (Hävitaja Conan).
Samal aastal saavutas ta Hollywoodis läbimurde režissöör James Cameroni filmis „Terminaator“. Arnold kehastab filmis esimest korda kurikaela, kes ütleb kogu filmi vältel ainult 17 lauset, milles ühtekokku 70 sõna. See sõnaahtrus oli iseloomulike ka tema ülejäänud filmirollidele. Intelligentse mehena taipas 1983. aastast USA kodanik Arnold Schwarzenegger, et ühetaoliste rollidega kaua tipus ei püsi. Paljude üllatuseks mängis ta säravalt naiivset mehemürakat, Danny DeVito kaksikvenda komöödias „Twins“ (kaksikud), 1988, suutes isegi selle erakordse koomiku kõrval silma paista.
1980. aastate lõpus kuulus Arnold Hollywoodi enim teenivate filminäitlejate hulka. Tema varasem meloodiline austria aktsent oli aga selleks ajaks muutunud firmamärgiks. 1992. aastal lavastas Arnold esimese täispika telefilmi „Christmas in Connecticut“ (Jõulud Connecticutis), võttes satiirifookusesse telemaailma veidrused ja valed. 1993. aastal tegi ta produtsendina oma firmas Oak Productions märulifilmi „Last Action Hero“ (Viiamane kangelane), mis aga ootamatult läbi kukkus. Järgmisel aastal mängis ta meessünnitaja rolli oma kõige tobedamas filmis „Junior“. Oma terasemat poolt näitas Arnold märuliklassikas „True Lies“ (Ausad valed), 1994, mille produtsent oli ta naisevend Robert Shriver, „Eraser“ (Kustutaja), 1996, ja ülepaisutatud ulmefarsis „Batman & Robin“ 1997. Vaatamata jahedale kriitikale tõid filmid sisse paarsada miljonit dollarit puhaskasu ja staarile ülisuuri honorare.
1980. aastal tehti kaasasündinud aordiklapi rikkega Arnoldile südameoperatsioon, mille käigus paigutati talle kunstlik aordiklapp. Arstide eksituse tõttu polnud aga kuul õige suurusega ja osa verd valgus südame kokkutõmbumise ajal aorti tagasi. Tuli teha kordusoperatsioon. 9. detsembril 2001 murdis ta mootorrattaõnnetusel aga kuus ribi.

Vastakaid arvamusi tõi kaasa suurfilmiks mõeldud „End of Days“ (Päevade lõpp), 1999, milles Arnold astus 25 miljoni dollarilise honorari eest vastu Saatanale endale. Ilma ühegi tipptunnusteta Arnold arvati soliidse agentuuri The Associated Press lugejaküsitluse põhjal sajandi 25 parema filminäitleja hulka. Arnold on mänginud 42 filmis.
1990. aastate lõpus leidis Arnold, et aitab märulifilmidest, pühendas end poliitikale ja 2003. aasta 7. oktoobril valiti ta 48,6%-ga häältest California osariigi 38. kuberneriks. Euroopas kritiseeriti Arnoldit tema suhtumise pärast surmanuhtluse vajalikkusesse. 2006. aastal sattus Arnold Mehhiko poliitikute kriitikatule alla. Leiti, et Arnoldi integratsioonipoliitika on rassistlik. Sama aasta 7. novembril valiti Arnold aga teist korda California kuberneriks. Seekord kogus sai ta häältest koguni 55,9%. 2011. aastal pani ta oma ameti maha, sest California põhiseaduse järgi võib kuberneri valida oma ametikohale vaid kaks korda.
„Ma ei ole usufanaatik, aga kui ma vaatan sellele, kuidas mu elu läinud on, kuidas võimalused alati õigel ajal tekkinud on – näiteks kuidas Joe Weider minusse uskus ja mind toetas, Mariaga kohtumine, kes on mulle ideaalne naine, suurepärane perekond, kordusvalimiste ajastus ja kõik muud suurepärased asjad, mis minuga juhtunud on – on raske uskuda, et mingi kõrgem olend ei planeerinud seda. Ma olen ülimalt õnnelik inimene, et minu elu on olnud üks suur rõõm.“

Arnold Schwarzeneggeri mõõtmed 1970. aastatel
Pikkus 1,88 m (ei pruugi õige olla)
Kaal………………………….106 kg
Biitsepsi ümbermõõt…..56 cm
Rinna ümbermõõt……..145 cm
Talje ümbermõõt………..86 cm
Reie ümbermõõt…………72 cm
Sääre ümbermõõt……….51 cm

©Peter Hagen

NB! Loe ka:
Sylvester Stallone – tee tippu