Liberaalne maailm hakkab üha enam ära pöörama – varsti saavad „kuldmehikese” ainult „õiged” filmid

2 minutit lugemist

Lääne ühiskond käib üha enam alla, muutudes püsimajäämise nimelt üha totalitaarsemaks – sotsiaalmeedia saab suurauad, sport nõuab kurjategija põlvili mälestamist ja nüüd ei saa ka „Oscarit” enam film, mis pole poliitkorrektne.

2024. aastast tuleb parimaks filmiks pürgijatel arvestada uute reeglitega. Vähemalt üks peaosatäitja või oluline kõrvalosatäitja peavad olema väheesindatud rassi- või rahvusvähemusest. Kolmas osa kõrvalosatäitjatest peavad olema naised, homod, rassi- või rahvusvähemus või puudega inimesed.

„Kannata veel paar aastat, Maksimka, siis keerame valgetele sellise jama kokku, millest isegi Lenin ei osanud und näha!”

Filmi süžee peab olema suunatud mingile vähemusele. Lisaks on ette pandud „paljutriibulised” nimekirjad kogu filmi loomisel.
Vähimagi kahtluseta tähendavad need reeglid filmikunsti surumist kindlatesse raamidesse, mis ahendab loojate väljendusvabadust. Oma loomingulise fantaasiaga pole enam midagi teha, tuleb näpuga reeglites järge ajada.
Teiseks muudavad reeglid raskeks ajalooliste filmide tegemise, sest keskaega käsitlevatesse linateostesse on raske tuua neegreid, keda tol ajal Euroopas peaaegu polnudki; homoseksualism oli tollal täiesti kristlikus kapis; naised lahendasid ühiskondlikke otsuseid suhteliselt harva. Kui nad aga nüüd filmides neisse olukordadesse pannakse, on see ajaloolise tõe võltsimine ja selline film on sisuliselt fantaasialugu.
Kui vaadata näiteks filme „Tsentuurio” või „Taevane kuningriik”, siis mõjuvad rooma sõdurite ja ristisõdijate kampa surutud neegrid lihtsalt naeruväärselt – pole sugugi võimatu, et neid seal oli, aga kindlasti sedavõrd vähe, et nende põhjal ei saa luua muljet, nagu olnuks see tavaline. Väga hästi annab sellist olukorda edasi hoopis Tarantino film „Django”, kus vaba neeger ratsutab härrasmehena ringi ja kõigile on see tõesti šokk – see nii sel ajal vabastatud orjad mõjusidki.
„Postimees“ kirjutab, et tänavu parima filmi auhinnale nomineeritud teoses „1917” olevat liiga palju valgeid mehi olnud, aga tegu oli ju I maailmasõda kajastava filmiga – kas järgmistes filmides võitlevad Verduni ja Somme’ lahingutes peamiselt neegrid, araablased ja hiinlased?
Sotsiaalmeedias juba naerdakse, et „Nukitsamees” sobiks hästi uute reeglitega, kui nimitegelane oleks väike neeger. Naised on – Moor on olemas, pealegi kollikamba naisjuht. Tölpa ja Mõhk on vaimse puudega ja võivad olla ka geid, kollid on samas vähemus…
Väga raske on ette kujutada filme, kus kõigist neist poliitkorrektsetest reeglitest kinni peetakse. Aga ilmselt sellised filmid tulevad, sest „Oscar” on vägagi ihaldusväärne, kuigi selline süžee suunatus devalveerib filmikunsti suurimat auhinda oluliselt. Muide, ka „kuldmehike” tuleks „kuldsooneutraaliks” muuta.
Valmistugem siis selleks, et Jumalaema kiriku Esmeralda on varsti neegritar – äärmisel juhul mulatt või mestiits (Quasimodot pole õnneks vaja muuta), Scarlett O´Hara on aga kas tšuktsi, passsiivne lesbi ja abolitsionist, Andrei Bolkonski on aktiivne ja Pierre Bezuhhovi passsiivne pede ja nii edasi. Harry Potteri looja J. K. Rowling on oma teose ja filmide kangelased juba poliitkorrektselt paika pannud – Sigatüüka direktor Albus Dumbledore olevat pede ja Hermionet olevat ta Abhaasia neegrina ette kujutanud.

Uued uudised, 10. september 2020

NB! Loe kindlasti ka: Oli selline riik – Nõukogude Liit/Abiks partei-, nõukogude ja komsomolitöötajale

0

Your Cart