Kuidas sai kuulsaks telefilm „Õhtusöök ühele”

4 minutit lugemist

James: „The same procedure as last year, Miss Sophie?“ Miss Sophie: „The same procedure as evry year, James!“

Need kuulsad laused ütlevad 18-minutilises telekomöödias „Õhtusöök ühele“ iga aasta 31. detsembril Miss Sophie ja tema teener James paljudes maailma telekanalites.
Lühinäidendi autor, inglane Lauri Wylie (1880–1951) on öelnud, et ta kirjutas selle loo 1920-ndatel. Mõned allikad väidavad, et Briti näitlejad Freddie Frinton ja May Warden mängisid teatrites „Õhtusööki ühele“ juba alates 1945. aastast.

Kuulsus tuli televisiooni abil
Selle inglise kirjaniku lühinäidendi „Dinner for One“ (Või „The 90th Birthday“) võttis 1963. aastal televisiooni jaoks üles hoopis Saksa telekanal Norddeutscher Rundfunk (NDR) ja originaalkeeles ehk inglise keeles. Ette loeti lühike saksakeelne tutvustus.
Sellega algas loo tohutu tähelend üle maailma, kuigi teatrilavadel olid näitlejad Freddie Frinton (1909–68) ja May Warden (1891–1978) seda juba pikki aastaid esitanud, enne kui Saksa teleprodutsent haistis nende ettekandes tulevast telemenukit.
Saksamaal on Freddie Frinton ja May Warden hästi tuntud, Inglismaal aga üsna tundmatud. James Frinton alustas sketšide esitamist juba varases eas. Tema roll teenrina tegi ta Saksamaal kuulsaks. Lõpuks aitas tal kodumaal läbi murda kohmaka torumehe roll 40-osalises seriaalis „Meet the Wife”. Kahjuks suri ta 59-aastaselt südameinfarkti. Seetõttu ei saanud kavandatud „Dinner for One“ värviversiooni salvestada. May Warden sai kuulsaks peamiselt „Dinner for One” kaudu. Ta oli näitleja tütar, kuid ta ei olnud kunagi mänginud telelavastuses enne selle salvestamist.
Praeguseks on „Õhtusöök ühele“ kõigi aegade enim näidatud telesaade.
Televersioon tekkis nii, et 1962. aastal nägid Saksa meelelahutajad Peter Frankenfeld ja Heinz Dunkhase „Õhtusöök ühele“ etendust Blackpoolis. Pärast seda lavastati sketš Frankenfeldi eestvõttel Theater am Besenbinderhof laval Hambrurgis. Dunkhase võttis režissöörina etenduse televisiooni jaoks üles 8. juulil 1963 koos publiku naeruga saalis. Sedasama lindistust ongi maailm nüüd juba 55 aastat näinud.

Kõik algas 1963. aasta suvel
Saksakeelse tutvustuse luges 8. juulil 1963 ette Heinz Piper, öeldes kogemata „as every year“ asemel „than every year“. Telekanal sai palju pahaseid kirju eelkõige Saksamaa inglise keele õpetajatelt. Aastakümneid kasutati subtiitreid, aga 1988. aastal rekonstrueeriti ja töödeldi lindistust nii, et kuuleme Piperit ütlemas „as“.
See etenduse variant koos publiku naeruga on maailmas enim levinud, kuigi samas kohas tehti ka ilma publiku reaktsioonideta „Õhtusöök ühele“.
Samade tegelastega samast ajast on ka kolmas variant, mis on 11 minutit pikk ja kus näidatakse Jamesi joomist vähem.
Muide, „Õhtusöök ühele“ värviversioon ilmus alles 1999. aastal.
Kuigi nii autor kui ka näitlejad on pärit Suurbritanniast, ei tea maailmas suur enamus inglise emakeelega inimesi sellest sketšist midagi.

Inglased ja ameeriklased ei tea kuulsast sketšist midagi
Kui Saksa ajakiri „Der Spiegel“ selle tüki edust 2005. aastal suure loo kirjutas, siis küsisid nad ka Suurbritannia avalik-õiguslikult ringhäälingult BBC, miks nemad ei näita kunagi „Õhtusööki ühele“. BBC kõneisik, kes Saksa ajakirjaniku küsimusele vastas, polnud kunagi kuulnud sellenimelisest lavastusest. Sama tundmatu on „Õhtusöök ühele“ USAs ja Kanadas.
Aga Saksamaa vana-aastaõhtu programmis sai etendus püsiva koha 1972. aastal ja tänapäeval on see igal aastal kavas enam kui kümnes Saksa telekanalis. Seda nauditakse ka Põhjamaades. Taanis on saade igal vana-aastaõhtul kavas 1976. aastast ja Rootsis 1980. aastast ning seda näidatakse veel paljudes Euroopa riikides, samuti Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Austraalias. „Õhtusööki ühele“ näitavad juba aastaid ka Soome, Läti ja Leedu telekanalid.
2003. aastal tegi Taani teleprodutsent Paul Anthony Sorensen maailma kõige enam näidatud sketši teemalise dokumentaalfilmi, kus on intervjuud Freddie Frintoni May Wardeni elus olevate sugulastega.
Miss Sophie jaoks kogunevad tema 90. sünnipäevale seega ka tänavu tema ammu lahkunud sõbrad Mr Pomeroy, Mr Winterbottom, Sir Toby ja admiral von Schneider, aga kuna nad on ammu teise ilma läinud, peab perenaisega klaase kokku lööma ja klaasid tühjaks jooma teener James. On ära loetud, James joob õhtu jooksul ära 16 klaasi veini ja jääb loomulikult väga purju. Viimase asjaolu tõttu on mõnes riigis üritatud sketši näitamist lõpetada, kuid televaatajate pahameele tõttu on otsused ümber muudetud.
Mõnes riigis, näiteks Hollandis, on püütud teha ka uusversioon kaasaegsete näitlejatega, aga need pole edu saavutanud. Uusversioone on tehtud veel ja on ka Miss Sophie sõbrad laua äärde toodud, aga vana hea klassika elab kõik uuendused üle.

Hiljutiste leidude kohaselt põhineb sketš tõestisündinud lool. Lesk-hertsoginna Sophie Karoline Amalie Sachsen-Gotha-Altenburg tähistas õhtusööke koos oma kujuteldavate – paraku surnud – sõpradega. Tema nõbu Albert Sachsen-Gotha-Altenburg võttis ise ühest sellisest õhtust osa. Hiljem rääkis kuninganna Victoria prints-abikaasa oma sekretärile sellest ebatavalisest õhtusöögist. Laurie Wylie leidis hiljem üleskirjutuse, mis saigi käsikirja aluseks.

MAAJA