Vasakliberalism kinokunstis: kui te pole veel rassistid, siis me teeme teid nendeks!

4 minutit lugemist

Tagumikulakkujalikus Läänes on saamas tavaks, et filmides mängivad ajaloolisi valgeid eurooplasi mustanahalised näitlejad – kogu see algatus on väär, idiootlik ja valgete eurooplaste ajaloo ja kultuuri üle irvitav. Asi pole mitte kellegi nahavärvis, vaid ajaloo rõvedas moonutamises.

Loogika ütleb, et kui mustanahaline Jodie Turner-Smith võib mängida Henry VIII hukatud naist ja Inglise kuningannat Anne Boleyni, siis võiks Mel Gibson samahästi mängida ka Nelson Mandelat või Martin Luther Kingi. Kui aga selline uudis Mel Gibsoni rolli kohta tuleks, siis läheks liberaalne maailm vihast lõhki.
Sellised rollid on ajaloo nõme võltsimine. Kogu maailm ei tea seda, et keskajal oli neeger Euroopas haruldus (on ju mustanahalised isegi seda teadmata sageli küsinud, et miks keskaega kujutavates filmides on ainult valged) – kui nad näevad nüüd mustanahalist Inglise kuningannat, siis tekib rida küsimusi.

Kuulus Eestist pärit filminäitleja Kwame-Lulu Oidermaa-Peetson kuningas Louis XIV rollis.

Anne oli Wiltshire’i ja Ormondi krahvi ning Rochforti vikonti Thomas Boleyni (u. 1477–1539) ja Elizabeth Howardi (u. 1480–1538) tütar. Tema emaisa oli mõjuvõimas Inglise väejuht ja riigimees Thomas Howard, teine Norfolki hertsog, kirjutab Vikipeedia.
Kui nüüd Anne Boleyn oli mustanahaline, eeldab see, et ka tema vanemad olid seda ja järelikult oli osa Inglise kõrgaadlist Aafrika päritolu. See tekitab õigustatud küsimuse – miks osales mustanahaline Inglise eliit orjakaubanduses ega takistanud seda?
Võib tunduda naiivne, aga suur osa Kolmandast maailmast ei jaga Euroopa ajaloost mitte tuhkagi ja võibki väljamõeldud mustanahalist Inglise kuningannat orjakaubanduse eiramises ja mittetakistamises süüdistada.
Kui maailma mustanahalisele kogukonnale pakutakse sellist labast ja loomuvastast ajaloo võltsingut, on just see rassistlik – ilmselt arvavad pakkujad, et mustad on rumalad ega hammusta läbi, et neil ei olnud ajaloos mingit rolli, veel vähem sellist nagu valged vasakliberaalid neile nüüd kõigest väest pakuvad.
Ilmselt ongi paljud mustanahalised juba vasakliberaalide ja oma äärmuslaste kaudu nii ära lollitatud, et nad ei saa aru, kui vale selline käsitlus on ja kui rumal on ennast võõraste sulgedega ehtida, teades samas, et Anne Boleyn oli valge. Kas neile ei tundu, et selline rolliesitlus on nagu altkäemaks – neile antakse võimalus tunda endid tähtsate tegelastena ajaloo episoodides, kus neid tegelikult polnud?
On ka variant, et mustanahalistele püütakse pakkuda odavat naudingut sel moel, et lubatakse kättemaksuks üle võtta valgete reaalne ajalugu ja muuta see enda omaks. See aga on lisaks rassismile ka ehtne vihaõhutus, tegeliku valge Euroopa ajaloo ilge mõnitamine.
Kommentaatorid on juhtinud tähelepanu ka sellele, et filmis (nagu ka ajaloos juhtus) raiutakse Anne Boleyni pea maha – järsku saab BLM sealt uue vihasüsti selles osas, et juba keskajal valitses Euroopa kuningakodades rassism, sest mustanahaline kuninganna jäi peast ilma.
Eesti pooletoobised filmitegijasd tegid juba läbi sellise lolluse, et muutsid Mannerheimi filmis neegriks. Pole teada, kuidas see põhjanaabrite juures läbi läks, aga kujutlege ette, et seda proovitaks teha Eestis Konstantin Pätsiga, pannes teda mängima näiteks Abdul Turay.

Mulatitar Maria osas muusikalis „Helisev muusika.” (2018). Okei, rassism on kole asi, aga kas keegi suudaks ette kujutada, et 1938. aastal oleks Austria mereväekapten abiellunud mulati või neegriga? Ja kapteni lossis ballil oleksid lendlerit tantsinud iidsetest Austria aadliperedest pärit neegrid?

Kindlasti oleks suur osa Eesti eestlastest vihased ja solvunud – samuti vähendaks selline ajaloo võltsimine paljude inimeste sallivust mustanahaliste vastu üldse, kui üks neist võtaka osa eestlastele olulise minevikuetapi labastamisest. Sisuliselt oleks tegu rassilise vaenu õhutamisega filmitegijate poolt. Dave Benton kaotas paljude eestlaste heatahtlikkuse, kui osales eestlastele püha „Ei ole üksi ükski maa” labastamises vasakliberaalse variandiga.
Maailmas on veel olemas reaalsuse ja normaalsuse tunnetus ning ajalugu on üks reaalsustest. Vähemalt sinna pole vaja poliitkorrektsust suruda, sest see ei tee „rõhutute” jaoks midagi paremaks, vaid solgib minevikku. Mustanahalised ei saa sellest õnnelikumaks, kui äravõetud ajalooga rahvad ja rassid neid sellepärast vihkama hakkavad.
Mustanahaliste näitlejate jaoks jätkub rolle, kus see nii karjuvalt vastuoluline pole – nii on „Tsentuurios” must Rooma sõdur ja „Taevases kuningriigis” must ristisõdija. Küsimusi küll tekitab, aga mõni must võis seal ju olla. Aga kui filmides hakkavad Katalaunia, Viini või Waterloo lahingutes võitlema ainult aafriklased, siis see enam normaalne pole. Muide, filmis „Rampage” juhivad USA armee lahinguid hiigelahvi, hiigelhundi ja hiigelkrokodilli vastu ainult mustanahalised ja väga rassistlik on näha, kuidas nad lüüa saavad.

Uued uudised, märts 2021

„Maaja” kommentaar: Neegrite ees lipitsemine ja lömitamine ei tunne Euroopas enam mingeid piire. Näiteks kui Berliinis keegi neeger vestluse käigus ütleb, et ta on pärit Baierist Obersalzbergist, siis olevat äärmiselt ebaviiskas pärida, mis riigist see murjam ikkagi tegelikult pärit on, kus on tema sünnimaa. Või arvab mõni liberaalne tainapea, et tolle neegri esivanemate sugupuu Obresalzbergis ulatub vähemalt 15. sajandisse. Absurd. Baieri põlisneeger – naljakoht!