Kas diktatuuriga saab harjuda?

2 minutit lugemist

Inimõiguste organisatsiooni Freedom House’i andmetel on maailmas veel 47 riiki, kus valitseb diktatuur. See tähendab: rahval ei ole mingeid poliitilisi õigusi ja nende kodanikuvabadust piiratakse süstemaatiliselt. 58 riiki on osaliselt vabad ja 90 täielikult.

Freedom House’i andmetel on kõige diktaatorlikumad riigid Põhja-Korea, Turkmenistan, Usbekistan, Sudaan, Ekvatoriaal-Guinea, Eritrea, Saudi Araabia, Süüria, Somaalia ja Venemaa. Keskmiselt kestab nendes riikides ühe diktaatori valitsemisaeg 37,5 aastat. Küsigem, miks on diktaatorlikud valitsemisvormid nii elujõulised ja püsivad? Asi on inimeste harjumises. Mitte asjata ei peeta inimest harjumuse orjaks. See kehtib ka poliitilise süsteemi kohta. Seni kuni olukord riigis on stabiilne, ei toimu dramaatilist elatustaseme halvenemist, mis häiriks vähenõudliku kodaniku tavapärast elurütmi, seda lojaalsemaks muutuvad inimesed diktaatori suhtes. Muide, see kehtib ka nn demokraatlike riikide kohta, kuigi demokraatia kriteeriumite üle võib lõpmatuseni vaielda. Kui aga diktatuurile lõpp tehakse, kulub inimestel hulk aega demokraatiaga harjumiseks, sest nad ei oska üleöö sülle kukkunud vabadusega midagi peale hakata.
Kui Tai kuningas Rama V kaotas ja keelas pärisorjuse lõplikult 1905. aastal, siis oli see orjade jaoks täielik katastroof. Mida nad oleksid pidanud tegema, kuhu minema, kus tööd otsima? Maad ju neil polnud, nad polnud harjunud kunagi oma pead millegagi vaevama. Nende töö oli riisipõllul, kõige muu eest hoolitses isand.
Ühendriigid säilitasid pärast kodusõda oma ühtsuse, orjatöö lõunaosariikides likvideeriti. Kuid päris nii see polnud…
Või arvab keegi, et pärast Ameerika kodusõja lõppu 1865. aasta aprillis said endistest neegerorjadest üleöö maaomanikud ja töökad farmerid? Nad olid vabad, kuid neil polnud peale vabaduse mingeid valikuid. Sisuliselt asendati agraarorjus lõunaosariikides tööstusorjusega põhjaosariikides, kui mõelda vaid sellele, milliste sandisentide eest vabanenud orjad põhjaosariikide vabrikutes rügama pidid…
Kui tugev on harjumuse jõud, teadis juba Johann W. Goethe, kes on öelnud: „Harjumus on inimese suurim nauding.“
Muide, ka venelaste hulgas leidub tänini neid, kes leiavad, et Brežnevi ajastu oleks võinud igavesti kesta. Elu oli ju stabiilne: hapukurke jätkus, viin oli odav, Bulgaaria piirituseveini oli pea alati saadaval, vahel sai poest ka kana osta, hapukoor oli küll vahel nädal vana ja piim äikeseilma ajal alati tilgastanud. Aga mis sellest, sõda ju polnud, tööpuudust samuti. Homne päev oli kindel: algas hapukurgi ja viinaga ja lõppes piirituseveiniga, vahel ka vastupidi. Õhtuti tuli aga uudistesaatest „Vremja“ ainult häid uudiseid. Kuidas oleks saanud sellest kõigest tüdineda?!

MAAJA

NB! Loe ka:
Ise küsin ise vastan
Taimaa. „Vabade inimeste” valitsejad
Kas diktaatoriks sündinud?
Kes on fašist?
„Füürer käsi, me järgneme sulle!“ (galerii ja kronoloogia)
Leonid I. Brežnev – keskpärasuse triumf
NSV Liidu lõpp (2 galeriid)
Miks venelased sõimavad ukrainlasi fašistideks ja banderalasteks?
Vladimir Putin – lihtnuhist paranoiliseks vene despoodiks
Parim valik anekdoote Vladimir Putinist

NB! Kui oskad vene keelt, siis vaata kindlasti YouTubes:
Акунин – что происходит с Россией / вДудь (4. märts 2022)
Эстония: самая развитая страна бывшего СССР | Стартапы, электронная демократия и лесные братья
Россия: почему люди хотят назад в СССР | Ностальгия по Союзу, дешевая колбаса и политика Путина (lisatud on inglise- ja venekeelsed subtiitrid)

 

0

Your Cart