Kui pikk on eluaegne vanglakaristus?

2 minutit lugemist

Ainult mõnes üksikus riigis tähendab eluaegne vanglakaristus seda, et süüdimõistetu peab surmani trellide taha jääma. Nii on see USA-s, Austraalias ja Inglismaal (USA-s võib „eluaegne“ ka teatud aja möödudes vabaneda, kui president armu annab).

Enamikes maades näeb karistusseadustik siiski ette vanglast vabanemise võimalust. Näiteks Saksamaal, Rootsis, Soomes või Iirimaal peavad „eluaegsed“ istuma ära vähemalt 15 aastat (Saksamaal on „eluaegse“ vanglakaristuse pikkuseks keskmiselt 20 aastat). Prantsusmaal, Kreekas või Jaapanis võib „eluaegne“ vabaneda karistuse kandmisest mitte varem kui 20 aasta pärast.

Juan Vallejo Corona.

Norras, Hispaanias ja Portugalis on aga eluaegne vanglakaristus karistusseadustikust üldse maha võetud. Küll on aga Norras kasutusel karistusjärgne kinnipidamissüsteem (preventiivkaristus), mis võimaldab näiteks hullumeelset massimõrvarit Anders Breivikit hoida trellide taga kauem kui karistuseks määratud 21 aastat.
Öeldakse, et issanda teed on imelikud. Veel imelikumad on vahel kohtunike otsused. 1972. aastal mõistis Mannheimi kohus Saksamaal lastevägistajale Josef Ludyle (s 1933) kolmekordse eluaegse vanglakaristuse, lisaks veel 15-aastase vanglakaristuse. 1984. aastal mõistis kohus (USA, Oregoni osariik) sarimõrvarile Randall Woodfieldile (s 1950) 90-aastase vabadusekaotuse tapmise eest, millele lisati 35 aastat vägistamise eest. 1973. aasta veebruaris mõistis California kohus sarimõrvar Juan Vallejo Coronale (1934–2019) karistuseks 25 eluaegset vabadusekaotust, mis tuleb ära kanda üksteise järel!
Fred Waterfield (1952–2012) sai 21. jaanuaril 1985 aga kahekordse eluaegse vabadusekaotuse, millest tal oleks tulnud istuda vähemalt 50 aastat. Oktoobris 1990 mõistis kohus USA-s sarimõrvar Arthur Shawcrossile (s 1945) karistuseks 10×25 aastat vabadusekaotust, ennetähtaegse vabastamise võimalusega mitte enne 10. jaanuari 2240. Seda pikka aega Shawcross ära oodata ei jõudnud ja suri 10. novembril 2008.
Kui pikk on eluaegne vanglakaristus Eestis? 22-aastane korterivaras Romeo Kalda laskis 1996. aastal Tallinnas vahelejäämist kartes maha teda teolt tabanud politseiniku ja talle mõisteti eluaegne vanglakaristus. 2022. aastal leidis kohus, et eluaegne on ära istud ja Kalda võib tingimisi vabastada. Seega on Eluaegne vanglakaristus Eestis 26 aastat.
Et aga mõistus ei ole enda teha, tõestab ka see, et 2021. aasta oktoobri lõpus tegi vangla juhtkond ettepaneku vabastada tingimisi vanglast Alfredo Garavito (s 1957), kes tema enda sõnul oli tapnud aastatel 1992–99 190 poissi ja noorukit. Asi on selles, et Columbias (või Kolumbia) võib määrata maksimaalselt 40 aasta pikkuse vanglakaristuse. 17. detsembril 1999 mõistis kohus sarimõrvari 30 aastaks trellide taha. Kuna ta aga aitas oma ohvrite surnukehade leidmisele kaasa, vähendati karistust 22 aastale.
Isegi Columbia president Ivan Duque (ametis 2018–2022) oli kuuldust vapustatud, kui ta Glasgow’s visiidil viibides 2. novembril 2021 ütles: „Ma olen äärmiselt pahane, et keegi teeb ettepaneku nagu võiks see elajas vanglast vabadusse pääseda.”
Vanga direktsioon ütles enda õigususeks ainult seda, et nad juhindusid seadusest.
Jah, aga kui seadus on loll ja terve mõistusega vastuolus, siis tuleks seda teatud juhtudel ignoreerida. Või soovib keegi 140 inimest tapnud, aga meelt parandanud ja oma tegusid sügavalt kahetsenud sarimõrvarit endale korterinaabriks?

NB! Loe ka:
Kuritegu ja karistus
Jurist annab nõu: Kuidas käituda ülekuulamisel?
Oska oma saladusi kaitsta!