Vabadus või surm! Palestiina lennukiröövijate „võit” 1970. aastal

Tsiviillennundus oli alles lapsekingades, kui leidis aset esimene lennuki kaaperdamine. 21. veebruaril 1931 startis Byron Rickards Peruu pealinnast Limast ning võttis kursi Arequipale. Maandumisel piirasid sõdurid kolmemootorilise Panagra Fordi sisse ning ütlesid Rickardsile, et tema ja ta lennuk on putšistide kontrolli all…

Kuni Teise maailmasõjani jäi see ainsaks lennuki ärandamiseks. Alles siis, kui üha enam inimesi üritas põgeneda sotsialistlikest riikidest läände, hakkasid lennukiröövid sagenema.
Kuuba kui kommunismi pisikust raskelt nakatunud riigi eksisteerimine kõigest saja kilomeetri kaugusel USA rannikust valmistas president Kennedyle suurt peavalu ning nii kasutas Ameerika Ühendriikide administratsioon ära iga võimalust, et Fidel Castro valitsust „kiusata”. Kuuba reisilennukite ärandamine sobis ideaalselt jänkide kontseptsiooniga ja seepärast võeti ärandajaid lausa avasüli vastu. Kui USA poleks nii positiivselt lennukikaaperdajatesse suhtunud, poleks lennukirööv muutunud aja jooksul nii tõhusaks vahendiks kõikvõimalike terroristide käes.
Tähtsat osa reisilennukite röövimistel on etendanud paljud nn vabastusliikumised, kes on oma eesmärkide saavutamise nimel teinud peamise panuse psühhoterrorile, väljapressimistele ja ähvardustele. Pole võimalik kõiki lennukirööve kokku lugeda (neist võiks paksu raamatu kirjutada), seepärast teeksin pikemalt juttu ainult paarist suuremast rahvusvahelise tsiviillennunduse vastu suunatud terroriaktsioonist.

* * *

1960. aastate lõpus asusid Jordaanias palestiinlaste relvastatud organisatsioonid, taotlemaks sellel maal täielikku tegevusvabadust, mis omakorda põhjustas teravaid konflikte palestiinlaste tegevust kontrollida püüdva kuningas Husseini valitsusvägedega. 1970. aasta septembris läks olukord õige teravaks, kui Ammanis puhkesid lahingud kuninga vägede ja palestiina relvastatud üksuste vahel. Süüria valitsus saatis Jordaania võimudele noodi, milles hoiatati, et kui lahinguid kohe ei lõpetata, astub tegevusse Jordaanias paiknev 12 000-meheline Iraagi ekspeditsioonikorpus.

6. septembril 1970 võtsid Palestiina Vabastamise Rahvarinne PFLP  (Popular Front for the Liberation of Palestine)* komandorühmitused ette neli katset röövida reisilennukeid. Kolm neist lõppes edukalt, üks kukkus läbi. Esimeseks röövitud lennukiks oli Ameerika lennukompanii TWA liinilennuk Boeing 707 (N8715T, lend 741), mis lendas 145 reisijaga Tel Avivist New Yorki. Vahetult pärast vahemaandumist Frankfurdis sundisid kaks terroristi lennuki piloote võtma kursi Lähis-Itta. Boeing sunniti maanduma Jordaanias mahajäetud Zerqa sõjaväelennuväljale. Järgmisena vallutasid „vabadusvõitlejad” Šveitsi Swiss Air‘ lennuki DC-8-53 (HB-IDD, lend SR 100), mis suundus Zürichist New Yorki, pardal 143 reisijat ja 12 meeskonnaliiget. Pärast starti hõivasid kolm terroristi, kellest üks oli naine, lennuki oma valdusesse ning sundisid piloote võtma kursi eelnimetatud lennuväljale.
Iisraeli lennukompanii El Al-i teise Boeing 707 (4X-ATB, reis 219) röövimine, mis samuti oli teel Ühendriikidesse, ebaõnnestus. Kui lennuk lendas Inglismaa kohal üle Essexi, üritasid terroristid, üks mees ja naine, lennukit oma valdusesse saada, kuid lennuki kapten Uri Bar-Lev viis Boeingu nii järsku vasakkurvi, et mõlemad terroristid kaotasid tasakaalu. Lennukiga kaasa lennanud eriagent laskis maha lõunaameeriklasest terroristi Patrick Arguello, kes oli palestiina komandose, 25-aastase Leila Khaledi kaaslane. Noor ameeriklasest reisija ründas Leilat ja paiskas ta põrandale. Nööri ja lipsuga õnnestus Leial käed kinni siduda. Selles madinas kukkus salongi põrandale granaat, mille rõngas läks lahti. Kuid vedru ülesütlemise tagajärjel granaat ei plahvatanud. Khaled ise arreteeriti ning anti Londonis Heathrow’ lennuväljal politseile üle.
Terroristide plaanid Iisraeli lennukiga lõi segamini veel üks vahejuhtum. El Al-i Boeing 707 pardale pidid Amsterdamis lisanduma kaks terroristi, kuid Iisraeli lennukompanii töötajatele jätsid kaks oletatavat üliõpilast, kes olid sularahas lunastanud esimese klassi lennupileti New Yorgi kaudu Lõuna-Ameerikasse, väga kahtlase mulje. Ettevaatlikud El Al-i töötajad andsid tüübid üle Pan Am-ile, kes registreeris nende piletid ümber New Yorki lendavale Pan Ami Boeing 747-le (N752PA, lend PA93). Pardal 153 reisijat ja 17 meeskonnaliiget, tõusis Boeing õhku. Mõlemad terroristid, laskmata ennast lennuki vahetumisest heidutada, käskisid pilootidel lennata Lähis-Itta. Pärast seda, kui Boeing 747 oli Beirutis kütust tankinud, selgus, et nii suur ja raske lennuk ei saa maanduda Jordaania kõrbes asuvale sõjaväelennuväljale. Seepärast lennati Kairosse, mille lennuväljal väljusid lennukist meeskond ja reisijad. Viimased saadeti kohe teiste lennukitega Lääne-Euroopa linnadesse, kust nad võisid oma ootamatult katkestatud reisi jätkata.
7. septembril lasti lennuk varem paigaldatud lõhkelaengutega õhku. See oli esimene Boeing 747 tüüpi lennuki kaotus. Hiigellennuki hukkumine tõi lennukompaniile 22 miljonit dollarit kahju. Komandosed, kes selle operatsiooni läbi viisid, pidas Egiptuse politsei kinni.
PFLP-i jaoks oli olukord muutunud keeruliseks, sest nende üks kangelannasid ning suuri eeskujusid Leila Khaled istus Briti vanglas. Seepärast valiti järgmiseks rünnakuobjektiks Inglise lennuk.
9. septembril röövisid PFLP -i komandosed Inglise lennukompanii British Overseas Airways Corporation (BOAC) liinilennuki VC-10 (G-ASGN, lend 775), mis oli teel Bombayst Londonisse, pardal 114 reisijat. Vahemaandumisel Bahreinis õnnestus terroristidel lennuk kaaperdada ning sundida teda maanduma samas, kus asusid juba varem röövitud lennukid.

Lennukiröövijateni jõudsid kuuldused, et Iisraeli väosad on asunud teele pantvange vabastama. Terroriste valmistusid ründama ka USA 6. laevastiku lennukikandjate lennukid. Samal ajal halvenes 409 vangivõetud reisija olukord. Hirmust põhjustatud stressile lisandusid ruumikitsikusest tingitud füüsilised vaevused. Lennukite tualettruume polnud enam võimalik kasutada ning kõik kohad olid prügi ja prahti täis. Laupäeval, 12. septembril, esimeste reisijate vangistuse kuuendal päeval, saabus draama lõppvaatus. Terroristid käskisid pantvangidel lennukitest lahkuda ning nad toimetati hiljem Ammani hotellidesse. 48 pantvangi, kellest enamik olid Iisraeli kodanikud, jäeti kõrbes asuvasse peidukohta.
Esimesena õhiti BOAC VC-10, lühikeste vaheaegadega lendasid õhku TWA Boeing 707 ja Swiss Air‘ DC-8.
Vastutuse lennukiröövioperatsiooni eest võttis endale Palestiina Vabastamise Rahvarinne, kelle eesotsas oli arst Georges Habbaš. Kogu operatsiooni vahetuks organiseerijaks oli PFLP-i üks liidreid Vadi Haddad, kellele lennukiröövide planeerimist oli usaldatud ka varem.
PFLP-i avalduse kohaselt korraldati operatsioon protesti märgiks USA initsiatiivi vastu reguleerida Lähis-Ida kriisi. Peale selle esitas rinne Saksa FV, Šveitsi ja Inglismaa valitsustele nõudmise anda talle üle seal kinnipeetavad palestiina partisanid, kes olid lennukiröövidest osa võtnud. Kõigest mõni päev hiljem otsustasid viie riigi valitsused vabastada PFLP-i seitse liiget, kelle hulgas oli ka Leila Khaled. Vabastatud Khaled jõudis Kairosse Egiptuse presidendi Gamal Abdel Nasseri matusepäeval. Vahepeal oli aga Jordaania kuningas Hussein otsustanud rünnata PFLP terroriste Ammanis. Võitlus kestis kümme päeva ning hoolimata Süüria armee abist, said palestiinlased raske kaotuse osaliseks. Septembri sündmuste üheks tagajärjeks oli uue terroristide rühmituse Must September loomine, kelle tegevus külvas hiljem hirmu kogu maailmas.
Siinkohal tekib lugejal õigustatud küsimus, kuidas said terroristid toimetada vabalt lennukitesse tulirelvi ja lõhkeaineid. Asi on selles, et inimene on väga visa õppust võtma. Juba ammu enne neid dramaatilisi sündmusi pidanuks muutma reisijate käsipagasi kontrollimine kohustuslikuks, kuid seda ei tehtud. Ka pärast nelja reisilennuki õhkimist 1970. aasta septembris kulus veel mitu aastat, enne kui hakati lennukiröövijate tegevust tõhusalt tõkestama.
5. jaanuaril 1973 jõustus USA-s seadus, mille alusel kuulus reisijate käsipagas läbiotsimisele ja läbivalgustamisele. Varsti muudeti reisijate käsipagasi kontrollimine kohustuslikuks ka teistes maades. Kuigi lennukiröövide arv vähenes järsult, ei suudetud traagiliselt lõppenud ärandamisi vältida. 15. septembril 1974 sundis Lõuna-Vietnami  armee ohvitser Le Duc Tan Da Nangi lennuväljalt startinud Boeing 727 (XV-NJC, lend 706) Hanoisse lendama. Teel ähvardas terrorist lennuki õhku lasta. Õhus toimunud plahvatuse tagajärjel hukkusid kõik 67 reisijat ja 8 meeskonnaliiget. 12. juunil 1985 alustas Alia Royal Jordanian Airlinesi Boeing 727-200 (JY-AFW, lend 402) Beirutist (Liibanon) reisi Ammani (Jordaania). Vahetult enne õhkutõusu võtsid automaatrelvade ja lõhkeainega relvastatud viis šiiitidest araabia meest lennuki oma valdusesse. Nad nõudsid, et Boeing lendaks Tuneesiasse. Kütusepuuduse tõttu suunati lend ümber Küprosel asuvasse Larnakasse, kus tangiti kütust ja üritatai taas lennuk suunata Tuneesiasse. Tuneesias keelduti maandumisluba andmast, mistõttu lend suundus Palermosse. Pärast tankimist seal lendas lennuk tagasi Beirutisse. Kõik pardalolijad (3 pilooti, 8 stjuardessi ja umbes 65 reisijat) vabastati ning lennuk lasti lõhkeseadeldiste abil õhku. Terroristid pääsesid põgenema. Sama aasta septembris sundisid terroristid Egypt Air‘ Boeing 737 maanduma Maltal Luqa lennuväljale. Asjatundmatult korraldatud reisijate vabastamisaktsioon läks maksma 57 inimese elu. 1987. aastal, tänu rahvusvaheliste lennuohutusnõuete karmistamisele, vähenes järsult lennukiröövide arv.

* * *

Viimaste aastate traagilisim lennukikaaperdamine leidis aset 23. novembril 1996. Etioopia pealinnast Addis Abebast startinud Ethiopian Airlines’i Boeing 767 (ET-AIZ, lend 961), suundus musta mandri lääneranniku riiki Côte d’Ivoire. Esimene vahemaandumine pidi olema Keenia pealinnas Nairobis.

Eluga pääsenud Boeingu kapten Leul Abate meenutas hiljem, et umbes 25 minutit pärast startimist Addis Abeba lennuväljalt kuulis ta kära piloodikabiini ukse taga. Seejärel paisati uks lahti ja kolm meest tungisid sisse. Üks neist lõi teist pilooti kirvega, mispeale too kaotas teadvuse. Teine sissetungija suunas tulekustuti kaptenile. Kolmas, kes hoidis käes midagi, mida võis pidada lõhkekehaks, ütles: „Me kaaperdasime lennuki ja tahame Austraaliasse lennata.”
Üks kolmest terroristist oli tugevasti purjus ja hoidis peos poolikut viskipudelit, mille ta oli ilmselt varastanud tax-free kärust. Sissetungijad kiskusid juhist ja olid väga agressiivsed. Kapten püüdis kaaperdajatele selgeks teha, et kütuse tankimiseks tuleb teha vahemaandumine Komooridel. Kaaperdajad käskisid lennata Mauritiusele ning ignoreerisid kapteni hoiatusi kütuse lõppemise kohta. Peale kolme lennutundi teatas kapten reisijatele, et lennuki üks mootor on rivist väljas, kütus on lõppemas ja ees on hädamaandumine vette. Etiooplasest reisija Bisrat Alemu rääkis, et seda kuuldes hakkasid inimesed hirmust kiljuma, paljud palvetasid. Kaaperdajad aga olevat kuulutanud amhaara keeles, et nad olevat vanglast põgenenud valitsusvastased, kes on lennuki hõivanud. Neil olevat ka pomm ja kui keegi end liigutab, siis pannakse see plahvatama.
Tsiviillennunduse ajaloo kõige ohvriterohkem lennukirööv lõppes dramaatiliselt Komoori isalmiriigi suurima saare Njazidja (enne 1975. aastat Grande Comore) rannikuvees. Lennuk kaldus vettelaskumisel vasakule tiivale, paiskus ümber ning murdus mitmeks tükiks. Surma said peaaegu kõik äriklassi reisijad. Suur osa turismiklassis olnutest uppus. See, et lennuk tegi hädamaandumise madalasse vette, päästis neid ellujäänuid, kes suutsid ise poole kilomeetri kaugusele kuivale maale ujuda.
Kohutavat vaatemängu nähti ka lähedalasuvas Le Galawa luksushotellis ning üks rannas viibinud turistidest jõudis isegi hädamaandumise videolindile jäädvustada. 175-st lennukis olnud inimesest pääses eluga 52. Kõik kolm ärandajat said aga surma ja nii jäidki selle lennukiröövi tegelikud tagamaad välja selgitamata.
Kuid mitte alati ei ohusta lennureisijaid surmaga mängivad kaaperdajad, vahel võib oht varitseda ka pagasiruumis tiksuva viitsütikuga pommi näol.

* Mitte segamini ajada palestiinlaste vastupanuliikumiste juhtiva ühendorganisatsiooni Palestiina Vabastusorganisatsiooniga PVO

©Peter Hagen

Tunnuspildil: Esimesena õhitud Inglise reisilennuk VC-10 leekides.

NB! Loe ka:
Kes sokutas esimese pommi reisilennukisse?
ISLAM on rahu religioon… kui mõned pommiplahvatused, noarünnakud ja autodega otsasõitmised välja arvata
Millest sai alguse islamiterrorism?
Lennukiärandamine nõukogude moodi (1973)
Käparditest lennukiärandajate saatus: sotsialistlikust põrgust kapitalistlikku
Terroriaktid USA-s 11. septembril 2001
Moslemid pole Läänele andnud midagi muud peale narkodiilerite, tapmiste, verevalamiste ja terrorirünnakute
Mis ajab moslemiterroriste vabasurma?