Kes sokutas esimese pommi reisilennukisse?

5 minutit lugemist

1955. aasta 1. novembri õhtul lendas Colorado osariigi pealinnast Denverist „vihmade linna“ Seattlesse lennukompanii United Airlinesi neljamootoriline reisilennuk Douglas-6B (N37559, reis UA629). Oli suurepärane sügisilm, päike hakkas loojuma. Seda enam oli juhuslike tunnistajate jaoks kohutav järgnev vaatepilt. Seitse minutit pärast starti oli lennuk möödunud Lõuna-Platte jõest ning tõusnud umbes 3000 meetri kõrgusele…

Kell 19.00 lennuk ootamatult kadus, jättes endast maha tiheda suitsupilve, millest langes Longmonti linna ümbrusele lennuki rusudest „paduvihma“. Lennuki põlevad rusud purunesid maapinnale kukkudes tuhandeteks tükkideks, üks mootoritest aga tungis maasse peaaegu kümne meetri sügavusele. Lennuki rusud katsid 15,5 ruutkilomeetri suuruse maa-ala. Hukkusid kõik 39 reisijat ja viis meeskonnaliiget. Paljud surnukehad olid tundmatuseni moondunud, mõned aga üldse tükkideks rebitud. Rusud põlesid niit tugevasti, et tulekahju õnnestus kustutada alles kolmandal päeval.

Mis lennuki hukutas?
Teade katastroofist Longmonti kohal vapustas tervet Ameerikat. Asi oli tõsine ka selle tõttu, et plahvatanud lennuk tehasenumbriga 43538 oli täiesti uus masin, mis valmis alles kuu aega varem.

Lennuki Douglas-6B rusud.

Katastroof heitis varju mitte ainult tootjale, vaid ka lennuki Douglas projekteerinud konstruktoritele. Seepärast oli mõistetav, et viivitamatult loodud kataastroofi asjaolude uurimise komisjon ei koosnenud mitte ainult FJB ekspertidest ja riikliku julgeoleku organite esindajatest, vaid ka kompanii Douglas inseneridest.
Samal ajal korjasid kvadraaatideks jaotaud õnnetuspaigas spetsiaalsed otsingumeeskonnad kokku kõige väiksemaidki inimkehade, lennuki ja pagasi jäänuseid. Kaardistati igas kvadraadis avastatud üksikute esemete või nende osade leiukoht. Denveri lennujaamas eraldati juurdluskomisjonile suur tühi angaar. Nädal peale katastroofi püstitati lennuinseneride abil angaari Douglas-6B üks-ühele suuruses puust karkass. Kohe kui see valmis, hakkasid tehnikud karkassile purunenud lennuki väliskesta osasid paigaldama. Selle töö tulemusel, mis võttis palju aega ja kulutas närve, loodi justkui uus lennuk, ainult lennukikere tagumises osas oli suur auk. Rebitud, hambuliste äärtega, nägi see välja nagu hai avatud lõuad. Kahtlemata toimus just selles lennuki osas tugev plahvatus.
Lennuki selles osas ei asunud tuleohtlikke kütusepaake ega torustikku, vaid sektsioon nr 4, mis oli ette nähtud reisijate pagasi jaoks. Fakti, et katastroofi põhjuseks oli väga tugev lõhkeseade, ei kinnitanud mitte ainult tugevalt väljapoole kõverdunud lennukikere vooderduse tükid, vaid ka pagasiruumi sisemistelt osadelt leitud jäljed, mis on tüüpilised plahvatusele. Samuti oli mõndel rusutükkidel tugev lõhkeaine lõhn. Lennuki sabaosa rusude kordusekspertiis, mis viidi läbi FJB lõhkeainete laboratooriumis, ainult kinnitas seda arvamust.

Raisus poeg
Oli ilmselge, et lõhkeseade sattus lennukisse ühes kohvris. Kuid millises? Kes võis olla mõrvar? Reisijate pagasi hoolikas võrdlemine veose aruandega ja reisijate nimekirjaga näitas, et ainult kellegi Daisie Kingi kohvrist ei leitud tükikestki, see oleks nagu õhku haihtunud. Järeldus võis olla ainult üks: lõhkeaine oli just selles kohvris.

John Gilbert Graham.

Ainult sellisel juhul võis plahvatuse epitsentris asunud kohver täielikult tuhastuda…
Sündmuspaigalt leitud esemete seast avastati proua Kingi ridikül, sellest aga väljalõige 1951. aasta kohtuprotsessist. Alguses ei pööranud juurdlus sellele paberitükile erilist tähelepanu, kuid varsti luges üks FJB uurijatest ajalehe fragmendi siiski tähelepanelikult läbi. Seal mainiti kedagi John Gilbert Grahamit, kes oli vastutusele võetud tšekkide võltsimise eest. Uurijal tekkis küsimus – milleks säilitab proua King artiklit mingisugusest Grahamist? Mis sidus neid kahte erineva perekonnanimega inimest? Järgnes päring arhiivi, mis andis ootamatu tulemuse. Nagu selgus, oli proua King kaks korda abiellunud, kuid lesestunud. Tema esimese abikaasa nimi oli – Graham! Sellest abielust sündis 23. jaaanuaril 1932 poeg – seesama John Gilbert.
Vähe sellest, John Gilbert Graham oli Denveri politseile hästi tuntud. Ta oli juba mitmeid seaduserikkumisi sooritanud, sealhulgas tšekke võltsinud, kuigi 1955. aastal oli ta kõigest 23-aastane. Ta äritses alkohoolsete jookidega, kusjuures ei põlanud ära ka kelmust.
Arvestades asjaolude tähtust, suundus Denveri politseiülem Johni maja juurde. Edasi juhtus midagi ootamatut. Kohe kui Graham ukselävel šerifi nägi, tõmbus tema nägu kõveraks ja ta püüdis põgeneda. Kuid teise korruse aknast alla hüppamisel murdis John jalaluu, mille järel haiglavoodis lamades… tunnistas kõik üles!

Mõrv kindlustuse nimel
Selgus, et kuigi ema hüvitas alati poja poolt tekitatud kahju ning aitas teda palju, oli poeg siiski pidevalt võlgades. 1955. aasta novembri alguses tegi John rahalistest raskustest vabanemiseks normaalsele inimesele mõeldamatu otsuse – tappa oma ema ning saada tema eest suure kindlustussumma. Ta konstrueeris ise pommi, mille sütik pidi lennu ajal tööle hakkama. Pisut enne äralendu pakkis ta pommi karpi, keeras selle jõulupaberisse ning kirjutas peale, et see on jõulukingitus, ning selle tohib avada alles jõuluööl. „Kingituse“ asetas ta ema kohvrisse. Graham näitas oma südametust ja julmust veel kord Denveri lennujaamas enne õnnetu Douglase õhkutõusmist. Samal ajal, kui Daisie King oma kohvri kaalule asetas, läks tema poeg kindlustuskompanii automaadi juurde ning kindlustas ema täiendavalt 37 500 dollarile (2019. aastal oleks see summa olnud 360 000 dollarit), mille ta pidi kätte saama ema hukkumise korral selle lennu ajal. Armastav ema kirjutas kõhklemata poliisile alla. Oma ema tapmiseks ei peatunud Graham isegi veel 43 inimese hukkumise ees.
Kõige jaburam oli see, et lennuki õhkimise eest ei olnud USA karistusseadustikus mingit karistust ette nähtud. Pärast juriidilisi jagelemisi kohtunike ja kaitsjate vahel mõisteti Graham lõpuks süüdi oma ema ettekavatsetud tapmises (premeditated murder).  Grahami kohtuprotsess oli esimene protsess, mille Colorado osariigi televisioon üle kandis. Grahami süü tõestati ning vandekohus mõistis ta surma. Graham hukati Colorado vangla gaasikambris 11. jaanuaril 1957. Alles pärast Grahami korraldatud plahvatust kirjutas USA president Dwight Eisenhower alla seadusele, mis nägi ette karistuse reisilennukis korraldatud pommiplahvatuse eest.

Peter Hagen

Tunnuspildil: DC-6-tüüpi lennuk.

0

Your Cart