Millise tegevuse juures tabab südameinfarkt kõige sagedamini?

Harwardi Ülikooli teadlased küsitlesid 1700 patsienti. Selgus, et kõige sagedamini tabab südameinfarkt…

…hommikul ülestõusmisel (10%), tavaliselt kella 6–8 ajal, sest enne ärkamist saab süda täiendava „laksu” adrenaliini.
…raske füüsilise pingutuse ajal. Näiteks lumerookimise, puulõhkumise, tervisejooksu või suusamaratoni ajal (või mõni aeg pärast selle lõpetamist) või pikal järsul mäkketõusul (4%). Näiteks Colorado jõe kanjonisse viivatel radadel on kõikjal tahvlid, mis hoiatavad matkajaid kanjoni põhjast liiga kiire ülestuleku eest, soovitatakse võimalikult aeglast tempot ja sagedasi puhkepause. Nendel tõusudel Colorado kanjonist on nii mõnigi noor inimene surnult kokku kukkunud.
…seksimisel (1%) – eriti uue partneriga (onaneerimisel seda ohtu ei ole!).
…vihastamisel (1%).

Teadlased leidsid, et eriti ohustatud on alalise stressi või hüpertoonia all kannatavad inimesed, kes pealegi veel suitsetavad või liialdavad alkoholiga (eriti õllega!).
NB! 75% infarkti läbiteinutest moodustavad kiilaspäised mehed! Ja eriti need mehed, kes hakkavad laubalt üle kogu pea kuklapoole kiilanema või kellel tekib kõigepealt paljak keset pealage. Muide, mitte ükski USA president pole olnud kiilaspäine. Eriti suur risk on üle 75-aastastel, südamehaigetel ja diabeetikutel.
Rootsi teadlased analüüsisid 300 000 südameinfarkti juhtumit. Nad märkasid, et jõulude ajal on südameinfarktirisk 15% kõrgem kui muul ajal.
Eriti ohtlik aeg on jõuluõhtul kella 22 ajal: leiti, et siis on risk saada infarkti isegi 37% kõrgem kui muul ajal. See on enamasti õhtu emotsionaalne kõrghetk. Südameinfarktide arvu kasvu on märgatud ka aastavahetuse, jaanide ja lihavõtete ajal.
Kui vana-aastaõhtu ei eristu infarktide poolest muu ajaga, siis uue aasta esimesel päeval on taas tõus. Uurijad arvavad, et see võib olla seotud eelmisel õhtul liigse napsitamisega.
On leitud ka seos südameinfarktide ja suurte spordisündmuste, orkaanide ja börsikrahhide vahel.

Raevuhoog suurendab infarktiohtu…
USA-s tehtud uuring näitab, et raevuhoogudel võivad südamele ja veresoonkonnale olla katastroofilised tagajärjed. Eriti ohustatud on koleerikud, kes ei suuda ennast valitseda, ägestuvad kergesti ja võivad seetõttu infarkti saada. USA teadlased on välja selgitanud, et raevuhood suurendavad oluliselt südameinfarkti või insuldi võimalikkust. Esimese kahe tunni jooksul pärast raevuhoogu või vihastamist, suureneb infarktirisk neli korda, insuldioht aga kolm korda. Ka tuleb vihastamisel märksa sagedamini ette südame rütmihäireid ja verevalumeid ajus. Vihastamisel tõuseb pulss ja vererõhk järsult – infarktioht on väga suur. Raevuhoog mõjub ka närvisüsteemile. Südame löögisagedus ja vererõhk suurenevad, samuti surve veresoontele. Infarkti või insuldi oht on seda suurem, kui südames või veresoonkonnas on juba eelnevalt mingeid kahjustusi, millest inimene ise ei pruugi teadlik olla. Kuna aga raevuhoog kestab tavaliselt üsna lühikest aega, on tõenäosus selle tagajärjel surra üsna väike. Küll on aga ohustatud koleerikud, kes juhtuvad vihastama umbes viis korda päevas. Uurijad on välja rehkendanud, et iga 15. koleerik, kes vihastab aastas umbes 1825 korda, võib sattuda eluohtlikku situatsiooni. Nii et rahu, ainult rahu, ja veel kord rahu! Muide, kõik pikaealised on olnud väga tasakaalukad ja rahulikud inimesed!

…kuid samas võib emotsioonide väljaelamine eluiga ka pikendada
Saksa teadlased, uurinud aastaid 6000 vabatahtlikku, tulid järeldusele, et hüpertoonia ja südameveresoonkonna haiguste üks mõjuvamaid põhjuseid on emotsioonitulva vaoshoidmine, pidev allasurumine. Itaallased ja hispaanlased elavad keskmisest eurooplasest kaks aastat kauem tänu sellele, et väljendavad pidurdamatult nii rõõmu kui raevu.

Aita ennast infarkti korral ise
Oletame, et kell on 17.15 ja sõidad autoga koju (loomulikult üksi). Seljataga on järjekordne tööpäev. Oled tõesti väsinud ja kõigest tüdinud. Oled stressis ja ärritunud. Äkki tunned rinnas tugevat valu. Valu kandub ka lõuga ja käsivarde. Lähima haiglani on ehk kümme kilomeetrit. Kahjuks ei ole kindel, et nii kaua vastu pead. Oled käinud esmaabikursustel, aga keegi ei ole õpetanud sulle, kuidas saaksid ennast ise aidata!
Kuidas päästa ennast südameinfarkti korral?
Juhul, kui oled üksi ja tunned, et sinu süda ei löö korrapäraselt ning sind valdab üldine nõrkus ja peapööritus, siis on sul teadvusekaotuseni aega kõigest 10 sekundit…
Mida teha?
Kõige tähtsam: Hoolimata sind vallanud meeletust hirmust, ära satu paanikasse, vaid hakka hästi kõvasti köhima!
Enne köhatust tõmba sügavalt hinge, köhatus peaks olema võimalikult pikk ja sügav nagu tahaksid puhastada kopsusid limast. Hingetõmmet ja köhatust tuleb korrata igal teisel sekundil vahetpidamata kuni tunned, et süda lööb normaalselt või kuni abi saabumiseni. Sügavad tugevad hingetõmbed aitavad kopse paremini hapnikuga varustada ning köhimisliigutused stimuleerivad südant ja parandavad vereringet, surve südamele aitab taastada selle normaalse töörütmi, nii toimides võib infarktiohver jõuda ise haiglasse! Muidugi pole võimalik kokku lugeda neid inimesi, keda on päästnud mobiiltelefon! Kui tunned ikka ennast väga halvasti, tõmba teeserva ja lülita sisse ohutuled, lootuses, et keegi möödasõitjatest taipab, et sinu elu on ohus.
Saada see info võimalikult paljudele see võib päästa kellegi elu!
Ära kunagi arva, et sind see oht ei ähvarda, kuna oled alles 30–35-aastane. Südamehaigused on sageli salakavalad ja täpselt diagnoositavad ainult põhjalikul uuringul. Kuid sageli jõuavad inimesed arsti juurde alles siis, kui haigus on südant tõsiselt kahjustanud. Kuid üllatusi jätkub. Näiteks kontrollitakse reisilennukite pilootide tervist regulaarselt ja põhjalikult, sellest hoolimata on nii mõnigi piloot juhise taga infarkti saanud!

Huvitav teada!
Muide, nii südamahaigused kui infarkt võib olla päritavad. Kuulus Ameerika tenor Mario Lanza suri 1959. aastal kõigest 38-aastasena infarkti, tema noorim poeg 37-aastaselt (1991) ja vanem poeg 55-aastaselt (2008). Teleseriaalist „Politseiakadeemia” tuntud näitleja David Grafi (Eugene Tackleberry) vanaisa ja isa kannatasid südameprobleemide all ja surid infarkti. David Graf suri 7. aprillil 2001, üheksa päeva enne 51. sünnipäeva infarkti.

MAAJA

NB! Loe ka:
Miks inimene võib hirmust surra?
Head sõpra omava mehe süda on harvem haige
Inimene ja tema süda kardavad üksindust
Üksildased tunnevad tõelist südamevalu
Alkohol kui südameravim
Nn õllekõht pole tingitud õlle joomisest
Kas su vererõhk on korras? (Lisatud ka test)
Miks inimesi kimbutab kõrge vererõhk, loomi aga mitte?
Karda hirmu!
Kui õudus paneb vere tarduma
Kas joobes inimesed paranevad kiiremini kui kained?
Kui sa ei suuda 20 sekundit ühe jala peal seista, on karta insulti
Iseendale tohtriks ehk enesesisenduse imeline jõud
Mees, seda pead sa Viagra kohta kindlasti teadma!
Hoidu arsti eest!