Alkohol kui südameravim

Range alkoholi tarvitamise keeld pärast südameoperatsiooni võib paranemisprotsessi koguni pidurdada, mõõdukas joomine aga kiirendab tervistumist…

Pärast südame pärgarterite operatsiooni on alkoholi tarvitamine isegi soovitatav. Sellisele tulemusele jõudis 2017. aastal Ruprecht-Karlsi ülikooli uurimisrühm, mida juhatas Christiane Tiefenbacher. Uurijad küsitlesid 225 meest, kellele oli tehtud südamepärgarteri operatsioon.
Selgus, et neid opereerituid, kes jõid päevas klaasikese veini või õlut või võtsid pitsi kangemat napsi, tabas südame veresoonte ahenemine tunduvalt harvemini, kui neid, kes üldse ei joonud või jõid liiga palju. Mõõdukalt alkoholi tarvitanud inimestel oli vähem probleeme südamega ja samuti oli neil veres vähem kolesteriini. Loomulikult ei tähenda uurimustulemus seda, et iga südamehaige peaks hakkama iga päev napsitama. Teadlased on seda meelt, et need, kes on harjunud alkoholi tarvitama, ei tohiks pärast südameoperatsiooni alkoholist päevapealt täielikult loobuda. Väike pits ei tee paha, kuid tuleks osata ranget piiri pidada. Vale oleks arvata, et terve pudeli kurku kummutamine on veelgi parem!

Südamehaigusi põhjustavad pahandused, stress ja mure
Durhamis (Põhja-Carolina) asuva Duke’i ülikooli teadlased lahendasid mõistatuse, miks terved inimesed ainuüksi pahanduste, depressiooni ja viha tõttu võivad südamehaigeks jääda. Selgus, et psühholoogiliste tegurite mõjul suureneb inimese organismis teatud valgu, nn. C-reaktiivse proteiini (CRP) eraldumine. Nimetatud proteiin mängib südamehaiguste tekkimisel suurt rolli. „Iga teine südameatakk tabab inimest ilma tüüpiliste ohumärkideta,“ selgitas uurimisgrupi juht Edward Suarez. „Seepärast on tähtis tunda teisi südamele mõjuvaid tegureid.“
Teada-tuntud ohumärkideks on kõrge vererõhk, kõrge kolesteriinipeegel ja diabeet. Duke’i teadlased jagasid 121 uurimisalusele laiali küsitluselehed. Inimesed pidid ennast iseloomustama kas tasakaaluka, rahuliku, ärrituva või kergesti solvuvana. Vereproovid näitasid, et sageli ärrituvate või kurvameelsete meeste ja naiste veres on CRP-tase kaks kuni kolm korda suurem, kui tasakaalukate ja optimistlike inimeste veres.
Suarez on juba oma varasemates uurimustes tõestanud, et stress suurendab kergesti erutuvate inimeste organismis nn. stressihormooni noradrenaliini taset. See hormoon mõjub immuunsüsteemile, aktiviseerides kergeid kuid kroonilisi põletikke vallandavaid geene. Põletik omakorda põhjustab aga südamele ohtliku C-reaktiivse proteiini eraldumist. CRP-tase on liiga kõrge nii suitsetajate kui ka diabeetikute veres. Samuti neil, kelle veres on liiga palju kolesteriini. Muide, CRP-d toodab maks ka reaktsioonina veresoonte seinte põletikule.
Iga päev alkoholi pruukivatel meestel (silmas pole peetud kroonilisi alkohoolikuid) on ligi kolmandiku võrra väiksem risk haigestuda stenokardiasse või südame isheemiatõppe, selgub Hispaania meeste hulgas läbi viidud pikaajalisest uuringust. Pealegi eelistatakse lõunamaades meie joodikute hulgas nii populaarsele „Lauaviinale” kordades lahjemaid veine.
Uurimust viidi läbi kümnendi vältel enam kui 41 000 mehe ja naise peal vanuses 29–69 eluaastat. Uurimuse vältel leidis aset 609 südamerabandust ja muud „stenokardilist sündmust” (ingl coronary event), neist 481 meestel ja 128 naistel.
Nii mõõdukate, suurte kui ka väga suurte alkoholikoguste tarvitajatel meestel oli ometi väiksem tõenäosus südamehaigeks jääda kui täiskarsklastel.
Neil, kes lahterdati endisteks joojateks, oli risk 10% väiksem; neil, kes jõid vähe (0,5 g alkoholi päevas) oli risk 35% väiksem; mõõdukatel joojate (5–30 g päevas) südamehaiguse risk oli 54% väiksem ning suurte (30–90 g päevas) ja väga suurte (üle 90 g päevas) koguste joojatel poole väiksem.
Võrdluseks: 285 ml klaas 4,9% alkoholisisaldusega õlut annab 11 g ning 180 ml klaas 12% alkoholisisaldusega veini 17,06 g alkoholi.
Ka naistele mõjus alkoholi manustamine positiivselt, kuid mõju ei olnud statistiliselt oluline. Selle põhjuseks võis olla „stenokardiliste sündmuste” väiksem osakaal rühmas.
Pruugitava alkoholi tüüp südamehaiguste vastu kaitsmise määrale olulist mõju ei avaldanud. (Kuigi oli ka vastuvaidlejaid.)
Suurbritannia arstiteadusliku liidu BMA ajakirjas „Heart” avaldatud uurimus heidab valgust olukorrale Hispaanias, mis on maailmas kolmas õlle ja veini tootja ning alkoholi tarbimiselt elaniku kohta maailmas kuues. Samas on hispaanlaste suremus südamerabandustesse üks väiksemaid maailmas. Ei saa siiski jätta märkimata ka lõunamaade sooja kliima positiivset mõju tervisele!
Nende tähelepanu, kes peaksid nüüd soovima järeldada, et kõva kärakapanemine tervisele kasu toob, juhivad teadustöö autorid alkoholi kuritarvitamise paljudele ohtudele nagu varajane surm ja invaliidsus.
Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO hinnangul on neist 6,7 miljardist Maa elanikust, kes regulaarselt alkoholi tarvitavad, enam kui 76 miljonil seetõttu kehv tervis, hoiatab uurimus.

KUIDAS HOMMIKUL POHMELLIST LAHTI SAADA?

NB! Selleks tuleb hakata tegutsema juba õhtul. Parim ja tõhusaim pohmelliravim on nn merevaigu hape (Янтарная кислота), mida müüakse tablettidena (ühes pakendis 10 tabletti) Tervisepoodides. Juba alkoholi tarvitamise ajal või peo lõpupoole on soovitav võtta 4–6 tabletti ja vähemalt klaas vett peale juua. Kui aga pea hakkab ikkagi valutama, võib rahumeeli võtta veel 4–6 tabletti. Juba tunni aja pärast on sul pea selge ja ei mingit peavalu hommikul!

MAAJA

NB! Loe ka:
Millise tegevuse juures tabab südameinfarkt kõige sagedamini?
Inimene ja tema süda kardavad üksindust
Head sõpra omava mehe süda on harvem haige
Kas su vererõhk on korras? (Lisatud ka test)