Miks inimene võib hirmust surra?

Lahesõja ajal täheldas ühe Tel Avivi (Iisrael) haigla personal südameatakkide arvu järsku tõusu iga kord, kui Saddami raketid kuuldekauguses vihisesid. Samal ajal tabas äkksurm kaks korda tavalisest sagedamini neid ümbruskonna elanikke, keda teati täiesti terved olevat ja kes polnud kunagi kannatanud mingite psüühiliste häirete käes. Sama lugu oli 24. veebruaril 1981 Ateena maavärina ajal – mitmesuguste südameprobleemide pärast suri rohkem inimesi kui neid, kes jäid purunevate hoonete rusude alla. Mis tähendab seda, et hirmust võib surra. Peamiselt toimub see kahel viisil:

Südame seiskumine
Nagu igaüks teab, tekitab hirmutunne veres tohutu adrenaliinitulva. See kõrgendab vererõhku ja paneb südame vaga kiiresti peksma. Ja kui teie südame seisund on kaugel ideaalsest, piisab sellest, et ta n-ö üle ääre ajama hakkab. Hirm võib nõrga südame tuksuma panna niisugusel ebatavalisel viisil, et ta ei suuda enam kuigi tõhusalt verd ringlema pumbata. Kui see juhtub, muutub hingamine raskeks, inimene tõmbub sinakaks, kaotab teadvuse ja saab üheks üksuseks ülaltoodud statistikast.

Rabandus
Kui teie süda vererõhu tõusu välja kannatab ja ellu jääb, siis aju saab sellest igal juhul kannatada. Mõned inimesed ei aima üldse, et suhteliselt nõrgad aju vere sooned on neil suisa kaasa sündinud. Ja äkki järsult tõusnud vererõhk võib need lihtsalt rebestada, põhjustades ajusisese verejooksu. Teisisõnu – saate rabanduse. Selle tunnuseks on äkki tekkiv enneolematult tugev peavalu, millele järgneb meelemärkuse kaotamine, ja siis sõltub asi juba sellest, kui tõsine on veresoonte kahjustus ja kui ruttu saate abi.

Äratuskell võib tappa
Gary Bauer on üks nendest ameeriklastest, kes on surnud äratus- või uksekella helinast põhjustatud südameatakki.
Mõrvari oli Gary majja toonud tema sõbranna. Paaril oli kavas armuöö, ja tüdruk kartis hommikul tööle hilineda. Sellepärast seadis ta siis, kui Gary juba unne vajus, üles äratuskella. Sellepeale hommikul silmad avanud, nägi ehmunud naine südamest haaranud Gary valust moondunud nägu. Kiirabi kahjuks hilines – Gary oli juba surnud.

Lärm põhjustab šoki

Inimesele kõige ohtlikum stress on heliline, põhjustatud ootamatust ja valjust mürast. Iga stress tõstab organismis noradrenaliini (hirmu- ja agressiivsuse-hormooni) taset, mis sunnib südant äkki tavalisest sagedamini lööma. Suhteliselt kerge stressi puhul suureneb selle hormooni tase 2,5–4 korda, äkilise terava heli puhul aga 15–20 korda!
Äkiline koormus tekitab intensiivse südamekloppimise, vererõhu tõusu, lämbumistunde ja peavalu – ähvardab südame seiskumise ja ajuverevalumite oht. Tavaelus oleme äratuskella helisemiseks psühholoogiliselt valmis – vastu hommikut pole see alateadvusele enam niisuguseks ootamatuseks, ja organism elab selle stressi kergesti üle. Üldse on inimene hämmastavalt vastupidav olend. Teadlased on rottide peal katsetanud inimese omadega võrdelisi helistresse: neile süstiti noradrenaliini, nii et see tavataseme 20–30-kordselt ületas. Enamik rottidest suri südame lõhkemisse ja ajuverevalumitesse.
Küllap oleks Gary Bauer tänini elus, kui tema daam oleks talle äratuskellast rääkinud. Kuigi tegelikult on inimesi, kellele äratuskell on kategooriliselt vastunäidustatud. Miljonist inimesest ühel kutsub tüüpilise äratus- või uksekella triller esile südame järsu arütmia. Selle üliharva esineva mutatsiooni avastasid New Yorgi arstid, analüüsides just äratuskella põhjustatud surmajuhtumeid.

Hirm teeb vere paksuks ja ohustab südant

Bonni ülikooli meditsiinitudengite uurimuse kohaselt kämpub ärevushoogudest vaevatud inimeste veri enam kui füsioloogiliselt tervetel inimestel. Ärevatel inimestel on ka suurem võimalus surra südamehaigustesse. Eriti suureneb pideva ärevusega tromboosi ja südamerabanduse oht.
Südamehaigused on hädad, millest Lääne ühiskond kuidagi lahti ei saa. Pigem hiilib neid juurde – ja eelkõige Läänega hiljuti liitunud riikide kodanike kaudu. Põhiliselt nähakse südant haigeks tegevate põhjustena vähest liikumist, liigsöömist ja suitsetamist. Prantsuse fenomeniks on hakatud nimetama asjaolu, et Lõuna-Euroopas süüakse küll tublisti loomset rasva, ent südamed on neil ikka tervemad.
Kuid kas ei tee südant haigeks ka miski muu põhjus? Võib-olla teeb südame haigeks hoopis see, kui süda kogu aeg n-ö valutab. Nüüd on tulnud kinnitusi, et rahvasuu ei aja siingi pada. Hirm võib tõepoolest vere tarretama panna. Ja seda sõna otseses mõttes. Ka enne on tähele pandud, et stress ja ärevus mõjutavad vere hüübimist. Kuid need tähelepanekud põhinesid tervete inimeste küsitlemisel. Nüüd aga uuriti ärevushäirete alla kannatavaid patsiente.
Igaüks muutub vahel äravaks, kas siis vanaema pimedas keldris või tühjal öisel Tallinna tänaval. Või miks mitte ka lugedes uut Eesti tööseadust. Haiglased ärevushood tabavad mõnda inimest näiteks rahvahulgas. Tagajärjeks on higistamine, värisemine, paanika või koguni minestamine. Või isegi surm. Sotsialofoobid aga ei julge lõpuks üldse oma kodust väljuda. Kole on suhelda teiste inimestega!
Bonni üliõpilased võrdlesid 31 paanikahäirete all kannatavat õnnetukest tervete, sama vanusega ja samasooliste inimestega. Neilt võeti vereproovid ja paluti arvutil sooritada mõned testid. Siis võeti teine vereproov. Selgus, et ärevatel patsientidel aktiveerus hüübimissüsteem rohkem kui teistel. Veres toimib kaks hüübimismehhanismi. Üks neist tagab vere hüübimise näiteks vigastuste korral. Teine aga, vastupidi, hoiab vere voolavana ja lagundab tekkivaid kämpe.
Ärevushäiretega inimestel läheb süsteemi tasakaal paigast ja hüübimine kasvab ning voolavus väheneb. Nii võibki arter ummistuda.
Nii et südamehaiguste vähendamiseks pole oluline mitte ainult vähendada suitsetajate arvu ja edendada liikuvat eluviisi. Vaid saada lahti ka ärevusest. Kui aga ärevus valdab pea kogu ühiskonna, nii nagu näiteks on juhtumas Eestis seoses taltsutamatu inflatsiooni, kinnisvarakrahhi ja üleüldise peataolekuga, siis ei ole soovitada muud kui tõhustada südamekliinikute tegevust. Ärevaks teeb aga see, et kust võtta nende jaoks raha?

©Peter Hagen

AITA ENNAST INFARKTI KORRAL ISE!