Kui suur oli Jossif Stalini kuupalk?

Sellele küsimusele on raske vastata, sest puuduvad andmed aastate lõikes. Vähemalt on teada see, et Stalin sai 1946. aastal palka puhtalt 2231 rubla kuus. Partei liikmemaks oli 69 rubla (3% palgast), seega oli brutopalk 2300 rubla (tulumaksu tollal ei tuntud). Loomulikult ei käinud Stalin Kremli kassapidaja juures palka välja võtmas, selle andis talle üle ÜK(b)PKK (Ülevenemaalise Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee) erisektori juhataja, Stalini abiline ja sekretär kindral Aleksandr Poskrebõšev (oli diktaatori sekretär 25 aastat) või valvemeeskonna ülem kindralmajor Nikolai Vlassik (teenis suurt juhti alates 1919. aastast, 1931–52 Stalini kaitsemeeskonna ülem). Nemad käisid ka Vanal väljakul asunud ÜK(b)PKK hoones Stalini parteimaksu tasumas. Ja mida oleks saanud Stalin oma 2231 rubla eest osta. Uskumatu, aga kõigest 59 pudelit viina. 1945. aastal oli keskmine palk Nõukogude Liidus 442 rubla ehk 17 pudelit viina. Praegune Eesti pensionär, kelle pension on näiteks 2023. aastal 595 eurot kuus, saab selle raha eest osta 86 pudelit viina. Eesti maksu-ja tolliameti juht sai 2020. aastal oma netopalga eest osta 958 pudelit viina. Tänapäevaste kriteeriumite järgi oli Stalin kerjus. Tõsi, talle kuulus kõik (korter Kremlis, suvila Moskva lähedal, tasuta söök-jook-riietus, auto koos juhiga, erirong, ihukaitse jne) ja samal ajal mitte midagi. Isiklikku varandust Stalinil polnud.
Kui kolmas Reich kokku varises, sööstsid ameerika ajakirjanikud Hitleri pangakontode kallale, nautides juba ette tema põhjatu rikkuse paljastamist, aga leidsid oma suureks pettumuseks paraku ainult „Mein Kampfi” honorari. – Stalinilt oleks nad leidnud üksnes järjekordse palgaraha… Oma võimsas orjanduslikus riigis oli Stalin ise esimeseks orjaks, kõigist inimlikest kirgedest aga pulbitsesid temas ainult kaks – vandaali hävituskirg ja orjapidaja loomiskirg. Pärast massilisi repressioone aastatel 1937–1938 teatas Stalin, et NSV Liidus on klassid likvideeritud ja üles ehitatud „klassideta sotsialistlik ühiskond”. Ent rahvas, kes polnud minetanud huumorimeelt isegi nendel õõvastavatel aastatel, teravmeelitses: „Stalin eksib, NSV Liidus on endiselt kolm klassi; need, kes on oma aja ära istunud, need, kes parajasti istuvad ja need, keda pole veel jõutud istuma panna.”

NB! Loe ka:

Operatsioon „Tarantella” ehk miks Stalinit maha ei koksatud
Generalissimus Stalini suurimad vead
Stalini kurikuulus käskkiri nr. 227: „Ei sammugi tagasi!”
Miks atentaat Stalinile 1944. aastal ebaõnnestus?
Stalini lõpp ja tragöödia Moskvas 6. märtsil 1953
1961. aasta rahatüng Nõukogude Liidus