Kas narkoosi all viibimine võib sõltuvust tekitada?

1 minutit lugemist

See on täiesti võimalik, kuid seda ei tekita soov jääda narkoosi alla, vaid narkoosi kõrval- ja järelmõjud. Näiteks rangelt reglementeeritud opiaatide hulka kuuluvad fentanüül või heroiin, mis on väga tugevad valuvaigistid. Või näiteks piimjas Propfol, mida kasutatakse siis, kui on vaja patsient panna lühiajalise narkoosi alla, näiteks soolte gastroskoopia ajal. Esimesed Propfoli kuritarvitamise juhtumid pärinevad juba 1990-ndate aastate algusest. Olenevalt doosist muudab Propfol inimese eufooriliseks, lõdvestab ja soodustab uinumist. Ja nii nagu alkohol ja kokaiin mõjutab ta samu aju piirkondi ning tarvitaja hakkab tahtma üha suuremaid koguseid. Kõige rohkem Propfoli kuritarvitamise juhtumeid esineb haiglate meditsiinilise personali hulgas, kellel kerge ligipääs narkootilistele ainetele. Paraku maksavad mõned sõltlased selle eest oma eluga. Juba tühise üledoseerimise korral võib hingamine lakata ja süda seiskuda. Piir eufooria, teadvusetuse ja hingamise lakkamise vahel on Propfoli puhul imeõhuke, hoiatatakse ühes uurimuses. Michael Jacksonile sai see „õhuke piir“ saatuslikuks. Ta laskis endale unetuse vastu Propofoli süstida. Pärast 65 päeva kestnud „ravikuuri“ suri ta 25. juunil 2009 südame äkkseiskumise tagajärjel.

NB! Loe ka:
Michael Jacksoni elu ja surma müsteerium
Kuidas oli vanasti võimalik inimesi ilma narkoosita opereerida?