Vaktsiinidest ja kohustusliku vaktsineerimise orgiast

7 minutit lugemist

Peterburi meditsiiniteaduste doktor, akadeemik, kirurg Aleksandr Redko:

Nende totaalsete valede tõttu hukkub veel palju inimesi, kui me tõtt ei räägi. Paljud ütlevad: „Sain süsti ja mul on kõik hästi”.
Kuid 25% on saanud platseebot. 25% vaktsiinist on platseebo. See on kindlasti nii, sest ravimikatsetused näevad ette, et osa saavad platseebot. Seepärast tunnevad nad ennast hästi. Ja seepärast nad haigestuvad.
Kuid veel rohkem haigestuvad need, keda vaktsineeriti. Neil areneb välja sama koroonaviiruse haiguspilt, koos kõigi hilisemate tüsistustega (kopsukahjustused, närvisüsteemi kahjustused jt). Paljud sellised vaktsineeritud kas siis haigestusid või on juba surnud. Kummalisel kombel on kuni 60% haiglasse sattunutest on vaktsineeritud.

Aleksandr Redko – paljude „spetsialistide” verivaenlane.

Seda viirust, mis kunagi oli, enam ei ole. Vaktsiini valmistatakse ette tavaliselt 6 aastat. Antikehade tiitrit ei ole määratud. Nakkusevastast efekti ei ole määratud. Immuunvastust ei ole määratud.
QR-kood määrab – need on „head” ja need on „halvad”. Terved on halvad, aga haiged ja vaktsineeritud on head. QR-kood näitab seda, ei midagi enamat.
Mitte pandeemia, vaid infodeemia. See, mida tehakse, on puhas poliitika ja sotsiaal-majanduslik eksperiment elanikkonna peal. Pandeemiat ei ole. Pandeemiaks on vajalik epideemia kõigis riikides. Kuid epideemiat ei ole. Epideemiaks on vaja, et oleks 5% ühekorraga haigestunuid. Mitte 2 aasta jooksul 7%.
PCR-test on välja töötatud pika ahelaga viiruste jaoks. Aga koroona on lühikese ahelaga.
Vaktsineerida võib, kui on olemas:
1. Korralikult tehtud vaktsiin.
2. Mittemuteeruv viirus, st kui vaktsiin võib aidata selle viiruse vastu, mis ringleb. Praegu aga ei ole enam seda viirust, mis oli kaks aastat tagasi ja mille vastu koroonavaktsiinid tehtud on. Need uued tüved on juba midagi muud. Ei ole mõtet vaktsineerida selle vastu, mis oli 2 aastat tagasi. See on pettus. Kuritegelik pettus. Kui ka räägitakse, et vaktsiinist ei ole abi, sest on uus tüvi, siis milleks sellega vaktsineerida?
See, mida meile pakutakse, ei ole vaktsiin. Need on erinevad adenoviirused, millesse on „istutatud” ogavalk. Aga mille vastu? See ei ole selge, sest koroonaviirust ei ole tegelikult eraldatud ehk isoleeritud. Mitte kuskil ega mitte keegi. On kuulutatud välja preemia sellele, kes sellega hakkama saab. 1,5 miljonit eurot. Kui viirust pole isoleeritud, siis mille vastu vaktsineeritakse? Inimesi petetakse. See on kommertsprojekt.
Kolmas katsefaas lõpeb 31. detsembril 2022. aastal. Praegu on alles 2021. aasta lõpp. Katse käib. Avaldamata on esimese faasi tulemusedki. Kui keegi ütleb, et on lugenud mõnes meditsiiniajakirjas avaldatud tulemusi, siis see on pettus.
Ja seda neil lihtsatel põhjustel: antikehade tiitrit ei ole määratud, nakkusevastast efekti ei ole määratud, immuunvastust ei ole määratud. Selle põhjal tuleks projekt lõpetada, mitte alustada massilist vaktsineerimist vaktsiinidega, mille toime on oletatav. Vaktsiinide toimet pole kontrollitud ega tõestust leidnud. Load on saadud vaid kommertslikul alusel. Uuringute tulemusi pole, kedagi pole uuritud. Projekt tuleks lõpetada.
Immunsust ei saa määrata ainult antikehade põhjal. Ei ole nii, et kui on palju antikehasid, siis on see hea. Vastupidi – kui on palju antikehasid, siis on see väga halb. Inimesi lollitatakse sellega, et on vaja antikehasid.
Antikehad tekivad inimesel siis, kui tal on olemas „mälurakud” (mis hoiavad mälus infot patogeeni kohta), st on olemas rakuimmuunsus. Keegi ei tegele sellega. Peale läbipõetud viirust ei peagi olema antikehasid. See tase võib näidata nulli. Kui siis inimene puutub hiljem kokku sellesama viirusega, st haige inimesega, siis hakkab organism rakumälust saadud info põhjal tootma antikehasid, tohutul hulgal. Niisiis, antikehade test võib näidata nulli, aga tegelikult on inimesel immunsus olemas.
Vaktsiini esimene annus sõna otseses mõttes alandab immuunsüsteemi. Inimene on palju vastuvõtlikum nakkushaigustele ja muutub antikehadest sõltuvaks. Kui inimesel on (juba eelnevalt) antikehasid palju, siis siin võib olukord lõppeda tsütokiinitormiga.
„Tsütokiinitorm“ ehk hüpertsütokineemia on immuunsüsteemi potentsiaalselt surmav reaktsioon – süsteemne põletikuline reaktsioon – patogeenile, mis seisneb immuunrakkude aktiveerimises tsütokiinide poolt ja põletikukolde tekkimises ja levimises. Täpsemalt iseloomustab seda T-rakkude, makrofaagide ja looduslike tapjarakkude kiire proliferatsioon ja suurenenud aktiivsus, mille käigus vabanevad kaitserakud erinevate põletikuliste tsütokiinide ja keemiliste vahendajate poolt.
Pärast ogavalgu siirdamist (vaktsiini adenoviiruse sees) tekib selline olukord, ja väga sageli. Ja edasi?
Kuid ogavalgud on vaid osa viirusest (kui SARS COV 2 selline on olemas), see on ainult tükike sellest viirusest: sellel on membraanid, kus on ka terve rida muid allergeene või antikehi. Need antigeenid, mis on olemas lisaks ogavalkudele, võivad põhjustada ka täiesti teistsuguseid reaktsioone, aga meie paneme rõhu vaid ogavalkudele. Kuid rakk, olles saanud adenoviiruse abil ogavalgud enda sisse, hakkab ise neid produtseerima. Inimene, kes (oga)valke sai, muutub nakkavaks, kuid mitte SARS COV 2 viirusega. Temast erituvad täpselt need ogavalgud, mis on tegelikult toksiinid ja patogeenid. Inimene ise muutub juba ohtlikuks, seetõttu ta peab kandma maski, peab lähikontakti vältima.
Mida need QR-koodid siin aitavad?! QR-koodiga inimene võib nakkust kanda. QR-kood on lihtsalt stigmatsioon.
Vaktsineerida ei tohi kohtades, kui lähedal pole reanimatsiooni võimalust.
Vaktsiine ja nende igakülgset toimet organismi eri osadele peab uurima 6 aastat. Tulemused peavad näha olema. Seda tsüklit ei saa lühendada, ka mitte ametlikele või riiklike korralduste abil. Ei saa kiirendada keemilisi ja bioloogilisi reaktsioone. Need toimuvad valitsuse otsustest sõltumata omas tempos, vajades aega.
Kui on soovi pandeemiat või epideemiat välja kuulutada, vaktsineerida, komandanditunde jm piiranguid seada, siis tuleks ka kompensatsiooni maksta kõigile neile, kelle tervis või majanduslik olukord saab kannatada või kes on toitja kaotanud.
Kui on eksperiment, siis tuleb inimese elu kindlustada.
Ei tohi inimesi jagada selle järgi, kes laseb ennast vaktsineerida, kes mitte. Inimesed ei tohi jääda ravist kõrvale ja surra selle tõttu, et COVID ja QR-kood on ületähtsustatud. Isegi need vaktsineeritud, kes on haiglas samas ruumis või kiirabi autos (koos juhiga), olles väliselt sümptomiteta, kuid siiski positiivsed, nakatavad üksteist.
Arst ei saa öelda, millega täpselt tegemist on, kas koroonaviiruse või gripiga. Tal on see keelatud.
Koroonat saab edukalt ravida.
Miks siis üldse vaktsineerida? Kui aga manustada antibiootikumi viirushaigele, siis hävitatakse inimese mikroobne immuunsus ja selle koha hõivab patogeen ning inimene võib surra.
Kui meie organismis on immuunsus, mis meid kaitseb viiruse eest, siis miks me seda tapame?
Mida siis teha? Me saime ju hakkama ebolaga, seagripiga ja linnugripiga. Vastus on – immuunsuse tugevdamine.
Lastel on tugev immuunsus, eriti väikelastel. Kui viirus satub lapse organismi, siis lapse organismis muutub viirus nõrgemaks, st see viiru inaktiveerub.
Kui siis seesama laps nakatabki näiteks vanaema, siis vanaema põeb leebemalt. Inimesed peavadki oma mikroobe vahetama ja kohanema – see normaalne.
Miks on siis vaja lapsed kiirkorras isoleerida, vaktsineerimisega nende immuunsüsteem nullida? Sest maailma globaalsele eliidile see ei sobi, et viirusest võiks niisama lihtsalt jagu saada.
Kui oma immuunsüsteemi ei tugevda, siis nakatutakse kergemini ning haiguse kulg on raskem. Ammu on teada, et kui suhtlusring on suurem, siis toimub n-ö karastumine haiguste ja patogeenidega, neid omavahel vahetades. Meid aga sunnitakse praegu paaniliselt teadmata ajaks eneseisolatsiooni jääma.
Kui aga istud kodus, kellegagi ei kohtu, käid maskiga, siis on ju loogiline, et välja minnes – mingi hetk me ikkagi peame kodunt välja minema – ja ikkagi nakatume.
See, mis praegu tehakse, on rkuritegu. Kõiki isoleeritakse, pannakse isolatsiooni, lapsed distantsõppele jne. Lahendust ei paista aga kusagilt…

November 2021

2019. aastal suri Saksmaal vähki 231 000 inimest, ehk 632 surmajuhtumit päevas. Iga päev sureb Saksamaal ainuüksi jämesoolevähki u 50 inimest. Ja selline statistika pole isegi mitte mainimisväärt? 14. märtsist 2020 kuni 21. nov. 2021 on Saksamaal väidetavalt koroonasse surnud 99 130 inimest ehk u 173 inimest päevas (iseasi kui tõesed need andmed on).

0

Your Cart