Kumb on kahjulikum – kanep või alkohol?

7 minutit lugemist

Alkohol on juba sajandeid kuulunud iga piduliku ürituse juurde. Olgu siis selleks seltskondlik kokkutulek, riiklik vastuvõtt või kuulus saksa Oktoberfest, kus ogarates kogustes kesvamärjukest kaanitakse. Peab tunnistama, et suhtumine kanepisse riiklikul tasemel on aga väga kahepalgeline. Alkoholi võid osta piiramatus koguses, ja kui peaks juhtuma, et kolm sinu sõpra surevad kohapeal alkoholimürgistusse, siis midagi hullu ei juhtu, vangi ei panda, isegi trahvi ei tehta. Hoopis teine lugu on kanepiga.

Ainuüksi kahe kanepitaime kasvatamine on Eestis kriminaalkorras karistatav, kuigi need kaks taime ei tapa mitte kedagi. (Hollandis dekriminaliseeriti kuni viie grammi kanepi omamine ja tarvitamine juba 1976. aastal, kuid kanepi suuremas koguses kasvatamine ja müümine on keelatud. Kuni viie taime enda tarbeks kasvatamisele aga vaatavad võimud läbi sõrmede.)

USAs legaliseerib üks osariik teise järel kanepi (praegu legaalne 11 osariigis). Kas see on halb või hea, seda näitab aeg.

Paljudes lääneriikides kasutati kanepit juba ammustel aegadel seaduslikult, peamiselt kanepikiududest köie valmistamiseks. Taimevarrest on võimalik toota laeva taglase valmistamiseks vajalikku kiudu ning seemnetest saab loomasööta.
Kanep oli tekstiilitööstuse tooraine, kanepist valmistati köisi. 1930. aastatel võis näiteks Saksamaal kanepit vabalt apteekidest osta. Seda kasutati valuvaigistina ja söögiisu tõstjana. Kanepi narkootilisest toimest oldi küll teadlikud, kuid keegi ei teinud sellest numbrit.
Kanepi edulugu käis närvidele aga nii puuvillakasvatajatele kui ka puuvilla kasutavale tekstiilitööstusele. Algas tõeline ristisõda kanepi vastu. 1964. aastal kuulutati kanep Saksamaal narkootikumiks, selle kasvatamine ja müük keelustati.
Tänini vaieldakse paljudes riikides selle üle, kas kanepitarvitamine legaliseerida või mitte. Kui ohtlik kanep siis tegelikult on? Kumb on kahjulikum: kanep või alkohol? Osa leiab, et kanep kui nõrk narkootikum peaks olema lubatud, sest alkohol on ju põhimõtgteliselt samuti narkootikum, kuid millegipärast legaalne.
Teeme alljärgnevalt väikese võrdluse.

MÕJU

Kanep hakkab toimima juba paari mahvi järel ning laksu mõju kestab annusest või selle kordamisest sõltuvalt mõne tunni. Et THC (tetrahüdrokannabinool) lahustub rasvas, laguneb ta organismis aeglasemalt kui alkohol. Kanepijoobes inimese tunded sõltuvad palju ümbritseva keskkonna mõjudest, ka sellest, kas ollakse heas või halvas tujus. Kanepilaks tekitab õnnetunde ja naeruhoo, võtab maha pinged, aega, ruumi ja vahemaid hinnatakse valesti, muusikat tajutakse lausa füüsiliselt, värvid näivad erksamad. Mõni satub aga sellisesse jutuhoogu, et tema kiirkõnet pole võimalik jälgida.

Inimene võib laastavat stressi küllalt kaua eneses kanda, aga kui pinge saavutab haripunkti, tekib soov lõõgastuda. Kõige kättesaadavam ja tuntum uimasti on alkohol. Ent inimese organism on väga kavalasti üles ehitatud. Kui ühes situatsioonis on kord mõnutunne saavutatud, kipume seda rakendama ka muudel puhkudel – sellel põhineb legend alkoholi „kasulikest“ omadustest. Tegelikult koosneb alkohol erinevatest mürgistest substantsidest (näiteks metanool, bensool, brutanool), millest ainult ühte – etanooli – võib vaadelda kui mõnuainet. Alati, kui juttu tuleb alkoholist, peetakse silmas eelkõige etanooli.
Erinevalt kanepist muudab alkohol inimese pikapeale loiuks kuni ta lõpuks „ära kustub“. Kõigepealt lülitub välja suuraju otsimikusagar. Juba 0,2 promilli alkoholi muudab inimese käitumist. Kes hakkab kellegi põlve katsuma, kes muutub jutukaks, kellel tuleb sõbrakas peale, mõni aga muutub agressiivseks ning laseb ilma näiva põhjuseta rusikad käiku. 0,8 promilli alkoholi ründab aga juba väikeaju, kus asub lühimälu- ja koordinatsioonikeskus. Joobnu liigutused muutuvad järjest ebakindlamaks, nägemisulatus aheneb (näiteks ei leia ta ukse käepidet üles). Jutt muutub segaseks, joobnu kordab pidevalt juba öeldut, sest ei mäleta, millest ta viis minutit tagasi rääkis. Sama nähtus esineb kroonilistel alkohoolikutel – neil tekib võimetus äsjatoimunud sündmusi meelde jätta. Kui joomist jätkatakse, ründab alkohol juba ajutüve, kust juhitakse organismi elutähtsaid funktsioone.
Kui ajutüve tegevus on blokeeritud võib inimene kaotada teadvuse (sellises seisundis inimest ei tohi mingil juhul jätta selili või asendisse, mis võimaldab tal ennast selili pöörata, sest ta võib oma oksesse lämbuda). Kui talle õigel ajal arstiabi ei anta võib tekkida surmaga lõppev hingamise seiskumine. Muide, kui terve organismiga inimene joob ühekorraga ära liitri viina, siis on selle tulemuseks 15-ks minutiks üldnarkoosiga võrreldav seisund. (Mitte päris tervetel ei maksaks seda omal nahal järele proovida – võid enam üldsegi mitte ärgata!)
Ainuüksi Saksamaal sureb igal aastal alkoholi kuritarvitamise tagajärjel 42 000 inimest, Venemaal koguni 75 000. Tänini pole aga vähemalt Saksamaal registreeritud ühtegi kanepi tarvitamisest tingitud surmajuhtumit. Kui võrrelda kanepi ja alkoholi mõju, siis alkoholi mõju on kordades kahjulikum ja ohtlikum.

KOGUS

Mis alkoholi puutub, siis igal pudelil või purgil peab olema kirjas etanooli sisaldus protsentides. See võimaldab napsitajal hinnata joodud kraami kogust ja selle ohtlikkust. Arukas inimene oskab piiri pidada ja ütleb mingil hetkel: „Tänan, mitte üks tilk enam!“ Kanepiga on lugu keerulisem, sest kanepi „kangus“ pole teada ja selle mõju võib olla ettearvamatu. Suured TCH annused võivad esile kutsuda ka hallutsinatsioone, mis omakorda kutsuvad esile raskesti kontrollitava, paanikaga sarnaneva seisundi. Mõnel inimesel on psüühikahäirete tekkeks tundlikkuse tõttu suurem kalduvus. Võimatu on ennustada, kuidas keegi kanepi kasutamisele reageerib ja kas tekib meeltesegadus.
Kuidas on aga maitsega? Joint on kõike muud kui meeldiva maitsega, selle lõhn aga paljude inimeste (eriti mittesuitsetajate) jaoks lausa vastik. Võtab aega, enne kui joint meeldivaks muutub. Pealegi on kanepit ainult kolme sorti: hašiš (korjatakse kanepi nõret tootvad osad, mis pakitakse ja kuivatatakse), marihuaana (koosneb kuivatatud taimeosadest) ja kanepiekstrakt, mida segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. Alkohoolsete jookide valik on aga tohutu. Mis hästi maitseb, seda ka meeleldi juuakse. Olgu tegemist veini, õlle või likööriga, kõik nad sisaldavad mürgist etanooli.

KANEPILT ÜLE KANGEMALE KRAAMILE

Nii väidavad vähemalt narkopolitseinikud ja narkoloogid, kuid päris nii see siiski ei ole. Tõsi, paljud kangemate narkootikumide tarvitajad tunnistavad, et nad alustasid kanepist. Kuid see on vaid pool tõde, sest näiteks kolmest miljonist saksa kanepitarvitajast on „kangema kraami“ peale üle läinud vaid 150 000 ehk umbes viis protsenti. Alkohoolikuid on Saksamaal aga 8 miljonit, kellest 2,4 miljonit on raskes sõltuvuses.

MIS JUHTUB KANEPI JA ALKOHOLI PIKEMAAJALISEMAL TARVITAMISEL?

Kanepis sisalduv THC tavakasutajale surmavalt ohtlik ei ole, välja arvatud kiire surma võimalikkus aine üledoseerimise tõttu. Suitsetades ei olegi peaaegu võimalik surmavat annust saada. Kanepi liigtarvitamise tagajärjel võib tekkida mitmesuguseid füüsilisi ja psüühilisi haigusi, vigastusi ja häireid. Näiteks: lähimälu nõrgenemine ja õpiraskused; täielik ükskõiksus ümbritseva maailma suhtes; tegelikkuse muutunud tajumine; depressioonid ja enesetapukatsed; sksiofreeniale sarnanev nn kanepipsühhoos; isiksuse degradeerumine.
Mis aga puutub kanepi raviomadustesse, siis kuulub see teema pigem rahvameditsiini folkloori valdkonda. Lihtsaid kanepiekstrakte kasutati varem tervishoius üldravimitena, kuid ajapikku jõuti arusaamisele, et need ei ole kuigi tõhusad ega kindlad. Nn meditsiiniline kanep vaigistab ehk mingil määral kroonilist valu, võib-olla parandab pisut vähihaige meeleolu, aga see on ka kõik. Kanepisuits kahjustab hingamisteid, pealegi on igasugune suits kantserogeense toimega…

Alkohol tekitab kõige suuremat kahju kogu ühiskonnale. Kõigi teiste narkootikumide kahjulik mõju on alkoholi kõrval tühine, kuna nad pole legaalselt kättesaadavad ja on küllaltki kallid.
Alkohol rikub kõigepealt mao (aga ka jämesoole), kus tekivad põletikud ja polüübid, mis võivad vähiks üle minna. Kannatab ka aju, kus alkoholi liigtarvitamise tagajärjel hukkub otsatu hulk ajurakke. Kuid see asjaolu vaevalt et ühegi joodiku tuju rikub. Kõige suuremat kahju tekitab alkohol aga maksale, mis ei tule mingil hetkel enam toime etanooli neutraliseerimisega ja talletab selle rasvarakkudes. Maksa rasvumine ja hiljem tekkiv tsirroos toob kurva lõpu. Kui maksa funktsioon on ammendatud, siis ütleb ta lihtsalt üles ja alkohol mürgitab kogu organismi.
Kumb on siis kahjulikum, kas kanep või alkohol. Nende andmete põhjal 2:5 kanepi kasuks! Siiski tasuks meeles pidada, et mõlemad on meelemürgid ja kahjulikud nii või teisiti. Ja loo lõpetuseks olgu öeldud, et narkootikumid ja alkohol koos on ohtlik kombinatsioon, mis mõjub su tervisele hävitavalt.

©Peter Hagen

NB! Seoses riikliku koroonaparanoiaga võib ajakirja „Maaja” ostmisel probleeme tekkida, sest mõnes kaubandukeskuses olid ka R-kioskid suletud. Küll on ajakiri aga müügil bensiinitanklates ja Prisma ja Selveri ajakirjandusletis.
Rimist pole mõtet „Maajat” otsida, sest see ülivaga kaubanduskett meie ajakirja müügile ei võta. Sellises olukorras on palju mõttekam ja mugavam ajakiri meie kodulehekülje kaudu tellida.

0

Your Cart