Uus tõde viinast

6 minutit lugemist

Kui ametlikku statistikat uskuda, siis Venemaal joob iga 15- kuni 65-aastane mees aastas 60 liitrit viina. Iga täiskasvanud vene mees joob oma elu jooksul ära 2 tonni viina. Igal aastal sureb Venemaal alkoholimürgistusse keskmiselt 30 000 inimest (teistel andmetel koguni 75 000). Viinast on ammugi saanud Venemaa sümbol. Olgu statistika usaldusväärsusega kuidas on, kuid viinajoomises kuulub Venemaal kindel esikoht kogu maailmas.

 

No osatakse ikka häid asju teha!

Venemaal on müügil 5000 (!) erinevat viinasorti ja mitte keegi ei oska öelda, mille poolest üks märjuke teisest erineb. Nõukogude ajal oli müügil kõigest 15 erinevat viinasorti… Küsimus on muidugi eelkõige kvaliteedis, kuid retsept on ju üks: viin koosneb 40 protsendist piiritusest ja 60 protsendist veest.
Viinaga on seotud palju legende. Üks müütidest on see, et kallim viin on parem ja „tervislikum” kui odav. Reklaam kiidab muidugi kõiki 5000 viinasorti, kuid reklaam on valelik. Piiritus on odav, lõviosa viinamüügist saadavast tulust tuleb sellest 60 protsendist veest! Ostjat aga ahvatletakse ostma efektse kujuga pudelit nägusas pakendis, kuigi sisu on ikka sama 40% piiritust ja 60% vett. Pilku võib püüda ka ehtsast nahast karp, milles pudel „õilsat“ märjukest. Kõige kallim viin maksab 40 000 rubla. Ostjale mõjuvad aga lausa maagiliselt sellised sõnad pudelil, nagu „premium-klass“, „elitnaja“, „vekovõje traditsi“, „tri stepeni otšisstki“ jne.

Viin ja vene elu kuuluvad kokku nagu sokk ja saabas!

Huvitav on see, et elukutselised alkohoolikud (Eestis on neid 55 000) joovad pea eranditult viina ja põhjendavad seda sellega, et viin on kõige puhtam, järelikult ka kõige tervislikum alkohoolne jook võrreldes rummi, konjaki, viski, veini või õllega.
Spetsialistid soovitavad viina ostmisel veenduda, et tegemist on usaldustäratava firmaga, pudelipõhjas ei tohi olla sadet, loksutamisel tekkivad mullid peavad aga kiiresti kaduma. Sade tekib aga siis, kui viin on liiga kaua seisnud. Kuni 1999. aastani oli Venemaal viina kvaliteedi garantiiaeg 12 kuud, erisortidel (sisaldavad eeterlikke õlisid ja aromatiseeritud piiritust) aga kõigest 6 kuud. Alates 2000. aastast kahekordistati mõlemat garantiiaega erinõudega, et viina säilitataks 15–30-kraadises temperatuuris ja õhuniiskusega kuni 85%. Õigesti säilitatud kvaliteetviina 100 grammi peab sisaldama 235 kg/cal.
Huvitav seik on see, et Nõukogude Liidus müüdi küll välismaist veini, konjakit, vahel isegi viskit, kuid mitte kunagi välismaist viina. Kuigi praegu toodetakse Venemaal viina loendamatutes ettevõtetes ja inimesed päris kenasti trimpavad, annab viinamüük riigi eelarvesse vaid 5%. Oli aegu kui see protsent oli 25!
Paljudel pudelitel on märkus, et tegemist on nisuviinaga. Naljakoht! Piiritust võib teha kõigest, mis aga käärima läheb: alates ükskõik millisest tera- või puuviljast, mädanenud kartulitest kuni kaltsude, lehmasõnniku ja naftani välja. Teatavasti määrab viina puhtuse mitte n-ö algmaterjal, vaid destillatsioon. See on üks põhjusi, miks koduses köögis pole võimalik puhast viina valmistada. Viinavabrikutes läbib piiritus mitme meetri kõrgused aktiivsöefiltrid (neid kasutatakse juba üle saja aasta), mis eemaldavad igasugused kahjulikud jäägid, eelkõige aga puskariõli, mille sisaldus on teatavasti kõige suurem viskis. Just puskariõli on see, mis annab viskile paljude mittealkohoolikute jaoks vastiku seebise kõrvalmaitse. Viina maitse ei sõltu piiritusest, vaid sellele lisatud veest: kas on tegemist (mägi)järve, jõe, allika või põhjaveega. Tõsi, väikestes kogustes lisatakse viinale maitset andvaid lisandeid. Juhtub, et pudelil on märge „voda pitevaja – ispravlennaja“ (kontrollitud joogivesi).

Jeb tvoju mat, sai pisut võetud!”

Kuid vee puhtus on pigem miinuseks, sest mida puhtam vesi, seda vähem on seal üldse mingeid maitset andvaid aineid. Seega on hoole ja armastusega destilleeritud viin tegelikult kõige primitiivsem ja kõige toksilisem mürk, sest tegemist on puhtalt keemilise joogiga, mis ei sisalda mitte mingisuguseid inimese organismile kasulikke aineid. Viinapudeli hinnal pole mingit tähtsust, kalli ja odava viina mõju on sama, mürk jääb mürgiks ja mõjub inimese organismile laastavalt. Nõukogude ajal maksis pudel viina 4 rubla, aga leib 20 kopikat. See tähendab, et raha eest, millest piisas pudeli viina ostmiseks, oleks saanud osta 20 pätsi leiba. 2013. aastal maksis pudel viina Venemaal 190 rubla ja päts leiba 30 rubla.
NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov alustas laiaulatuslikku alkoholismivastast kampaaniat, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Boriss Jeltsin tühistas 1992. aastal riigi viinatootmisemonopoli. Juhtus see üheaegselt erastamise ja vabakaubanduse ukaasi vastuvõtmisega. Sel hetkel toimus majanduse kõige tulusamate sfääride – naftapuurimise, selle ümbertöötlemise ja mõistagi viinatööstuse enese kätte haaramine Gaidari ja Tšuvaisi sõprade poolt.

Kaotanud riikliku kontrolli, täitus turg otsekohe madalat sorti, võltsitud, vahel koguni mürgise toodanguga, GOSTile vastava viina asemel. Venemaa aga jäi ilma kõige stabiilsemast ja tulusamast artiklist riigieelarves.
1990-ndad aastad olid kõige jubedamad, tõhus kontroll viina kvaliteedi üle puudus ja inimesed kulistasid sisse kõikmõeldavat jälkust, selle päritolu kohta midagi teadmata. Moskvas on rajatud isegi võltsitud alkohoolsete jookide muuseum. Aasta jooksul pärast kuritegeliku ukaasi kehtestamist suri solgitud viina mürgistusse 500 000 inimest. See on kohutav arv, ja nimelt kerge raha kaotamine sundis Jeltsinit alla kirjutama ukaasile monopoli taastamisest. Ent vastsündinud viinakuningad jõudsid lühikese ajaga teenida nii palju, et suutsid finantseerida sabotaaži alkoholi riigimonopoli kindlustamise järelvalveteenistuse loomise vastu. Nõnda lakkas 1998. aastal vaikselt olemast normaalselt funktsioneerimast isegi mitte oma tööd alustanud ametkond. Viinatootjad hakkasid piiritust ostma erinevatest riikidest, et siis seda „ehtsa vene nisuviina“ pähe maha müüa. NLKP peasekretär Juri Andropov tegi rahvale kingituse ja alandas viina hinda. Ei enne ega pärast teda pole ükski vene valitsus teinud rahvale nii suurejoonelist kingitust. Pöörases vaimustuses rahvas hakkas aga viina kutsuma „andropovkiks“.

Huvitavaid kilde alkoholist ja selle tarvitamisest

* Joomahulluses näeb inimene ümbrust eranditult roosades ja rohelistes toonides. Nii et „rohelised kuradikesed” pole sugugi väljamõeldis.
* Arstid väidavad, et inimese maks teeb alkoholi kahjutuks kõige tõhusamalt kella 18 ja 20 vahel, mis on seega ohutuim aeg alkoholi pruukimiseks.
* Igal aastal sureb Venemaal võltsalkoholi tarvitamise tagajärjel u 40 000 inimest. Oletatakse, et tegelik arv võib olla isegi kolm korda suurem.
* Klaaside kokkulöömise komme on vähemalt paartuhat aastat vana. Valitses uskumus, et see kurje vaime eemale peletab.
* liiter puhast vodkat kaalub 953 grammi. 100 g seda meelemürki sisaldab 235 kilokalorit energiat (pool liitrit 11745 kilokalorit.
* Kui juua kümne minuti jooksul liiter viina, võrdub selle mõju järgneva veerand tunni jooksul üldnarkoosiga.
* Alkohol on naise organismile palju ohtlikuma mõjuga kui mehe omale. Osalt sellepärast, et naise kehakaal on mehe omast tavaliselt väiksem, teisalt puudub naise seedetraktis ferment, mis alkoholi neutraliseerib. Võrdne kogus alkoholi mõjub naisele umbes 30% võrra joovastavamalt kui mehele.
* Nagu näitab viimaste aastate statistika, surevad Venemaal paadunud joodikud keskmiselt viis aastat varem kui täiskarsklased, viimased aga kolm aastat varem kui mõõdukad alkoholi pruukijad.
* Veel 19. sajandi lõpus oli Venemaa piiritusejookide tarbimises ühe elaniku kohta maailmas 11. kohal. Esikolmikusse kuulusid siis Prantsusmaa (3 ämbrit viina aastas inimese kohta), Itaalia (2,87) ja Belgia (2,67). Nüüdseks on Venemaa kõik konkurendid „seljatanud”, hoides esikohta juba aastaid kindlalt enda käes.
* Taani spetsialistid on tulnud järeldusele, et täiskarsklastest naistel on rasestumisega suuremaid raskusi kui nende napsulembestel sookaaslastel. Eksperimendis osales 30 000 naist. Tulemus näitas, et edukamalt õnnestub rasestumine neil, kes regulaarselt veini joovad. Samas ei võta õpetlased aga kindlalt väita, kas otsustavaks teguriks on ainult vein või mõjub see positiivse kaasnäidustusena mõnele muule faktorile.

©Peter Hagen

0

Your Cart