Kui palju kahjulikke aineid sisaldavad puu- ja juurviljad?

2 minutit lugemist

Öeldakse, et vanasti oli lumi valgem, suhkur magusam, varblased suuremad jne. Tõepoolest, nii see oli. Mäletan, kui minu lapsepõlves müüdi tänaval Ungari või Moldova virsikuid, siis nende isuäratav aroom oli tunda juba mitmekümne meetri kauguselt. Ja maitse! Kuldkollase viljalihaga virsikut sai süüa ainult taldriku kohal, sest see lausa nõretas mahlast. Ja Krimmi juulikuised virsikud! Unustamatud mälestused.

Nüüdseks on see kõik kauge ajalugu, mis ei tule enam kunagi tagasi. Praegusel põlvkonnal tuleb leppida papist, plastmassist ja kartongist Hispaania ja Hollandi puu- ja aedviljadega, mida on küll ilusat värvi, kuid mis kohe kuidagi süüa ei sünni. Tõsi, ega need papist mulaažid kohe ei tapa, kuid nende söömisel küll erilist mõtet ei ole. Meedikud aga soovitavad ühtelugu: sööge rohkem puu- ja aedvilju! Nutikamad tohtrid, kes täiesti arusaamatul põhjusel peavad ennast toitumisteadlasteks, soovitavad süüa päevas koguni viit erinevat puu- või aedvilja.
Andke andeks, kulla tohtrid, pilkate või on teil katus ära sõitnud? Tervislikum on süüa vanu ajalehti kui Hispaania või Hollandi tomateid ja maasikaid või Itaalia virsikuid.
Meie kaupluste puu- ja juurviljade osakondades on soliidne valik kõikvõimalikke puuvilju ja marju. See et suurem osa neist süüa ei sünni, ei loksuta mitte kedagi.
Millegipärast ei ole meil kusagil avaldatud andmeid selle kohta, mil määral on puu- ja juurviljad või marjad taimekaitsevahenditega saastatud. Ameerika keskkonnakaitse organisatsioon EWG selgitas hiljuti välja, et nn tavalistes supermarketites müüdav kraam on 70 protsendi ulatuses saastatud ühtekokku 178 erineva keemilise pestitsiidiga (osa mürgiste ainete päritolu ei ole aga üheselt selge). Kõige rohkem on saastatud maasikad (needsamad maasikad, mida meie lollpead karpide ja kastide viisi ostavad), spinat, nektariinid, kirsid ja õunad.
Saksamaal uurib tarbijakaitseministeerium regulaarselt, kui suures ulatuses on toiduained taimekaitsevahenditega saastatud. Näiteks 2016. aastal võeti vaatluse alla 20 000 proovi. Loomulikult olid erilise tähelepanu all puu- ja juurviljad ning marjad, mis moodustavad meie toidusedelis pea kolm neljandikku. Olukord Saksamaal on ainult pisut parem kui USA-s. Kaks kolmest supermarketis pakutavast viljast sisaldavad mürgiseid aineid.
Selle kurva edetabeli tipus on vaarikad ja mustsõstrad. 6 protsenti 232 sõstra proovidest sisaldasid nii palju kahjulikke aineid, et neid ei oleks tohtinud üldse müüa. Nii vaarikad kui ka mustsõstrad sisaldasid kõigele muule lisaks veel kuni 24 erinevat kahjulikku ainet. Nii maitsetaimed kui kapsad sisaldasid 22 kahjulikku ainet, viinamarjad aga „kõigest“ 20 kahjulikku ainet. Praktikas läheb kisa suureks ainult siis, kui mõned ained ületavad kõrgeima lubatud kontsentratsiooni. Uuringus leiti ühtekokku 342 kahjulikku keemilist ühendit. Parem oli olukord nn biokaupade osas, tervelt 76 protsenti testitud ökotoiduainetest ei sisaldanud kahjulikke aineid. Eespool tsiteeritud uuringutest pärines 11,2 protsenti proovidest mahepõllumajandustest. Tõsi, osa taimekaitsevahendeid on võimalik viljadelt maha pesta või harjaga ära pühkida, kuid osa laagerdub vältimatult viljalihas ja satub süües inimese organismi. Kui ohtlik see kõik on, ei oska keegi täpselt öelda. On aga põhjust arvata, et mõned ained on ilmselgelt kantserogeense toimega või mõjutavad negatiivselt meie hormoonsüsteemi.

MAAJA

0

Your Cart