Geniaalsusest idiotismini on ainult üks samm

4 minutit lugemist

On ääretult meeldiv, et praegusel keerulisel pandeemiaajastul nii riiklikud, kui ka kohalikud institutsioonid oma abistava käe ka koolielu korraldajatele ulatavad. Siinkohal tahaksin eriliselt tänada Andmekaitse Inspektsiooni nimetut spetsialisti, kes läinud nädalal saatis vabariigi koolidele juhendi, kuidas läbi viia kehalise kasvatuse virtuaaltunde.

Et täpne olla tsiteerin nimetatud inspektsiooni spetsialisti: Samuti soovitame filmida last nii, et ta ei oleks üheselt tuvastatav (nt selja tagant, kaugelt distantsilt, hiljem udutades jms). Teadlikumad vanemad võivad jagada videot ka nii, et see on nähtav vaid saajale ja ei ole alla laetav ja saavad selle hiljem ise ära kustutada. Juhul kui video funktsioon ei ole vajalik, siis soovitame kasutada ainult häälsalvestavaid programme.
Juba antiikajal täheldati, et geniaalsus võib purskuda ükskõik millisest ajust. Häälsalvestus kehalise kasvatuse virtuaaltunnis! See on juba midagi! …

Geenius olla on uhke ja hää! Juba antiikajal täheldati, et geniaalsus võib purskuda ükskõik millisest ajust.

Oleksin ülekohtune, kui suunaksin oma tänusõnad üksnes Andmekaitse Inspektsioonile. Sama tublid, kui mitte veelgi enam, on ka SA Innove spetsialistid. Nii näiteks laekus eelmisel nädalal koolijuhtidele riigieksami ringkiri tänavuste riigieksamite korraldamise erisustest.
Rubriigis ENNE EKSAMIT on punkt number 10, mis ütleb nii: Eksaminandil võivad eksamiruumis olla kaasas vajalikud ravimid ja kohane söök-jook, mille tarbimine ei sega teisi – ei lõhna tugevalt ega tekita müra.
Et laskun tihti süvitsi elufilosoofiasse, teen SA Innove inimestele ettepanaku nimetatud punkti laiendada. Loetleksin ära söögid-joogid, mis lõhnavad tugevalt. Need on: krakovi poolsuitsuvorst, valgehallitusjuust camembert, saint-nicaise, saint-nectaire suitsuangerjas, maasuitsusink, küüslauk, tüümian ja karulauk.
Samas ringkirjas tuuakse välja, et (ma tsiteerin) igal õpilasel on lubatud eksamiruumi kaasa võtta kuni 200 ml pudel isiklikku käte desinfitseerimisvahendit.
Just seesuguse pudeli kinkis mulle karantiini alguspäevil lähedane sõber. Mina seda küll ei kasuta, sest selle ebameeldiva lauaviina meenutav lehk on hingemattev. Kui seesugust lehka levitavad 10–20 eksaminati ühes ruumis siis tuleks juba gaasimask pähe tõmmata. Samas tean, et firmad Louis Vuitton, Hermès ja Christian Dior on juba lansseerinud meeldiva aroomiga desinfitseerimisvahendid. Mina küll soovitan vähemalt Tallinna kesklinna mainekatel koolidel seesugune kaitsevahend juba 11. maist õigest boutique’ist ette tellida. Nii oleks eksamipäeval üks mure murtud.

Punkt 12 ütleb nii: Riigieksamile ei tohi tulla isik, kellel on haigussümptomid (madal palavik, väike kinnine köha, peavalu, lihasvalu). Otsuse eksamile lubamise või mittelubamise kohta tervislikel põhjustel teeb eksamikomisjoni esimees, kes võimalusel kaasab kooliõe, aitamaks otsustada sümptomite üle. Juhul, kui otsustatakse isikut eksamile mitte lubada, on isikul õigus ennast lisaeksamile registreerida.
See on arukas jutt, kuid mitte kõigile. On ju koole (näiteks täiskasvanute gümnaasiumid) kus palgalist medõde polegi. Ja veel: kui madal võib olla temperatuur ning kas kehatemperatuur 36,5 või 36,7 on kõrge või madal? Õigustatud küsimus: Mida teha, kui välisvaatleja, komisjoni esimees või liige kogemata aevastavad? Kas teeskleme, et ei märganud või helistame numbrile 1247?
Rubriigis EKSAMI AJAL on punkt 17. Siit loeme järgmist: Eksamikomisjoni liige kontrollib iga eksamiruumi ees eksaminandi isikut tõendavat dokumenti. Kui eksaminand kannab maski, ei pea ta seda isiku tuvastamiseks eemaldama.
Siin julgeksin küll juhendi koostajatega diskuteerida, sest mul on igas lennus olnud kaksikuid (vahel ka mitu paari), kes sarnanevad nagu kaks tilka vett. Oma lapsevanem ja õpetaja teevad neil vahet küll, kuid üksnes ilma maskita. Huvitav, kuidas sel puhul välisvaatleja nendega toime tuleb!? Ehk jätaks OMA KOOLI õpiilastel dokumentide kontrollimise tänavu hoopis ära? Vaatleja saab ju kahtluse puhul koolijuhilt ammendava vastuse. Nii jääks ära ka õpilaste ooteaeg koolihoone treppidel. Kaks meetrit kaheks meetriks, kui asi läheks libedamalt, Milline aja kokkuhoid!
Punktis 22 on mustvalgel kirjas: Eksaminandide tualettruumi liikumine on koolil läbi mõeldud ja korraldatud. Eesti keele eksami ajal väljub eksaminand eksamiruumist ja liigub tualetti koos kooli direktori määratud isikuga, kes saadab teda tualettruumini ja tagasi. Kooli direktori määratud isik, kes ei saa olla sama aine õpetaja, kannab maski ja kindaid kogu eksami aja. Ta ei sisene eksamiruumi.
Nagu oleks kõik selge, kuid mõtisklustesse kalduval maailmakodanikul on mitmeid küsimusi.

Kass Miisu rikkus rängalt karantiini eeskirju ja politsei tegi talle 1000 eurot trahvi. Kuna Miisu avaldas puhtsüdamlikku kahetsust, vähendati trahvisummat poole võrra.

Esiteks: Kanda 6 tundi järjest maski ja kummikindaid ei ole mulle raske, sest olen läbi elanud küüditamise, teenistuse Nõukogude armees, ALMAVÜ õppused jms. Pigem muretsen nooremate (alla 45 a) kolleegide pärast, kel selline ettevalmistus puudub.
Teiseks: Kas tualettruumis desinfitseeritakse üksnes käsi või ka muid kehaliikmeid? Kas ei võiks eliitkoolid ja eragümnaasiumid paluda Aldo Järvsool või Riina Põldroosil valmistada ühekordse kasutusega siidpaberist prilllauakatteid. Tagasihoidlikumad koolid kaugematest piirkondadest võiksid abiturientidel erandkorras lubada jalgadega WC potile ronida. Seda võimalust tasuks kaaluda, seda enam, et selle peale ei pea raha kulutama ei omavalitsus ega riik.
Lõpetuseks avaldan siirast lugupidamist SA Innove kollektiivile ning ka Andmekaitse Inspektsioonile tarmukate juhiste väljatöötamise eest. Kindlasti teevad teie soovitused koolide argielu ning eksamipäevad abiturientidele, õpetajatele ning koolijuhtidele tublisti kergemaks. Aitäh teile!

Lauri Leesi, Eesti Päevaleht, 12. mai 2020

 

0

Your Cart