13 – saatana numbri müstika

10 minutit lugemist

Mõte, et numbrid ei ole mitte ainult arvestamise vahendid, vaid midagi, mis kannavad maagilist mõtet, sündis juba kauges minevikus. Nagu kinnitas Pythagoras, on numeroloogias arv 12 alati tähendanud lõpetatust ja harmooniat. Siit ka näited: aastas on 12 kuud, sodiaagi märke on – 12, päevas on 12 tundi, herakles sooritas 12 vägitegu jne. Kuna number 13 on ühe ühiku võrra 12-st suurem, siis asub see lõpetatuse ja harmoonia piiri taga, ning on järelkult – halb ja kuri number.

Kolmeteistkümnes oli nõiasabatil saatan
Inimestele, kes tunnevad numbri 13 ees paanilist hirmu, on kogutud hulgaliselt ajaloolisi ja religioosseid tõendeid selle kohta, et neil on õigus. Näites oli Jeesus Kristus Püha õhtusöömaaja lauas kolmeteistkümnes ja ainuüksi seda peetakse halvaks endeks. Sündis ju uskumus, et peolaua taha ei tohi istuda 13 inimest, vastasel korral järgnevad fataalsed sündmused, ammu enne õhtusöömaaega.
Number 13 on olmes väga ebamugav. Esmajoones selle tõttu, et peale enda ei jagune see ühegi arvuga. Muuseas, Piibli juudid tähistasid numbreid tähtedega ning number 13 sai endale M tähe, millega algab (ja samuti lõpeb) heebrea keeles sõna surm.
Legendi järgi kogunesid reedele, 13-ndal kuupäeval, pidusöögile 12 inimesest koosnevad nõidade grupid. Kolmeteistkümnendaks oli nendel kogunemistel saatan.
Mõned Piibli tekstide austajad on veendunud, et just mustal reedel sai kiusatus Evast võitu ning sellisel päeval tappis Kain Abeli. Seepärast ei sobi reedene päev abiellumiseks, reisile minemiseks, töökoha vahetamiseks, raha hoiustamiseks, lapse rinnast võõrutamiseks, reedel ei tohiks vahetada madratsit või diivanit, lõigata küüsi, hapendada kapsast jne. jne. Vähe sellest, kuni 19. sajandi lõpuni oli paljudes riikides reedene päev timuka päevaks ning oli ette nähtud hukkamisteks.
Ainukeseks lohutuseks õnnetutele oli nende endi kindel veendumus kurjakuulutava arvu ja nädalapäeva suhteliselt harvas kokkulangevuses. Tegelikkuses on igas aastas miinimum üks reede, mis langeb kokku 13. kuupäevaga. Vahetevahel on selliseid kokkulangevusi kaks, kuid mitte üle kolme.
Kolmekordne ühtelangevus reede ja 13. kuupäevaga ei ole liiga sagedane – iga 11 aasta tagant. Kui üks juuni kuu reedestest päevadest tuleb 13-ndale kuupäevadel, siis rohkem sellised kooslusi aasta jooksul ei toimu. Kui aga 13-ndale kuupäevale langeb üks veebruari reedest, siis järgneb üks must kuupäev vältimatult märtsi kuus.
Ebausklik hirm 13. kuupäevaga reede ees ja üldse 13 kuupäeva kartust nimetavad meedikud paraskevidekatriafoobiaks. Arstid ise kannatavad selle ebausu tõttu kõige rohkem: haiged ei soovi visalt sellel kuupäeval operatsioonile minna.

Õnnetu numbriga jalgpallisärk
Paljud sportlased kardavad samuti 13 numbrit ning ei soovi, et see nende spordiriietusel ilutseks. Rahvusvahelise jalgpalli föderatsiooni varumängija, kes sellise numbri all mängib, võib väljakule minna ilma selle õnnetu numbrita.
1966. aastal pidi üks maailma parimatest ründemängijatest, portugallane Eusebio, peaaegu minestama, kui sai teada, et mängib meeskonnas 13-nda numbri all.
Selle asemel, et treeningutest osa võtta, sulges ta end hotelli numbrituppa ja palvetas väsimatult Jumala poole, et see talle edu saadaks.
Asi läks selleni, et üle terve Portugali organiseeriti spetsiaalsed palvused, mis pidid kaitsma ebajumalat õnnetuse eest. Võimalik, et see mõjus. Eusebio sai hirmust võitu ja mängis nii suurepäraselt, et tunnistati 1966. aasta maailmameistrivõistluste parimaks ründemängijaks.
Juba peale seda, kui kõik mängud olid mängitud, teatas jalgpallur ajakirjanikele: „Kaotasin kaalust 8 kilogrammi, ei saanud magada, süüa, juua ega mõelda millestki muust kui sellest neetud numbrist 13! Ma tahtsin surra!“
1982. aastal võistles nõukogude laskesuusatajate nelik, koosseisus Bulõžin, Alikin, Barnašov ja Miloradov 4×7,5 km teatesõidus numbri all 13. Kõik sportlased kuulusid NSVL koondise koosseisu. Need olid maailmaklassi sportlased ning kellelegi ei tulnud pähe mõte nende kaotusest. Kuid juhtus see, mida keegi ei oodanud: tugevaim laskesuusatajate kvartett laskis märgist mööda kokkuvõttes 13 korda, sõitis liigsed 13 trahviringi ning sai lõppkokkuvõttes 13 koha!
Ameerikas, Minnesota osariigi Chaska linnas läbiviidud golfimatši ajal tekkis tugev äike. Välgusähvatused helendasid peaaegu igas sekundis ning üks lõi laiavõralisse puusse, mille all pealtvaatajad paduvihma eest varjul olid. Üks neist sai surma, viis põletushaavu. Juhuslik ei tundu ka ülejäänud arvude kokkusattumus: toimus see mitte ainult 13. kuupäeval, vaid ka kell 13 ja 13 minutit.
1930. aastal otsustas söör Henry Segrave, kes vihkas ebausku, püstitada just reedel, 13. juunil, maailmarekordi kiiruses Windermere järvel. Saavutanud mootorpaadil kiiruseks 98 miili tunnis, jõudis inglane oma eesmärgini. Kuid võidusõidu lõpu momendil keeras paat ennast ümber ja söör Henry hukkus.

Ja laevad, ja lennukid…
Paraskevidekatriafoobia sümptomid võivad olla väga erinevad – kergest ärrituse momendist kuni väljapääsmatuse tunde ja täieliku meeleheiteni. Ebausklikud inimesed ei külasta sellel päeva kauplust, ei reisi ega lõbutse.
Paraskevidekatriafbobia all kannatasid ka naftamagnaat Paul Getty ning USA presidendid Hubert Hoover ja Franklin Delano Roosevelt, kes kaasaegsete meenutuste järgi ei läinud kunagi reisidele 13-ndatel kuupäevadel. Reedeste päevade ebausu ohvriteks olid samuti Napoleon ja Bismarck. Ajaloolased kinnitavad, et imperaator ei pidanud kunagi lahinguid, kantsler aga ei kirjutanud ühelegi lepingule alla reedestel päevadel.
Kuid saatana arvu müstikaga ei ole seotud mitte ainult inimesed, vaid ka laevad ja lennukid. Nii kulges minevikus kogu kuulus tšeljuškinlaste epopöa kuraditosina numbri all. 13. juulil 1933 lahkus aurik „Tšeljuškin“ Leningradi sadamast, seitse kuud hiljem, 13. veebruaril uppus see Tšukotka meres, veel kahe kuu möödudes, 13. aprillil, jääpanga lõpliku purunemise eel, viisid lendurid sealt ära viimased tšeljuškinlased.
Klassikaliseks juhtumiks peetakse tragöödiat, mis juhtus kuunariga „Thomas Lawson“. See seitsme mastiga mittestandardne purjekas ristiti juba ellingute peal halvustavalt seitsme tiivaga monstrumiks. Oma esimesele ja viimasele Atlandi-ülesele reisile väljus 19. novembril 1907.

13. oktoobril 1972 startis ragbimeeskond Montevideost, et lennata Tšiili Santiagosse. Andide kohal kaotasid piloodid orientatsiooni ja lennuk kukkus alla. 40 reisijast ja 5 meeskonnaliikmest, pääses 28, kuid pärast lumelaviini ja näljadieeti jäi ellu 16. (NB! Loe sellest loost „Maaja“ kodulehel: Draama Andides.)

Ühel reisi päeval tegi kapten George Dow kursi paika panemisel vea ning ajas laeva Inglise kanalis kaljudele. Lekk oli nii suur, et purjekas uppus peaaegu momentaalselt. Saatuse iroonia tõttu pääses kogu õnnetust meeskonnast ainult üks inimene – kapten ise. Kuid peamiseks sensatsiooniks sai see, et laev hukkus reedel, 13. kuupäeval. Kusjuures laevale oli nimi anud kirjanik Thomas Lawsoni järgi, kes oli kirjutanud ainult ühe raamatu – „Reede, 13. kuupäev“.
Mustal reedel, 13. mail 1983, kell 2.10 öösel, viis Briti kapten Peter Hughsteo oma kaubalaeva „Hoo Venture“ teisipäeval, „Hoo Venture“ Londoni sadamast La Manche sadamasse. Kuid juba 20 minutit hiljem teatas ta raadio teel, et alus põrkas kokku mingisuguse tuledeta laevaga. Veel 10 minutit hiljem andis ta edasi, et tema laev sattus madalikule.
Akadeemik Maiski kirjutab oma memuaarides, et 29. detsembril 1941 saabus Inglismaale vene delegatsioon. Ristleja komandör Kent, kes pidi delegatsiooni kohale toimetama, teatas kategooriliselt, et ei saa seda pardale võtta, kuna see koosneb 13 inimesest, mis toob õnnetust. Maiski vaidles vastu, et peale 13 delegatsiooni liikme on ristlejal ka tema, mis tähendab, et laeval ei ole mitte 13, vaid 14 nõukogude kodanikku.
Alles peale seda muutis laeva komandör oma otsust ning andis loa laevale minekuks.
Kõige rohkem tähelepanu tekitanud lennukatastroofide kroonika teatab teisest juhtumist, mis on seotud 13-nda kuupäevaga.
1930-ndate aastate alguses söandas saksa lennuäss Lamsdorf igasuguste eelarvamuste kiuste sooritada nendel aegadel keerukaima ülelennu Euroopast Lääne-Aafrika rannikule järgmiste lähteandmete järgi. Tema lennuki number oli 13-13. Tõusis õhku 13. juunil kell 13 ja 13 minutit kohaliku aja järgi ja kadus jäljetult. Kadunud lennuki otsingud ei andnud mingeid tulemusi.

Paukuv segu
Inimese alateadliku hirmu tundmine saatana numbri ees viis selleni, et enamuse lennukompaniide suurel hulgal lennukitel ei ole pardanumbrit 13, saatusliku numbriga kajutit ei leia aga üheltki laevalt.
„Ja seda kosmoselendude ajastul,“  hüüab veendunud ateist. Ümber veenda teda ei tasu. Palju näitlikum on tuua dokumentaalseid fakte astronautide elust. 1970. aasta aprillis startis kosmoselaev „Apollo -13“ kell 13.13. Teel Kuule toimus laeva kabiinis hapnikuballooni plahvatus, astronaudid olid sunnitud lennu katkestama ja toimus see kõik 13-ndal kuupäeval…
Sensatsioonilisele järeldusele tuli hiljuti grupp tõsiseid briti teadlasi. Kogunud hulgaliselt fakte, analüüsiti neid ja tuldi järeldusele, et just mustadel reedetel tõuseb transpordivahendite õnnetuste tagajärjel hospitaliseeritud inimeste arv 52%.
Briti teadlasi toetavad ka saksa eksperdid, kes tegid õnnetusjuhtumite analüüsi statistika põhjal järelduse, et suurim hulk katastroofe ja inimeste surmajuhtumeid toimuvad just nimelt mustal reedel, ja mis kõige hämmastavam, keskpäeva ja i kella 15 vahel päeval… 1990. aasta 13. oktoobril, reedesel päeval, läks Buenos Airese elanik Mario de Guia haiglasse, kus tal pidi opereeritama põletikulist varvast. Kui varvast tuimestama hakati, sai mees infarkti. Haige pandi hapnikukambrisse, kus ta sai infektsiooni, mis tekitas kõhuõõne põletiku. Kuid sellega tema hädad veel ei lõppenud: kui Guiat palatisse viidi, kukkus ta kanderaamilt ning murdis jalaluu ja rangluu.
Ameeriklase Bob Renfega juhtus just reedel, 13. kuupäeval neljakordne õnnetus: esimesel korral kukkus ta ja murdis ribi, teisel korral – kukkus jõkke, seejärel sõitis talle otsa mootorratas ning lõpuks astus ta läbi klaasist ukse.
1998. aasta ühel mustal reedel toimus Argentina pealinnas Buenos Aireses traagiline juhtum. Kõrghoone 13-ndalt korruselt kukkus alla suur koer ning tappis kõnniteel olnud eaka naise. Ka koer hukkus. Kogunes kokku suur hulk uudishimulikke. Kõrval sõitnud reisibuss ajas ühe neist suurel kiirusel alla, kannatanu hukkus sealsamas. Rahva hulgas olnud mees suri südameataki tagajärjel.
On välja arvestatud, et USA elanike ebausk läheb riigi äritegevusele maksma 750 miljonit dollarit, kuna reedel, 13-ndal kuupäeval, ei külasta paljud inimesed kauplusi, ei reisi ega käi lõbustusasutustes, eelistades patust kaugemal olla ning ei lähe sellel päeval üldse kodunt välja.
Kuid ka selline kardinaalne meede ei pruugi olla piisav. Selle tõestuseks on – Berliini taksojuhi Adolf Ackermanni raske saatus. Kolme kuu jooksul sattus ta 13-ndatel kuupäevadel kolm korda autoõnnetusse. Saanud kurva kogemuse, otsustas ta lõppude lõpuks rohkem saatust mitte proovile panna. Kui saabus järjekordne 13. kuupäev, jäi ta koju ning ei hakanud hommikul voodist väljagi tulema. Kuid kaua Adolfil seal lamada ei õnnestunud. Kuulnud tänavalt kohutavat mürinat, jooksis ta akna juurde ja nägi … oma lapikuks litsutud autot, millele veoauto otsa oli sõitnud…
Müstikud arvavad, et number 13 – on universaalne jõud, mis võib olla nii hea kui halb. Number 13 koosneb arvudest 10 ja 3. 10 – on jõu number, tegevus, 3 aga – vastupidi, piiratuse märk. Neid numbreid ühitades moodustub kõmisev segu, mil ettevõetavad jõupingutused (tänu numbrile 10) ebaõnnestuvad (numbri 3 tõttu). Kuid krahh – ei ole alati lüüasaamine, lõpp, vaid järjekordne algus peale eelnenud tsükli lõppu.
Seepärast ei ole numbri 13 sümboliks ja salajaseks kujundiks mitte ainult surm, vaid ka sünd.
Uus vahetab välja vana, iganenu.
Põhimõtteliselt aga on number 13 tavaline arv, ja kui mitte pöörata sellele liigset tähelepanu, ei juhtu meiega 13. kuupäeval midagi erilist…

MAAJA

0

Your Cart