Ajakiri „Signal” – Saksa Wehrmacht värvides (galerii)
Ajakiri „Signal“ (27×36 cm) oli natside propagandaajakiri, mis ilmus nii okupeeritud riikides kui ka Saksamaa liitlasriikides. Ajakirja „Signal” mõtte algatas ja selle pani käima dr Paul Leverkuhn, kes oli töötanud Esimese maailmasõja ajal luureohvitserina. Ajakirja esimene number ilmus 1940. aasta aprillis. „Signali“ eeskujuks oli Ameerika illustreeritud ajakiri „Life“. Esindades valitsuse ametlikku seisukohta sõja asjus kvaliteetsete värvifotode ja ülivõrderohke kirjutamisstiiliga, võis „Signal” nautida peaaegu piiramatuid ressursse ning 1943. aastal avaldatud ajakirja tiraaž oli rohkem kui 2,4 miljonit eksemplari. Ajakirja levitati lisaks Wehrmachti ridadele ka kõikjal okupeeritud Euroopas. „Signal” oli vaieldamatult propagandavahend, kuid suutis siiski oma suhteliselt lühikese ilmumisaja jooksul kehtestada tehnilise standardi, mis oli 1940. aastate kohta eriti just värvifotode ja üldse trükikvaliteedi poolest äärmiselt kõrge. Kummaline, kuid Saksamaal polnud ajakiri müügil.
Ajakirja väljaandmine oli allutatud Wehrmachti pressiorganile ning tema eesmärgiks oli levitada liitlaste ja okupeeritud maade rahvaste hulgas natsionaalsotsialistlikke ideid „pehmemas vormis“. Natsionaalsotsialismi ja Wehrmachti „pehmemas vormis“ ülistamise kõrval propageeris ajakiri „Euroopa suurruumi majandust“ Saksamaa juhtimisel. Kõlab irooniliselt, kuid nüüdseks on natside unistus Euroopa Liidu näol teoks saanud. Ajakirja peamiseks lemmikteemaks oli muidugi võitlus bolševismi vastu. Rõhudes ühisele eesmärgile – võitlusele bolševismiga – loodeti, et aja jooksul peaks selline propaganda lõpuks ometi ka mingit mõju avaldama. Kuni Saksamaa sõjakuulutamiseni USA-le 11. detsembril 1941 ilmus ingliskeelne „Signal“ ka Ameerika Ühendriikides. Alates 1940. aasta aprillist kuni 1945. aasta märtsini anti välja üle saja numbri, reeglina kaks korda kuus. Igas ajakirjas oli 40 lehekülge (oli ka erandeid, 1942. aasta detsembri numbris Nr, 23/24 oli 72 lk. Oli ju lahing Stalingradi pärast täies hoos), millest mitu lehekülge – tavaliselt 8 – olid värvitrükis. Alates 1942. aasta sügisest ilmus ajakiri 20 keeles. „Signali“ kaastöötajateks olid sellised kvalifitseeritud ja kogenud fotoreporterid nagu Arthur Grimm, Hanns Hubmann, Hilmar Pabel, Benno Wundshammer ja André Zucca.
Ajakirja „Signal“ levitati Belgias, Böömi-Määrimaal (formaalselt autonoomne haldusüksus okupeeritud Tšehhi territooriumil 1939. aasta märtsist kuni 1945. aasta maini. Protektoraat kuulus otseselt Saksamaa koosseisu.), Bulgaarias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Kreekas, Itaalias, Kroaatias, Hollandis, Norras, Portugalis, Rumeenias, Rootsis, Šveitsis, Serbias, Slovakkias, Hispaanias, Türgis, Ungaris, Luxemburgis, Lõuna-Steiermarkis (Austria) ja Ostlandis (okupeeritud idaaladel, sealhulgas Eestis)
Galeriis avaldame valiku ajakirjas „Signal“ aastatel 1942–1944 avaldatud fotodest.
NB! Loe ka:
Kuulsuse lippude all
Saksa kaitsevägi
Kümme käsku, millest Wehrmachti sõdurid pidid sõdimisel kinni pidama
Saksa kantsleri ja juhi Adolf Hitleri pöördumine saksa rahva poole 22. juunil 1941
