Ungari peaministri Viktor Orbáni kõne Ungari rahvuspühal 15. märtsil 2016

Austatud pidulised,
Euroopa ei ole vaba, sest vabadus algab tõe väljaütlemisega. Euroopas on tänapäeval keelatud tõtt rääkida. Suukorv on suukorv – seda isegi siis, kui see on siidist valmistatud. On keelatud rääkida, et tegemist pole mitte põgenike saabumisega, vaid et Euroopat ohustab rahvaste rändamine. On keelatud rääkida, et X-miljonit inimest on valmis meie suunas läbi murdma. On keelatud rääkida, et immigratsioon toob meie riikidesse kuritegevust ja terrorismi. On keelatud rääkida, et inimeste massid teistest kultuuridest on ähvardavaks ohuks meie eluviisile, kultuurile, tavadele ja kristlikele traditsioonidele. On keelatud rääkida, et need, kes varem siia saabusid – siis selle asemel et integreeruda – on nad ehitanud omaenda maailma oma seaduste ja ideaalidega, mis viib paigast Euroopa tuhande aasta vanuse struktuuri. On keelatud rääkida, et see kõik pole juhus ja sündmuste juhuslike tagajärgede ahel, vaid hästi planeeritud ja kavandatud aktsioon, mille tagajärjel saadeti meile kaela inimmass. On keelatud rääkida , et Brüssel töötab praegu sellel kallal, kuidas võõraid nii kiiresti kui võimalik siia transportida ja meie hulka asustada. On keelatud rääkida, et ümberasustamise eesmärk on Euroopa religioosset ja kultuurilist kaarti uuesti joonistada ja tema etnilisi põhialuseid uuesti kujundada, et kõrvaldada rahvusriigid, mis on internatsionalistide jaoks viimaseks takistuseks. On keelatud rääkida, et Brüssel neelab alla üha uusi ja uusi lõike meie rahvuslikust suveräänsusest ja et praegu töötavad Brüsselis paljud ametnikud Euroopa Ühendriikide plaani kallal, milleks keegi pole neid volitanud.

Väga austatud daamid ja härrad,
tänased vabaduse vaenlased on nikerdatud hoopis teisest puust kui omaaegsed kuninglikud ja keiserlikud valitsejad või nõukogude süsteemi peremehed; nad kasutavad teisi vahendeid, et meid alistuma sundida. Tänapäeval ei pisteta meid enam trellide taha ega transpordita laagritesse, ei okupeerita tankidega riike, kes on ustavad vabadusele. Tänapäeval piisab selleks maailma meedia turmtulest, pealekaebamistest, ähvardustest ja väljapressimistest ehk täpsemalt öeldes: sellest kõigest piisas senini.
Euroopa rahvad ärkavad pikkamööda, korrastavad oma ridu ja võidavad oma maad tagasi. Euroopas tõe allasurumiseks rajatud tellingud ragisevad ja murduvad. Võib-olla on Euroopa rahvad ometi kord mõistnud, et mängus on nende tulevik: ohus on mitte ainult nende heaolu, mugavused ja töökohad, vaid ka turvalisus ja rahumeelne elukorraldus. Heaolu uimas viibivad Euroopa rahvad on lõpuks aru saanud, et need printsiibid, millele me Euroopa rajanud oleme, on tõsises hädaohus. Euroopa kooseksisteerimine koosneb kristlikest, vabadest ja sõltumatutest rahvastest; meil on naiste ja meeste võrdõiguslikkus, aus konkurents ja solidaarsus, uhuks ja alandlikkus, õiglus ja halastus.
Hädaoht ei ähvarda meid praegu, nagu seda juhtub sõdade ja loodukatastroofide korral, mis lühikese aja jooksul löövad pinna meie jalge alt. Rahvaste rändamine on aeglaselt voolav vesi, mis oma pideva vooluga kalda minema uhub. Ta ilmub humanitaarse aktsiooni kujul, aga tema tegelik olemus on territooriumi vallutamine ja võit on meie territooriumi kaotus. Terved karjad parandamatuid inimõiguste eest võitlejaid tunnevad vastupandamatut tungi meid õpetada ja süüdistada. Väidetakse, et me oleme võõravaenulikud ja sallimatud, aga tõde on, et meie rahvuse ajalugu on seotud ka võõraste kultuuride liitumisega. Neid, kes tahtsid siin saada uuteks pereliikmeteks, ja kes liitlastena või oma kodumaalt väljaaetutena kartsid oma elu pärast, oleme me alati sisse lasknud ja nad on meie juures uue kodu leidnud. Kuid need, kes tulevad kavatsusega meie maad muuta ja meie rahvust oma arusaamade järgi ümber kujundada, kes tulevad vägivalda kasutades ja vastu meie tahtmist, on alati vastupanu kohanud.
Väga austatud daamid ja härrad,
alguses oli juttu ainult paarisajast, tuhandest või kahest tuhandest inimesest, kes oleks tulnud ümber asustada. Kuid mitte ükski vastutav Euroopa juht ei söanda vande all kinnitada, et paarist tuhandest pagulasest ei saa lõpuks kümned või sajad tuhanded. Kui me tahame seda rahvaste rändamist peatada, peame kõigepealt peatama Brüsseli. Suurim oht Euroopa tulevikule ei kujuta endast need, kes siia tulla tahavad, vaid Brüsseli internatsionalistidest fanaatikud. Me ei tohi lubada, et Brüssel seaks ennast seadustest kõrgemale.

Vt ka internetis: List of Islamic Terror Attacks (al 2001. aastast)