Saksamaa rändepoliitika on täielikult ebaõnnestunud

„Saksamaa avas oma uksed migrantidele. Nüüd võitleb ta tagajärgedega,“ pealkirjastab tuntud USA ajaleht „Wall Street Journal“. Saksamaast on saanud „juhtumiuuring“ probleemide kohta, mis tekivad, „kui migratsioon ületab ühiskonna kohanemisvõime“. Ameeriklased loetlevad halastamatult, kui suur on olnud pagulaste ja migrantide (peamiselt Süüriast, Iraagist ja Afganistanist) sissevool. Ja mida tähendab kontrollimatu sisseränne Saksamaa sotsiaalsüsteemile ja sisejulgeolekule.

Saksamaal on migrantide osakaal suurem kui USAs
Alates 2015. aastast on Saksamaa võtnud vastu 2,4 miljonit varjupaigataotlejat – „kaks korda rohkem kui on Müncheni elanike arv“, vahendab ajaleht. Saksamaa on sisserändajate osakaalu poolest möödunud isegi USA-st kui immigratsiooniriigist. Aastal 2021 oli Saksamaal 18,8% elanikkonnast välismaalased, samas kui Ameerika Ühendriikides oli see näitaja 15,3%.
Ja trend on kasvav: 2022. aastal oli 42% alla 15-aastastest välismaal sündinud või vähemalt üks vanem oli sündinud välismaal.
Tööloa saamine võtab kaua aega, sotsiaaltoetusi saab kohe
Tööalane integratsioon on sageli ebaõnnestunud: „Mittekodanike töötuse määr oli 2023. aastal 14,7%, samas kui põliskodanike puhul oli see 5%.“
USAs ei saa varjupaigataotlejad tavaliselt riigilt raha, kuid neil lubatakse kiiresti tööle asuda. Saksamaal on teisiti: siin saavad pagulased hakata tööle alles pärast seda, kui nad on ametlikult pagulasteks tunnistatud, mis võib võtta kuid või isegi aastaid. See-eest on neil „õigus saada hüvitisi, mis võivad ulatuda sadadesse või isegi tuhandetesse eurodesse kuus“. Pagulaste ülalpidamisega seotud kulu moodustas 2023. aastal Saksamaa föderaalsest eelarvest 29,7 miljardit eurot. [Eesti riigieelarve tulude kogumaht samal aastal oli 15,6 miljardit eurot].
Rohkem kui pool kõigist sotsiaaltoetuste saajatest on praegu sisserändaja taustaga: „Rohkem kui 60% Saksamaa inimestest, kes sõltuvad riiklikest toetustest, on sündinud välismaal või kuuluvad teise sisserändajate põlvkonda.“
Pagulased moodustavad 15% Saksamaa elanikkonnast, kuid sooritavad 41% kuritegudest
Ka kuritegevuse statistikas on sisserändajad massiliselt üleesindatud: „Mittekodanikud, kes moodustavad 15% elanikkonnast, sooritasid 2023. aastal politseistatistika kohaselt 41% kuritegudest.“ Aastal 2014 oli see näitaja „kõigest“ 28,7%.
Ukrainlaste vastuvõtmine Saksamaal on – erinevalt teistest riikidest – puhtmajanduslikust vaatenurgast ebaõnnestunud. „Ainult 18% enam kui miljonist Ukraina pagulasest töötab ja teenib piisavalt, et mitte taotleda sotsiaalabi.“ Suurbritannias on see näitaja 65%, Poolas 61%.
„Wall Street Journal” toob ka kaks omavalitsust, et illustreerida, mida massiline ränne on tähendanud küladele ja linnadele.
Näiteks Suhlis (Tüüringi liidumaa, ca 37 000 elanikku) oli 2013. aastal vähem kui 1000 välismaalast. Aastaks 2023 oli see arv viiekordistunud. Välismaalased moodustavad nüüd linna elanikkonnast enam kui 13%.
Kümme aastat tagasi moodustasid välismaalased Erfurti Riethi linnaosas (umbes 6000 elanikku) umbes 9,5% elanikkonnast. Nüüd on neid peaaegu iga kolmas.

Teisalt ei saa ükski mittesakslane aru, miks Saksamaa maksab kopsakaid sotsiaaltoetusi inimestele ainuüksi riiki tulemise eest, kusjuures nad pole tundigi Saksamaa heaks töötanud.

MAAJA

NB! Loe ka:
Angela Merkel – Saksamaa parim islami maaletooja
Ungari peaministri Viktor Orbani kõne Euroopa Liidu parlamendis Strasbourgis 9. oktoobril 2024
„Pagulased ei austa meid meie lahkuse pärast. Nad peavad meid toladeks!”
Pagulased – Saksamaa pühad lehmad
„Vaesed” pagulased
Kui palju pagulased Saksamaale maksma lähevad?
Pagulased on osavad sotsiaaltoetuste väljapetmisel
Saksamaa rändepoliitika on täielikult ebaõnnestunud
Euroopa ei ole 2015. aasta migratsioonikriisist midagi õppinud
Noor kurdi põgenik räägib tõtt põgenike kohta
Täisealised migrandid valetavad end alaealiseks