Teemaja Kehlsteinhaus – kingitus füürerile

Berchtesgadeni Alpidesse (Baier) ehitasid natsid aastatel 1937–38 esindusliku füürerile määratud residentsi (õigemini puhkemaja), mis sai nimeks Kehlsteinhaus. Maja asub 1820 m kõrgusel, Kehlsteini mäe tipust kõigest 14 m võrra madalamal.

1934. aastal hakkas NSDAP Obersalzbergis süstemaatiliselt maatükke kokku ostma ja võõrandama. Lõpuks sai sellest seitsme ruutkilomeetri suurune maa-ala, mis ulatus Berchtesgadeni orust kuni Kehlsteini mäe tipuni. Sellele alale, mis hiljem sai ametlikuks nimetuseks Führersperrgebiet (füüreri suletud ala), ja kuhu elanikel kuni sõja lõpuni enam siseneda ei lubatud, hakkasid natsituusad rajama uhkeid eramaju ja punkritesüsteemi.
Üheks kulukamaks ehitusobjektiks sai Kehlsteinhaus, mille projekteerimise tegi Martin Bormann ülesandeks arhitekt Roderich Fickile.
1938. aasta suveks, pärast 13 kuud kestnud ehitustöid, oli objekt valmis ja see kingiti 20. aprillil 1939 füürerile tema 50. sünnipäevaks. Hoone üheks tähelepanuväärsemaks osaks on 124 m kõrgune mäemassiivi raiutud liftišaht, mille juurde viib omakorda 124 m pikkune ja 3 m kõrgune horisontaalne tunnel. Liftil kulub 124 m kõrgusele tõusmiseks kõigest 41 sekundit ja selle originaalmootor töötab tänase päevani. Ka on säilinud lifti kabiini esialgne sisemus, samuti bakeliidist telefon ja mehhaaniline kell.
Ehitis läks maksma umbes 30 miljonit marka, mis tänapäeval vastab umbes 128 miljonile eurole. Ei saadud läbi ka inimohvriteta. Liftišahti rajamisel hukkus 12 töölist.
Hitler ise külastas Kehlsteinhausi kõigest umbes kümme korda, leides et väljasõit sinna on aeganõudev ja riskantne. Eriti kritiseeris ta liftišahti, mis tema arvates ei olnud kindel piksetabamuse suhtes (selline väide on küll sulaselge totrus), oli liitlaste lennuväele kergesti leitav ja tabatav sihtmärk. Üks prantsuse diplomaat olevat veel natside võimuloleku ajal andnud Kehlsteinhausile hüüdnimeks Eagle’s Nest (Saksa k Adlerhorst – kotkapesa), ja Kotkapesana on see maja tänini tuntud.

Viimast korda külastas Hitler Kehlsteinhausi 3. juunil 1944, kui Eva Brauni õde Margarete (1915–87) ja SS-Gruppenführer ja Relva SS-i kindralleitnant Hermann Fegelein (1906–45) pidasid seal oma pulmi. Fegelein oli sünnipärane intrigant ja pugeja, kes oskas ennast libeda lutsuna sokutada füüreri lähikonda. Abielu Eva Brauni õega kindlustas tema positsiooni veelgi. 1945. aasta aprilli lõpus lasti ta maha kui desertöör, kuigi otsest korraldust selleks ei andnud Hitler. Pulmapidu toimus kahes jaos, alguses Berghofis ja hiljem Kehlsteinhausis, kuhu Hitler ei läinud.
25. aprillil 1945 pommitasid Inglise lennukid Kehlsteinhausi, kuid õnneks või kahjuks ei tabanud hoonet ükski pomm.
4. mail 1945 anti Führersperrgebiet ilma vastupanuta ameeriklastele üle. Jänkid kuulutasid selle otsekohe sõjaväeliseks suletud tsooniks ja kunagine füüreri teemaja jäi selleks paljudeks aastateks. Alles 1952. aastal lubati turistidel hakata Kehlsteinhausi külastama. Osa endisest füüreri suletud tsoonist jäi kuni 1996. aastani ameeriklaste okupatsioonivõimude kasutusse.
Kehlsteinhausist on aja jooksul saanud Baieri üks armastatumaid turismiobjekte, mida külastab aastas umbes 300 000 uudistajat nii Saksa- kui ka välismaalt. Muide, hoone juurest ja Kehlsteini tipust avaneb ümbrusele oivaline vaade.

©Peter Hagen

NB! Loe ka:
Hitleri-akvarellid‘
„Füürer käsi, me järgneme sulle!“ (galerii ja kronoloogia)
„Suudlusatentaat” Hitlerile (haruldane fotogalerii 1936. aasta Berliini suveolümpiamängudest)
Adolf Hitleri paraadautod
Eva Braun, Hitler, dr Morell ja amfetamiin (galerii)
Hitler marssal Mannerheimi 75-ndal juubelil kontvõõraks (galerii)
Füüreri punkri viimased päevad