Õnnelikud ja õnnetud nädalapäevad

Paljudel rahvastel üldtuntud uskumus, et paaritud nädalapäevad on õnnetud ja paarispäevad õnnelikud, oli väga oluline ka eestlastel. See määras selle, et esmaspäev, kolmapäev, reede ei sobi tööde alustamiseks ja tähtsateks ettevõtmisteks, ülejäänud aga küll.

Esmaspäev
Paaritu päevana sobimatu tööde alustamiseks. Uuemas keelepruugis märgib selle edutust väljend sinine esmaspäev, mis algselt märkis pummeldamisjärgset kehva olekut, hiljem üldse äpardumisi.

Teisipäev
See on edukamaid nädalapäevi, mis sobis kõikide tööde alustamiseks ja igasuguseks tegevuseks.

Kolmapäev, kesknädal
Kolmapäeva kui paaritut päeva on peetud üldiselt õnnetuks, sel päeval sündinud inimesi nimetatud kehvadeks ja kõhnadeks. Üldiselt ei alustatud kolmapäeval töid ega suuremaid ettevõtmisi.

Neljapäev
Neljapäev on mitmes suhtes olnud poolpüha ja ühtlasi parim nädalapäev kõigi tööde tegemiseks, kuid samas eriti sobiv ka maagiliseks tegevuseks. Paarispäevana sobis neljapäev kõikide tööde alustamiseks, pulmapäevaks, ristimiseks ja samuti nõidumiseks. Neljapäeva on seostatud kunagise piksejumala päevaga (Taara ja Thori nimepäevaks on pakutud just neljapäeva). Neljapäevaõhtuti kehtisid töökeelud igasuguste ringliikumisega seotud tööde kohta, nagu näiteks ketramine, villatööd (lambaõnnetused), jahvatamine. Kuna tegemist oli piksejumaluse päevaga, siis olid keelatud müra põhjustavad tööd. Neljapäeviti peeti videvikku, kuid ka nõiuti piima-ja karjaõnne, samuti raviti haigusi ja saadeti neid teistele inimestele. Neljapäeviti sai kratti valmistada, liikusid ringi erinevad mütoloogilised olendid.

Reede
Nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freyja nimest. Reedet peeti kõige halvemaks nädalapäevaks juba keskajal kogu Euroopas. Esiteks oli tegemist paaritu päevaga, teiseks oli see mitmete ususündmuste tõttu neetud ja halb päev: suur reede ehk Kristuse surma, kuradi taevast allaviskamise päev jm.
Reede ei sobinud tööde alustamiseks ja suuremate muudatuste ettevõtmiseks, kolimiseks, reisideks, pulmadeks, kosjadeks, ristseteks ega isegi matusteks. Keelatud oli karjalaskmine; lammaste niitmine, loomade tapmine. Reede sobis üksnes selliste tööde puhul, mille sihiks oli millegi kahjustamine, lõpetamine või kahandamine, nagu näiteks tüütute söödikute ja putukate tõrjumine (ehkki sedagi oli soodsam neljapäeviti, eriti vanakuu nel­japäeviti alustada). Viie reedega kuud peeti õnnetuks. Reedet peetakse tänini õnnetuks päevaks ja mitmel pool seostatakse ikka veel õnnetusi, sh autoavariisid just halvaendelise reedega.

Laupäev, poolpäev
Nädalapäevana oli laupäev õnnelik ja edukas päev. Laupäeval sündinud inimesi peeti lahketeks. Poolpühana oli töötamine lubatud üksnes hommikupoolikul, õhtune töö oli keelatud ja sellega oli seotud mitmeid hoiatusi. Laupäev on olnud oluline kalendripühade puhul, mille olulisem tähistamisaeg ja kombestik langeb nn pühade laupäevale: jaanilaupäev, volbrilaupäev, jõululaupäev jne. Laupäeviti sageli alustati töid, et neid siis uuel nädalal jätkata. Laupäev oli oluline saunapäev, 20. sajandil pere- ja tantsupidude aeg.

Pühapäev
Pühapäeval oli suuremate tööde tegemine, sh marjul ja jahil käimine ning muu suurem majandustegevus keelatud, eriti jutluse ajal. Enamik keelde hakkas kehtima 18. sajandil, kusjuures rahvajutud ja uskumused rõhutasid õnnetusi, mis keelurikkujaid pidi tabama.

NB! Loe ka:
Maagiline seitse
13 – saatana numbri müstika
Enne ja pärast sünnipäeva
16. kuupäeva maagia
Meremeeste uskumusi
Hajuta halvad ended