Noorus on hukas! (1902)

1 minutit lugemist

Oleme alevi läbi käinud ja kõik tähele pannud, mis sääl aga iiales silma paistis, siis vaatame ka, kuda enne monopoli tulekut sääl rahvas elas.
Poodisid ja kõrtsisid oli küll alevist leida (viimaseid koguni hulk, 4–5 tükki), kes kõik (poed maha arvatud) ühed ‘hukatuse hallikad’ alevi kui ka kihelkonna rahvale olivad – ja et alevi rahva kogu väikene on, siis pidivad kõik kihelkonna rahvas neid (kõrtsisid) üleval pidama, ning neile tuhandeid rublasid andma, et kõrtsimehed elada ja liiategi veel ‘hästi’ elada võisivad, endale veel ‘tagavara’ kogusivad ja suured kõhud ette kasvatasivad – ja see tuli kõik suuremalt osalt talupoegade taskust.
Igal pühapäeval ei näinud sa alevis muud, kui joobnud mehi, ega kuulnud muud kui vandumist, riidu ja kaklemist, vahest ka sõjapidamist, mis aiateivaste ning kividega – ja mis veel hirmsam, vahest ka nugadega toimetati, mis kõik kole näha ja hirmus kuulda oli. Tõesti ajab ihu värisema, kui selle peale mõtlema hakkad, mis alevis kõik on ära tehtud. Ka tapmisi on sääl ette tulnud. Kõige suuremad tülid on ikka nooremate vahel ära peetud ja mispärast? Tüdrukude ja ööhulkumise pärast, mis sääl pool veel väga tublisti moodis on, et poisid suve ajal hulgana mööda küla umber hulguvad, nii kui metsaloomad, kes päeva ajal ei julge käia, ühest lauda või laka päält alla, teisest ülesse, kus siis, kui nad ühe võõra küla poisi juhtuvad sest (tüdruku juurest) leidma, sellele ‘naha’ peale annavad, või kas hing välja, sellest ei küsita.
Tüdrukuid nähakse seda õige hästi sallivat, sest kui nemad ööhulkumist ei salliks, ei tuleks ka seda ette. Ja seda vaatavad isad ja emad, ning leivavanemad, kui ka küla- või vallavanemad kõik vagusalt päält – keegi ei keela ega karista neid. Hirmsad ja tõesti koledad on niisugused moodid ja kombed!

(Kirjaviis muutmata)

„Uus Aeg“ 24./26.10.1902 nr 124

0

Your Cart