Miks reptiilid kasvavad kogu elu, aga imetajad mitte?

1 minutit lugemist

Linnud ja imetajad on püsisoojased – seega on nende kehatemperatuur konstantne ja nad peavad palju soojust tarbima. Suur energiavajadus on ilmselt ka põhjuseks, miks imetajad kasvavad kiiresti ja siis nende kasv peatub. Imetajad saavutavad juba oma eluaja esimese kolme protsendi jooksul oma keha lõpliku suuruse. Reeglina saabub suguküpsus siis, kui imetaja on n-ö oma mõõtmed saavutanud. Kõigusoojastel amfiibidel, reptiilidel ja kaladel ei ole arenguastmed nii üheselt paigas. Kõigusoojased loomad vajavad suhteliselt vähe energiat, et oma ainevahetust korras hoida. Seetõttu võivad nad nende käsutuses olevat energiat pikema aja jooksul „jagada“ – nad kasvavad aeglasemalt, kuid see-eest sageli kogu elu jooksul. Igal juhul kulgeb nende kasvamine reeglina asümptootiliselt: pärast seda, kui nad on saavutanud teatud suuruse on edasine kasv väga väike. Erinevalt imetajatest, saavutavad kõigusoojased suguküpsuse juba oma arengu varajases staadiumis. Näiteks sisalik võib järglasi saada juba siis, kui ta on saavutanud oma lõplikest mõõtmetest ühe viiendiku. Roomajad võivad aga saavutada tähelepanuväärsed mõõtmed. Nii võib kuningkobra kasvada rohkem kui 5 meetri pikkuseks, harikrokodill aga kuni 7 meetri pikkuseks.

MAAJA

0

Your Cart