Kus kasvab maailma kõrgeim puu?

See mammutipuu ulatub kõigist tema ümbruses kasvavatest puudest nii palju kõrgemale, et ta on kaugele näha. Sellegipoolest teab selle puu täpset asukohta ainult 12 inimest. Puu „tervise“ huvides hoitakse tema asukohta ranges saladuses…

Asi on selles, et mammutipuu nimega Hyperion on n-ö lamedate juurtega puu, mis imab vett pinnase pealmistest kihtidest. Liiga palju külastajaid pressiksid vee pinnasest välja. Hyperion imab aga iga päev puuvõrasse ligi 1000 liitrit vett.

Puu avastajad Chris Atkins ja Michael W. Taylor ristisid hiiglasliku mammutipuu kreeka mütoloogiast pärit titaani järgi Hyperioniks. Sellest puuhiiglasest on väga vähe fotosid avalikkuse ette jõudnud, ja isegi siis, kui keegi peaks tema asukoha välja nuhkima, tuleks tal seitse pikka tundi läbi tiheda metsa rühkida.
Hyperion on nn rannikumammutipuu (Sequoia sempervirens). Need puud kasvavad ainult California kirdeosas. Kuna ülespoole transporditav vesi peab ületama raskusjõudu, suudab selline puu kasvada maksimaalselt umbes 130 meetri kõrguseks. Hyperionil kulub selleks veel 600 aastat – ja ka siis on ta ikka veel noor puu. Michael W. Taylor avastas kõrguselt ka teise (Helios, 114,5 m) ja kolmanda (Icarus, 113,1 m) puu – need kõik on California rannikusekvoiad.
Spetsialistid mõõtsid puu kõrgust laseriga ja nii saadi teada hiiglase täpne kõrgus. Hyperion on 115,66 meetrit kõrge (Guinnessi rekorditeraamatu 2004. aasta väljaande andmetel aga 112,6 m, kuid eks puu ole aastatega ka kõrgemaks kasvanud), ta on kõigest 600-aastane ja arvestades sellega, et rannikusekvoia võib elada isegi 3500 aasta vanuseks, on tegemist noore puuga. Iga aastaga kasvab Hyperion edasi, eelkõige suureneb puu ümbermõõt, nii et järgmise 600 aasta pärast kaalub puu umbes 3000 tonni.
Mammutipuu on peaaegu tundetu putukate, mädanemise, hallituse ja seente vastu. Ja tänu oma koore iseärasustele elab üle ka metsatulekahjud. Mammutipuu koor võib kasvada kuni 60 cm paksuseks ja on väljastpoolt suhteliselt sile, nii ei leia tugevad tuuled n-ö rünnakupinda. Sekvoia on „kaval”, kuna tema enda juured ei tungi sügavale pinnasesse, siis põimib mammutipuu oma juured läheduses asuvate puude juurte ümber. Küll on mammutipuudel aga üks ohtlik vaenlane – pakane. Kui temperatuur langeb -20 °C on takistatud puuvõra varustamine veega, puu hakkab kuivama ja hääbuma ülevalt alla.
95% kõigist mammutipuudest on juba langetatud. Puit on niivõrd kõrge kvaliteediga, et seda kasutatakse eelkõige hinnalise mööbli valmistamisel. Alates 1920. aastast on kõik rahvusparkides kasvavad mammutipuud looduskaitse all. Hyperioni väärtuseks on hinnatud 70 000 eurot. Kuid uurijate ja looduskaitsjate jaoks on puu hindamatu.

Kus kasvab Euroopa vanim puu?
Kreeka põhjaosas Pindo mäestikus umbes 2000 meetri kõrgusel kasvab üksik soomusmänd (Pinus heldreichii), millele on antud nimeks Adonis. Rahvusvaheline teadlaste grupp Rootsist, Saksamaalt ja USA-st tegid kindlaks, et puu vanuseks on 1075 aastat. Raske ette kujutada, et aastal 941 pKr oli mänd veel noor puu. Selleks et puu vanust määrata võeti puust 5 millimeetrise läbimõõduga puusüdamikuni ulatunud proov. Mõned peavad Euroopa vanimaks puuks aga Rootsi Fulufjälleti rahvuspargis kasvavat kuuske. Kuid see pole päris õige, sest Old Tjikko juurestik on napilt 10 000 aastat vana, kuid tüvi on aja jooksul õige mitu korda surnud ja fööniksina uuesti samast juurestikust kasvama hakanud. Kuid Adonis on oma kohal kasvanud kõik need 1075 aastat. Väidetavalt kasvab veelgi vanem, 1300-aastane soomusmänd Bulgaaarias, kuid selle puu vanust pole usaldusväärselt tõestatud.
Kõige vanem küpress kasvab franskiskaanide kloostris Verucchios. Puu vanuseks on 800 aastat. Tõsi aastaid tagasi tuli auväärses eas puud kolme 10 meetri pikkuse raudtoruga toestada. Ja pärast seda on küpress endiselt hea tervise juures!

Jämedaim puu
Praegu on suurima ümbermõõduga puu Mehhikos Oaxaca osariigis kasvav mehhiko sooküpress (Taxodium mucronatum). 1998. aasta mõõtmiste järgi on selle kõrgus 42 m, diameeter 11,5 m ja ümbermõõt 1,5 m kõrgusel maapinnast 36 m.

Kõigi aegade suurim puu
Kõigi aegade teadaolev suurim puu oli rannikusekvoia hüüdnimega „Lindsey Creek Tree”, mis kasvas Californias, kuni torm selle 1905. aastal maha murdis. Puu kogukaal oli 2720 t.

Sekvoia Kindral Sherman
Sequoia rahvuspargis, Põhja-Californias kasvab hiiglaslik sekvoia General Sherman (fotol), maailma suurima mahuga puu. Tema maht on hinnanguliselt 1489,9 m³ ja vanus 1900 kuni 2500 aastat ja suurim läbimõõt 8,25 m, tüve ümbermõõt 31,12 m. Esimene oks asub 39,6 m kõrgusel maapinnast. Kõige jämedama oksa läbimõõt 2,1 m. Puu kogukaal on hinnanguliselt 2000 t.

Vouvesi oliivipuu
Maailma vanim Vouvesi oliivipuu on umbes 3350 aasta vana ja kannab endiselt vilju. Puu tüve ümbermõõt on 12,5 m. 1997. aastal kuulutati puu looduskaitsealuseks mälestiseks.

Maailma vanim puu?
Tšiilis asuv puu võib olla vanim maa peal. Tegemist on Fitzroya küpressi liigi esindajaga, mille rahvapärane nimetus on Patagoonia küpress või Patagoonia lehis. Puu, mida nimetatakse Gran Abuelo (hisp. k Suur Vanaisa) või Alerce Millennar, võib olla 5484 aastat vana, nagu selgub uuest, veel avaldamata ja täpsustamata uuringust.

Metsa patriarh
Kui selle seeme idanes praeguse Santa Rita do Passa Quatro linna pinnases São Paulo sisemaal, oli maailm aastatuhande kaugusel kristliku ajaarvamise algusest; Kreeka ja Rooma tsivilisatsioonid, lääne kultuuri tugisambad, polnud veel tekkinud ning Portugali laevade Brasiiliasse jõudmiseni kulus veel 2500 aastat. Sellest seemnest võrsus umbes aastal 1000 eKr roosa jequitibá (Cariniana brasiliensis), mida tänapäeval kutsutakse hellitavalt Patriarca’ks ja on ilmselt vanim teadaolev puu Brasiilias.

Tunnuspildil: Maailma kõrgeim puu Hyperion.

MAAJA

NB! Loe ka:
Kus on maailma kõige tugevamad looded?
Kus on maailma kõige külmem paik?
Eesti külma- ja soojarekordid