Kus on maailma kõige tugevamad looded?

2 minutit lugemist
Mõõna ja tõusu vahe Fundy lahes on keskmiselt 14,5 meetrit (foto on tehtud tõusu ajal).

Merepind tõuseb ja vajub mõõnade aja tõusude rütmis, mida põhjustab Kuu ja Päikese „ühistöö”. Looded korduvad iga 12:25 tunni tagant. Seega toimuvad looded väga kindlas rütmis ja kindlatel kellaaegadel. Paljud rumalad inimesed, kes sattusid 2004. aastal India ookeani erinevates paikades tsunami ohvriks, ei teadnud (mis teha, kui geograafia V klassis oli 2) ega saanud ka aru, et kui meri hakkab ootamatult ja väga kiiresti taanduma, siis on see kindel märk saabuvast tsunamist. Selle asemel, et päkkadele valu anda, jäid inimesed suu ammuli mere poole jõllitama ja ei tajunud ohtu ka siis, kui silmapiirile ilmus kõrge pikk vahutav laine…
Mõõn on maailma ei paigus väga erinev. Näiteks Saksamaa põhjarannikul on see maksimaalselt neli meetrit (1978. aastal mõõdeti loodete vaheks 4,17 m), mis on kõike muud kui ekstreemne. Kõige tugevamad looded esinevad Kanada kirderannikul Fundy lahes (Bay of Fundy). Seal on tõusu ja mõõna kõrguse vahe keskmiselt 14,5 meetrit, vahel ka kuni 16 meetrit, mis vastab umbes 5-koruuselise maja kõrgusele. See fenomen on seletatav lahe kujuga, mis on 220 kilomeetrit pikk ja 60 kilomeetrit lai. Mõõna ajal vajab selline veekogus lahest väljavalgumiseks ja tõusuks nii palju aega, et nad mingil ajal kattuvad ja üksteist võimendavad. Okeanoloogid nimetavad seda loodeteresonantsiks.

26. dets 2004. Võttis aega, enne kui Phuketi saarel Khao Laki rannas „ootamatut mõõna” imetlevad lollid lääne turistid said aru, et tegemist ei ole tõusulainega, vaid tsunamiga ja on viimane aeg plehku panna.

Olenevalt ilmast ja kuufaasist võib tõus Fundy lahes olla veelgi suurem. Suurim tõusutase mõõdeti 1869. aastal, kui mõõna ja tõusu vahe pärast troopilist keeristormi oli 21,6 meetrit. Loodete jõud ei avaldu mitte ainult merepinna muutustes, muljetavaldav on ka edasi-tagasi liikuvate veemasside surve. Veel on mõõdetud suurt loodete vahet Ungara lahes Quebecis. 1978. aastal mõõdeti seal loodete vaheks 16,6 meetrit.
Kõige tugevamad looded esinevad Norras polaarjoone lähedal kolm kilomeetrit pikas ja 150 meetrit laias väinas, mis ühendab kahte fjordi. Loodete ajal voolab edasi-tagasi umbes 400 miljonit kuupmeetrit merevett. Ekstreemsetel juhtudel koguni kiirusega kuni 20 sõlme tunnis (37 km/h), mis põhjustavad omakorda tohutuid keeriseid.
Huvitav on aga see, et keset Vaikset ookeani Tahiti saare ümbruses loodeid ei esine, samuti ei esine reeglipäraseid loodeid ka Läänemeres.

Tunnuspildil: Hopewelli kaljud mõõna ajal Fundy lahes.

0

Your Cart