Eesti külma- ja soojarekordid

2 minutit lugemist

Kolmapäeval 17. jaanuaril 1940 registreeriti Jõgeva ilmajaamas Eesti külmarekord –43,5 °C, mis püsib praeguseni.

 

Juba järgmisel talvel esines ainult ühe kümnendikkraadi võrra nõrgem pakane (–43,4 °C) Võrus, kuid rohkem pole nii madalaid temperatuure mõõdetud. Rekordite puhul võetakse arvesse ainult ametlikes ilmajaamades standardsetes tingimustes registreeritud näitajaid.
Külmarekordi mõõtmise 1939./40. aasta talve algus eriti varane ja külm ei olnud. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla nulli 22. novembril, mis on siin kandis tavapärasele lähedane aeg. Esimest korda tekkis lumikate 1939. aasta sügisel 27. novembril, mis on tavalisest enam kui kaks nädalat hiljem. Detsembri esimene ja teine dekaad jäid tol talvel keskmisest soojemateks ja lund oli mõlema dekaadi lõpus ainult neli sentimeetrit. Alles jõulukuu viimane dekaad kujunes tavapärasest külmemaks ja edasi näitavad kümmepäevaku keskmised õhutemperatuurid harilikust madalamat temperatuurirežiimi kuni aprilli lõpuni.
1940. aasta jaanuaris esines kaks väga külma perioodi. Esimesel kümmepäevakul langes minimaalne õhutemperatuur kolmel ööl järjest (7.–9. kuupäeval) alla –30 kraadi. Vahepeal (13.–14. jaanuaril) läks ilm sulale ja õhutemperatuur tõusis 2,5 kraadini. Järgnes järsk ilmamuutus ja 15. kuupäeval mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks juba –35,5 °C. Viiel kuupäeval järjest registreeriti enam kui –35-kraadist pakast, kusjuures 16. jaanuaril mõõdeti –40,0 ja 17. jaanuaril –43,5 °C.
Külm ja lumine detsembri lõpp oli Euroopas 29.–31.12.1978. Eestis langes temperatuur mitmel pool –35 kraadist madalamale. Narvas mõõdeti 30. detsembril –42,6 kraadi.
Kõige paksem lumikate ehk 104 sentimeetrit mõõdeti 1924. aasta veebruaris Tallinnas. Kõige kauem ehk 186 päeva on lumikate olnud maas Järvamaal Nõmmkülas. Lumi tuli maha 1921. aasta 25. oktoobril ja sulas järgmise aasta 29. aprilliks.
2022. aasta august oli kõige soojem viimase 80 aasta jooksul.

6.–7. augustil 1967 Eestis toimunud torm oli orkaani mõõtu ja tekitas olulisi kahjustusi Haapsalu, Harju ja Rapla rajoonis Osaliselt sai kannatada Pärnu ning Paide rajoon. Sajandi tormiks nimetatud orkaani tuule kiiruseks oli püsivalt kahe päeva jooksul 30–35 m/s, suurim tuule kiirus mõõdeti aga kaks aastat hiljem novembris, Ruhnus, kui tuule kiirus ulatus iiliti kuni 48 m/s
Maru murdis Harjumaal ja Läänemaal leht- ja okasmetsa tervete lankidena. Ainuüksi Haapsalu rajooni metsadest viidi välja miljon tihumeetrit tormimurdu ja erinevatel saeveskitel jagus tööd kuni 1970. aastani.
Tormiga kaasnesid ka tugevad vihmasajud ja äike, mis lõi mitmel pool majadesse. Mitmed linna- ja mõisapargid, nt. Haapsalu Lossipark ja Padise mõisa park laastati orkaani poolt täielikult. Põlli mõisa hoone sai tormi ajal niivõrd tugevasti kannatada, et see otsustati hiljem lammutada.

NB! Loe ka:
Kus on maailma kõige külmem paik?
Tappev kuumalaine Prantsusmaal (august 2003)