Idamaade magamistubade kunst

Vanad hiinlased panid kokku esimesed üksikasjalikud seksuaalvõtete ja -nõuannete käsiraamatud. Varase Hani dünastia ametlik keiserlik ajalugu nimetab oma bibliograafiaosas kaheksat seksikäsiraamatut, mis on liigitatud pealkirja alla „Fangchung” ehk „Magamistoa kunst”. Neid raamatuid ei ole tänapäeval enam olemas, kuid vähemalt mõned osad neist on säilinud tsitaatidena Jaapani meditsiinilises tekstis „I-shin-po”, mille koostajaks on Hiina arst Tamba Yasuyori, kes elas Jaapanis 10. sajandi lõpul.

Hiina varased magamistoakunstide käsiraamatud on vanade seksuaalkäsiraamatute seas ainulaadsed selle poolest, et asetavad naise rahuldusele sama suurt rõhku nagu mehe omale…
„Kaamasuutrat” painab klassifitseerimise sund. On üheksa viisi, kuidas liigutada lingat (peenist) yoni (vagiina) sees; suuseksil on kaheksa etappi ning armuhammustusi on kaheksat liiki; on nelja liiki hellu embusi ning nelja liiki eriti kirglikke kallistusi; on kolm viisi, kuidas mees peaks suudlema süütut tütarlast, ja neli lähenemisnurka nende suudluste andmiseks. Kõige suuremat mõju avaldas „Kaamasuutra” arvatavasti suguelundite suurusele osutatava enneolematult suure tähelepanuga. Meest võis tema linga järgi liigitada jäneseks, sõnniks või hobuseks, yoni suurus aga lasi naist liigitada hirveks, märaks või emaelevandiks. Ideaalne sobivus valitses sõnni ja mära või hobuse ja elevandi vahel. Ühteasendid nõuavad reeglina suuremaid akrobaadivõimeid kui taoistide omad, ja öeldavasti soovitanud tark Suvamanabha „neid kõigepealt harjutada vannis”.

MAAJA