Ettevaatust – mõrvarmeduus!

1 minutit lugemist

Sellest oleks pidanud kahele saksa neiule saama lahe puhkus päikeselisel Taimaal Koh Samui saarel. 6. oktoobril 2015 läks 20-aastane neiu koos oma sõbrannaga pärast õhtusööki Lamia lahte ujuma, kuigi rannas olid sildid, mis hoiatasid mürgiste meduuside eest. Äkki oli pimeduses kuulda karjeid. Lähedal asuva hotelli töötajad tõid meduusi ohvri kiiresti veest välja.

Neiul olid tugevad tumepunased kõrvetusjäljed jalgadel, kõhul, seljal ja kätel. Tema sõbranna Tabea B ujus hädasolijale appi ja sai ka ise kõrvetada, kuid mitte eluohtlikult.
Meduusi ohver suri veel samal ööl Koh Samui haiglas. See oli viimase 14 aasta jooksul esimene kord, kui inimese kontakt meriherilasega Koh Samui rannavetes surmavalt lõppes. 2014. aastal kõrvetas üks meriherilane Koh Phangani lähedal (u 15 km kaugusel Lamai lahest) surnuks ühe prantsuse poisi.
Peaaegu läbipaistva meriherilase (chironex fleckeri) läbimõõt on 25 cm ja tal on 60 kuni 3 meetri pikkust kombitsat, milles asuvad kõrverakud, mis sisaldavad kõrvekapsleid, kus on tihedasti keerdus kõrveniidid, mis eritavad saaklooma või vaenlase kehasse tungides paralüseerivat mürki sellises koguses, millest piisaks 200 inimese surmamiseks. Inimesel halvab meriherilase mürk südametegevuse ja närvisüsteemi ning kahjustab tugevasti naharakke. Abi peab olema väga operatiivne, kuid sageli ei jõua kõrvetada saanud ohver enam isegi kaldale ujuda. Kõrvetised tekitavad nii tugevat valu, et šokiseisund ja südameatakk põhjustavad mürgitatu uppumise. Meriherilasi leidub troopilistes ja subtroopilistes vetes – peamiselt Aasias ja Austraalias. Praeguseks on teada rohkem kui 5500 juhtumit, mil inimese kokkupuude meriherilasega lõppes surmaga.

Tunnuspildil: Mõrvarmeduus e meriherilane.

NB! Loe ka:
Punase mere võlud ja ohud (galerii)
Hääletades reisimise ohud