Eksootiline inkaprintsess Yma Sumac

4 minutit lugemist

Yma Sumacit on peetud maailma kõige suurema hääleulatusega lauljatariks, kelle hääl katab viis oktaavi.

Yma Sumaci hääleulatus on võrreldav kontsertklaveri omaga.

Moisés Vivanco oli see juudisoost mees, kes avastas Yma Sumaci. Yma laulis, nagu oli kombeks, kaetud näoga, ja tundus, nagu oleksid neli häält – bariton, mezzo, tugev sopran ja koloratuur – vastamisi üksteist hõiganud, üksteist välja kutsunud. Vivanco aga teadis, et laulab üksainus naine, väike ja habras. Kuid seegi polnud nii. Laulja heitis loori tagasi ja Vivanco nägi – 11-aastast tüdrukukest!
Veel samal õhtul läks noormees Yma vanemate juurde palvega: „Teda peab kuulma maailm! Ta peab laulma oma rahvale.“ Kuid Yma ema vastas kaine talupojaliku asjalikkusega: „Pole siin vaja tüdrukul pead segi ajada! Ta laulab ainult omastele…“
Järgmise! päeval kuulis Vivanco veel kord Ymat. Ta seisis põllul nagu kivide vahelt tärganud kõrreke ja kõneles oma alaliste kuulajatega – mägedega, puudega, rohuga.
Ja siis vandus Vivanco Ymale, et õpetab talle kõiki muusika tarkusi, et komponeerib temale – oli tal ju sel ajal juba kolm preemiat heliloomingu eest!
Aasta pärast viidi Yma kloostrisse haridust jätkama. Vivanco otsis ta sealtki üles.
Kõik Peruus kuulsid Yma esinemist ansambliga „La Compania Peruana de Art“ raadios. Pärast seda raadiodebüüti kutsuti Yma Sumad ja Moizes Vivancot Argentiinasse ja Brasiiliasse, Tšiilisse ja Paraguaisse.
Siin vist katkebki legendist väljunud tee, sest edasi paiskub sellele juba koormate viisi igasuguseid väljamõeldisi, millel on täpne aadress: Ameerika ühendriigid.
Kõigepealt tõmbasid ajalehtede muinasjutuvestjad Yma Sumaci elust maha viis aastat. Tõepoolest, mis ebaharilikku selles ongi, et Ühendriikidesse sõitnud Sumac ja Vivanco viis aastat asjatult kulutasid kontserdisaalide ja teatrite lävesid! Neid lihtsalt ei võetud kuulda. Või veel, kus haruldus, tasumata üüriarved, nälg, kartus väikese poja elu pärast, pisarad ja meeleheide!
Ja võib-olla, kui Vivanco poleks kohanud muusikateadlast Sigismund Rombergi, poleks ühendriigid Yma Sumaci tundma õppinudki. Kuid Romberg, kuulnud Ymat ja läbi vaadanud Vivanco noodid, aitas Peruu helikunstntkul esineda Hollywood-hallis.
Tõsi ju on, et selleks, et oma ettekandeid „arusaadavaks“ teha, tuli neil laulude harmooniat veidi „moderniseerida“ ja, nagu Yma ütleb, muusika „kommertslikumaks“ muuta. Kuid neid kuulati, nad võeti vastu, ja sellest ajast peale pole triumf Ymat enam maha jätnud.
Kõigis maailmajagudes on kõlanud ta kummalised laulud iidses indiaanlaste ketšua murdes ja jutustanud anastajate poolt minema kihutatud vanade suguharude kannatustest, emast-murest, mis toidab ja riietab indiaanlast, laamade karavanidest, kes nagu pilvekerad veerevad üle mäekurude, kivilaviinidest, mis pühivad teelt tared.
Pariisi suurtele bulvaritele ja Londoni auväärsetele tänavatele jõudsid Amatsoonase džunglite „rohelise põrgu“ taltsutamata hääled. Ja inimesed, rabatud kuuldust, kordasid ajalehtede legende Päikese tütrest ja .inkade printsessist.
Ymat erutab maapealne igatsus kodu järele ja lihtne rõõm tutvuda heade inimestega.

* * *

Yma Sumacit on peetud maailma kõige suurema hääleulatusega lauljatariks, kelle hääl katab viis oktaavi.
Lauljanna õige nimi on Zoila Augusta Emperatriz Chavarri del Castillo. Yma Sumac (või Imma Sumack) on tema lavanimi, mis põhineb tema ema nimel.
Nii nagu on fantastiline naise hääl, mille kõrgemaid ja madalamaid noote kuulvat vaid loomad, leidub hulganisti müstikat ka tema päritolu ja elu kohta. Ta on sündinud l3. septembril 1922 hispaanlasest isa ja indiaanlasest ema kuuenda lapsena.
On väidetud, et Yma on viimase inka kuninga Atahualpa otsene järeletulija. Ühesõnaga – inka printsess – Kuldne Päikeseneitsi. Et tema avastasid antropoloogid, kes olid ekspeditsioonil kõrgetes Peruu Andide mägedes, äratades sellega üles kurjad vaimud jne.
Lauljatar pole tänaseni ümber lükanud neid müütilisi lugusid. Küll aga tõrjus ta tigedalt kõik katsed teda kuidagi ilmalikustada.
Näiteks, kui üks ameerika ajakirjanik väitis, et naine on tegelikult „tavaline“ Brooklyni juuditarist koduperenaine Amy Camus (Yma Sumac tagurpidi kirjutatuna!), lubas lauljatar mehe tappa! Tänaseni on ilmumata veel daami ametlik elulugu, sest ta on lubanud selle kirjutada ise.
Yma artistielu sai alguse 1940-te algul Argentiinas, kus ta tegi oma esimese salvestuse.
Samal sõja ajal läks Yma koos oma värske abikaasa ja meelelahutustrupi juhi, helilooja ja muusiku, juudisoost Moisés Vivancaga USAsse gastroleerima. Ameerika kujunes tõotatud maaks, sest esinemised läksid menukalt. 1949. aastal sündis Ymale poeg.
Üsna varsti saavutas Vivanca naisele lepingu suure firma Capitoliga. Yma Sumaci 1950-tel salvestatud heliplaadid olid menukad ning on tänaseni tõeline klassika. Kiitsid kriitikud ja vaimustusid lihtkuulajad.
1960. aastal tegi Yma turnee Nõukogude Liidus ja esines sama aasta detsembris ka Eestis, Tallinnas. Tema kõik kolm kontserti olid välja müüdud, üht neist kandis üle ka Eesti Televisioon.
Hilisemad aastakümned on lauljatari tükiti unustanud. Vahel on teda meenutatud kui eksootilist imet, kui kämpiikooni. Viimastel aastatel on naist aga üha enam taas meenutama hakatud, ilmuvad uuesti tema plaadid. Tema häälest tehakse uurimusi, tema isikust filme.

MAAJA

NB! Loe ka:
Kolm tenorit
Kreeka ööbik Maria Callas
Staaride edukas saladieet