Hitler ja tema sõda

Intervjuu Hitleri ihukaitsja ja telefonisti Rochus Mischiga. Intervjuu ilmus 2004. aasta augustis ajakirjas „Spiegel“, kui tollal Berliinis elanud Misch oli

Massiteadvus vajab vaenlase kuju, kelle kaela saaks kõik patud ja hädad ajada, sest see rahuldab kaht tähtsat vajadust. Esiteks vabastab

Kui Berliin oli Euroopa süda Esimene maailmasõda oli lõppenud, sakslased olid üle elanud oma riigi ajaloo hirmsaima inflatsiooni. Majandus hakkas

Igaühel oma tõde, nagu öeldakse. 1941. aastal andsid Saksa okupandid Eestis välja brošüüri „Kuulsuse lippude all“. Avaldame kommentaaridest hoidudes peatüki

14. veebruaril 1945 nägid laagris ärganud inglise sõjavangid umbes 40 kilomeetri kaugusel kirdes asuva Dresdeni kohal ligi viie kilomeetri kõrgusele

USA okeanoloog dr. Robert Ballardi nimi sai laiemale üldsusele tuntuks seoses „Titanicu“ vraki leidmisega 1985. aastal ja aasta hiljem kuulsa

Juutide tagakiusamine natsliku valitsuse poolt paljastati Nürnbergi rahvusvahelises kohtus täielikult. See on ebainimlike tegude loetelu, mida sooritati laiaulatuslikult, järjekindlalt ja

Sachsenhauseni koonduslaagri blokiülema Wilhelm Schuberti küsitlus Nürnbergi kohtus Prokurör: Kas te peksite vange? Schubert: See oli endastmõistetav! Prokurör: Kas te

Mauthausen/Linzi koonduslaagri komandandi, SS-standartenführer Ziereisi protokoll 23. mail 1945. aastal, kell 18.00, haavasid mind põgenemisel Pyrrnis Spittali lähedal Ameerika sõdurid.

Auschwitzi koonduslaagri komandandi Rudolf Hössi vande all antud tunnistus 5. aprillil 1946 Mina, Rudolf Franz Ferdinand Höss, tunnistan vande all

Esimesed suured transpordid saabusid Prantsusmaalt ja Slovakkiast. Füüsiliselt terved mehed ja naised – lasteta naised või täiskasvanud laste emad –

„Vähemalt 15 000 kuni 20 000 inimest kaotasid elu surmavate süstide tagajärjel“ Süstimist ei võetud ette mitte ainult nõrkade ja

Nürnbergi Rahvusvahelise Sõjakohtu dokumentidest Adolf Hitler                                                                                                                                                                                  Berliin, 1. september 1939 Reichsleiter Bouhlerile ja dr. med. Brandtile tehakse ülesandeks nende vastutusel

Kuriteod, mida sooritati Prantsusmaal või prantsuse kodanikega: Poliitilisel ja rassilisel ettekäändel toimusid meelevaldsed arreteerimised; see sai osaks üksikisikutele ja gruppidele;

Prantsusmaal hukati inimesi ja purustati hooneid ilma igasuguse sõjalise vajaduseta väga palju ja kõik oli omavahel tihedalt seotud. Ainuüksi Pariisis

SS juhtis laagrites inimolenditega tehtavate bioloogiliste eksperimentide programmi. Alles mõni päev tagasi langetas üks teine sõjakohus otsuse nende kohta, kes