Salapärane kohtumispaik Bohemian Grove

Idülliline metsanurgake Californias, kus igal aastal saavad kokku selle maailma vägevad, et hiiglaslikku öökulli skulptuuri kummardada? Milline tobedus! Pikkade aastate jooksul peeti Bohemian Grove’i ainult meeste suletud eliitklubiks.

Kuid 2000. aastal suutsid vabatahtlikud uljaspead tungida klubi territooriumile ja võtta seal toimuv filmilindile. Selle tulemusel selgusid kaks asja: esiteks – Bohemian Grove’s kogunevad tõepoolest ainult kõige tähtsamad poliitika ja ärimaailma ninamehed, kusjuures mitte ainult Ameerika Ühendriikidest, vaid ka teistest maadest. Teiseks need kummardavad tõepoolest 12 meetri kõrgust tsemendist öökulli!
Mis kõige kahetsusväärsem, rituaali mõtet ei soovinud publikule selgitada mitte ükski sellest osavõtnu. Bohemian Grove on puhkepaik pindalaga 11 km², mis asub aadressil 20601 Bohemian Avenue Monte Rio linnas, Californias. See kuulub meeste kunstide eraklubile, mida tuntakse kui Bohemian Club, mis asub San Franciscos. Alates 1899. aastast sõidavad siia igal aastal juulikuus maailma kõige mõjukamad inimesed, et viia läbi kahenädalane suvepuhkus. Bohemian Club liikmeteks on palju kunstnikke, eriti muusikuid, samuti kõrgelseisvaid äritegelasi, valitsuste ametnikke (kaasaarvatud Ameerika presidendid) ja meedia väljaandjaid. Klubi ainulaadne eripära on see, et järjekord klubi liikmeks saamisel on umbes 15 aastat. Klubi liikmed võivad Bohemian Grove’sse tuua külalisi, kes omakorda on hoolikalt kontrollitud. Need külalised saabuvad Ameerika igast paigast ja teistest riikidest.
Grove heraldiline deviis on „Võrku koovad ämblikud siia ei sõida“, mis tähendab, et kõik probleemid ja äritehingud tuleb väljapoole maha jätta. Vasturääkivus deviisile on, et on andmeid poliitiliste ja äritehingute sõlmimise kohta klubis. Bohemian Grove on eriti tuntud Manhattani projekti tõttu, mida arutati just seal 1942. aasta oktoobris ning mis hiljem viis tuumapommi loomisele. Grove külastajate hulgas, peale Ernest Lawrence ja sõjaväe ametnike, on teada ka Harvardi president ning Standard Oil ja General Electric esindajad.

Ajalugu

Bohemian Grove asutati pika ajavahemiku jooksul kohe peale seda, kui oli asutatud Bohemian Club 1872. aastal. Mitme aasta kestel rajasid Bohemian Club’i esimesed liikmed laagreid erinevatesse paikadesse, kaasa arvatud tänapäeva Muir Woodsi Rahvuslik monumendi ja Samuel Taylori pargi territooriumid ning sekvoiade salu Duncans Millsi lähedal, mis asub Bohemian Grove vastas jõe kaldal. Pidevad suvised juulikuised kokkutulekud, mis sarnanevad tänapäevastele, algasid 1899. aastal.
Esimene osa metsast osteti kohaliku ettevõtja käest, kes tegeles edukalt metsa varumisega selles piirkonnas. Aegamööda, järgnevate aastate jooksul, ostsid klubi liikmed maad, mis ümbristes esialgset asupaika.
Peale seda, kui ajakirjanikud San Franciscost tekitasid asja vastu huvi kohalikes ärimeestes, investeerisid viimased raha, mis oli vajalik edasiseks maa ostmiseks ja ehitisteks Bohemian Grove’s. Kunstnikel ja muusikutel oli ikka veel „boheemlaste“ kuulsus, kuna esmane puhkekoha ehitamise eesmärk oli selles, et kindlustada välismaistele klubi liikmetele ja külalistele meelelahutust (hiljem arvati ajakirjanikud klubi liikmete hulgast välja).
Grove (salu) ise koosneb enam kui 1500 aasta vanustest sekvoiadest. Bohemian Grove on hingematvalt kaunis looduskaitseala, mis on jäänud puutumata raietest ja säilitanud hulgaliselt jalgradasid. Sekvoiade pikaealisus sümboliseerib puutumatut loodust, mis on kaugel kaasaegsest vulgaarsest elust.

Klubi külastajad

Bohemian Club on privaatne ja avalikkusele suletud klubi; ainult klubi liikmed ja nende külalised võivad Bohemian Grove’ külastada. Need külaliste hulgas, nagu teada, olid poliitikategelased ja tuntud isikud teistest riikidest. Eriti suvise puhkuse perioodil oli külaliste hulk rangelt piiratud teenindamiseks vajalike vahendite vähesuse tõttu. Kuid Bohemian Grove’s võis üheaegselt elada kuni 2500 inimest.
Bohemian Clubi liikmete ja külaliste nimekirjad on salajased, kuid mõned uurijad (kes?) said nendele juurdepääsu. Nendest erinevatest allikatest on teada järgmised Bohemian Grove külastajad:
Dick Cheney (endine asepresident)
Donald Rumsfeld (endine kaitseminister)
Karl Rove (Valge Maja vanemnõunik)
Jeb Bush

Ameerika presidendid George Bush (noorem), George Bush (vanem), Bill Clinton, Ronald Reagan, Jimmy Carter, Gerald Ford, Richard Nixon, Dwight Eisenhower, Harry Truman, Herbert Hoover, Calvin Coolidge, William Taft ja Theodor Roosevelt; Henry Kissinger, George Shultz, Earl Warren (Ülemkohtu esimees), Robert Kennedy, David Rockefeller (vanem ja noorem), Nelson Rockefeller, James Wolfensohn (endine Rahvusvahelise panga president), Alan Greenspan (endine Föderaalse reservpanga president), Paul Walker, Colin Powell, Jack Welch (General Electric praegune esimees), David Packard; Prints Philip, John Major, Helmut Schmidt, Lee Kuan Yew, James Baker III, Triton Gingrich, Arnold Schwarzenegger (näitleja, endine California kuberner), Bob Nowak (poliitikakommentaator), Malcolm Forbes, David S. Broder („Washington Post“ vanemkommentaator), Mark Twain, Francis Ford Coppola, Charlton Heston, Clint Eastwood ja Walter Cronkite.

Ehitised
Bohemian Groves tegeletakse erinevate asjadega, teada on Bohemian Grove kallid teatraalsed etendused (tuntud kui „Tormilised lõbustused“) ja muusikalised komöödiad („Madalad trikid“), kus naiste rolle mängivad mehed klubi liikmed. Sellisel moel on enamus ehitistest mitmesuguste lõbustuste läbiviimiste paigad hiiglaslike punaste puude keskel.
Samuti on sinna ehitatud majakesed majutuseks, mis on puude salus hajali, 2005. aastaks loendati neid üle saja. Need kabiinikesed on organiseeritud laagriteks, mis omakorda formeeritakse olenevalt sellest, kes nendes elab. Laagri vanemateks korporatiivseteks juhtideks on USA sotsiopoliitilise organisatsioonilise võrgu ladvik.
Laagrid on jagatud sektoriteks:
Mandalay (eraomand, investorid; sõjaväe alltöövõtjad; poliitikud; presidendid);
Hill Billies (omanikud, investorid; pankurid; poliitikud; teaduslikud töötajad; meedia);
Cave Man („ajukeskus“; naftakompaniid; ülikoolid; meedia; pankurid; sõjaväe alltöövõtjad);
Stowaway (Rockefelleri perekonna perekondlikud ettevõtted; pangandus; naftakompaniid);
Owls Nest (presidendid; relvajõud; sõjaväe alltöövõtjad);
Hideaway (fondid; relvajõud; sõjaväe alltöövõtjad);
Isle of Aves (sõjaväe alltöövõtjad, relvajõud);
Lost Angels (pankurid; meedia; kaitsetööstus);
Silverado squatters (suurkapital; sõjaväe alltöövõtjad;)
Sempervirens (California korporatsioonid);
Hillside (staabiülemate ühinenud Komitee);
Bohemian Grove staadion on amfiteater 2000 vaatajale, mida kasutatakse põhiliselt teatrietendusteks.
Lõunaring mahutab umbes 1500 lõunatajat üheaegselt.
Öökulli pühapaik ja Järv on kunstlik järv sekvoia salu keskel, mida kasutatakse organiseeritud koosolekuteks, samuti ohvritalituse rituaali läbiviimiseks, mida tehakse juulikuiste puhkuste esimesel nädalal.
Alates klubi asutamisest on Bohemian Grove sümboliks öökull, kes muuseas assotsieerub jumalanna Ishtariga. 12 meetri kõrgune öökull on valmistatud tsemendist ning seisab Bohemian Grove’s järve ees ja on alates 1929. aastast iga-aastaseks ohverdamise paigaks.

Ohverdamine
15. juulil 2000 panid Alex Jones ja Mike Hanson Bohemian Grove’sse üles kaks varjatud kaamerat ning jäädvustasid ohverdamise rituaali filmilindile. Oma dokumentaalfilmis kinnitab Jones, et suur grupp liikmeid võtab osa „Öökulli kuju kummardamise iidsest Luciferi, Babüloni rituaalist“. Video kaasautor John Hanson tegi sellest hiljem filmi. Hansoni interpretatsioon rituaalist oli elurõõmsam: ta kinnitab, et see oli hämmastavalt ebaküpse ja üleloomulik käitumuse viis, mis ei ole maailma liidritele iseloomulik. Ta ei kinnita Jonesi vaatenurka, et nad oli tunnistajateks satanismile.
2004. aastal õnnestus Kyle-nimelisel inimesel, kes töötas Bohemian Clubis, jäädvustada lindile rohkem, kui Jonesil ja Hansonil, kui need 2000. aastal territooriumile tungisid.
Kyle võttis filmilindile öökulli kuju interjööri.

Vaidlused
Klubi ja tema liikmete eraelu on tekitanud palju tähelepanu ja kahtlustusi. Nende aastate jooksul on mitu uudishimulikku tunginud klubi territooriumile ja lindistanud videokaameraga seal toimuvat.
Saksa kantsler Helmut Schmidt kirjutas Bohemian Grove’st oma elulooraamatus. Ta teatas, et ka Saksamaal olid taolised asutused, millest mõnedes peeti ka selliseid rituaale, kuid tema lemmikuks jääb siiski Bohemian Grove. Olid vaidlused, mida peeti puhkajate homoseksuaalse käitumise üle.
Kommenteerides homoseksuaalide arvu San Francisco piirkonnas, kes on Bohemian Club’i liikmed, märkis USA endine president Richard Nixon: „Kuid see ei ole ainult rottide linnaosa. Kogu San Francisco kõrgem seisus on samuti rotid. Bohemian Grove, mida ma aeg-ajalt külastan ning kuhu sõidetakse mitte ainult Idast on kõige homoseksuaalsem kaadervärk, mida te ainult ette kujutada võite, see on kamp San Franciscost, kes siia sõidab – see on lihtsalt kohutav! Pean silmas, et ma ei suru kätt mitte ühelgi San Franciscost saabunud tegelasel.“
Vastavalt ajalehele „New York Post“ 22. juunist 2004, eemaldati nende saidilt mitu lehekülge artiklist pealkirjaga „Gei-pornotäht teenindab magnaate“. Gei-pornotäht Chad Savage töötas anonüümselt toapoisina Bohemian Grove’s.

Tseremooniad ja tavad
Ohverdamise ajal pandi ohverdamist kujutav nukk-topis põlema, et sümboliseerida rituaalist osavõtjate puhastumist. 1989. aasta skandaali juurdluses avastati Paul Bonacci päevik, kus ta kirjutas, kuidas lendas Bohemian Grove’i Vabariiklaste liidri Lawrence Kingiga ning oli sunnitud seksima teiste meestega, vaatama filme, kus ohvreid tapeti, seejärel vägistati. Paul Bonacci oli hiljem kohtus tunnistajaks ning võitis kohtuasja Kingi vastu. Ajakiri „Spy Magazine“ kirjutas Bohemian Grove’st 1989. aastal ning sellest, kuidas lähedalasuvatest linnadest sinna homoseksuaalidest prostituute viidi.

Arvamusavaldused
Nii nägin ma seal midagi otse keskaegse maalikunstniku Hieronymus Boschi nägemustest.
Põrgu: põlevad metallist ristid, punases ja mustas riietuses vaimulikud, hõbedases riietuses ja punase keebiga ülempreester, valust karjuv põlev keha, hiiglaslik kivist suur öökull. Ja kõigest sellest võtsid osa maailma liidrid, pankurid. See oli täielik hullumeelsus.
(Alex Jones, kirjeldus ohvritoomise rituaalist Bohemian Grove’s 2000 aastal).
Maailma elanikkond on jagatud kolme klassi: väga väikene grupp inimesi, kes teeb tegusid, natukene suurem grupp, mis vaatleb, ja enamus, kes ei tea toimuvast mitte midagi.
(Bohemian Club liige Nicholas Murray Butler (president, Kolumbia ülikool, (1901–45).
Bohemian Grove on üks kõige kummalisem struktuur „ülemaailmse vandenõu“ harulises võrgus. Sellest räägitakse palju vähem, kui kurikuulsast Bilderbergi klubist või Kolmepoolsest komisjonist kuid just Bohemian Grove kuulub peaaegu pool Ameerika rikkamatest inimestest. Eriteenistuste endised ja praegused juhid, presidendid ja senaatorid on liikmeteks klubis, mis asub Põhja-California reliktsetes sekvoiametsades. Klubi liikmeks astuda soovijad on valmis ootama seda sündmust mitukümmend aastat. Siin otsustati olukorras, mis selgelt ei vasta olukorra tõsidusele (Bohemian Grove asukad elasid telkides, ei kasutanud tualette ning kuritarvitasid alkoholi) paljusid maailmakorra tähtsaimaid küsimusi.

Nixon, Reagan ja Bohemian Grove
Kõige suletum klubi maailmas võtab enda alla Põhja-California mäestikuoru. Siin võtab Ameerika eliit trimpamise ja tuhandeaastaste sekvoiade eest hoolitsemise vaheajal vastu tähtsaid poliitilisi ja majanduslikke otsuseid.

Bush ja Bohemian Grove
Bohemian Grove asub mäestikuorus, mis väljub Vene jõe (Russian River) äärde. Maa-ala, mille ameerika eliit linnalähedaseks puhkuseks juba 19. sajandil välja valis, oli veelgi venestunum, kui Alaska. Isegi tänapäeval on seal tänu Venemaalt väljarännanutele ohtralt venepäraseid nimetusi, nagu Moskva tänav, Sevastoopoli linn jne. Bohemian Grove loomise idee kuulub viiele San Francisco ajakirjanikule, kes avasid 1872. aastal selles linnas Bohemian Clutfi, millest selle asutajate idee järgi pidi saama „peidupaik matsliku kauboikultuuri eest“. Seda mööda, kuidas klubi tegevus laienes, hakati selle vastu liigset huvi tundma, seepärast otsustasid klubi liikmed tegevuse üle viia rahulikumasse paika, milleks valiti Monte Rio ümbruskond. Mitmekümne aasta vältel ostsid klubi liikmed neid huvitavas piirkonnas aktiivselt kokku maad ning 20. sajandi alguseks said neist 100 km² pindalaga maa täieõiguslikud peremehed. Praegusel ajal ühendab klubi umbes 2000 inimest, kes veedavad siin regulaarselt vaba aega ning kogunevad juuli lõpus kohustuslikule iga-aastasele kokkutulekule.

Bohemian Grove kõikide liikmete nimekiri viitega kaardil, kust neid leida võib, hämmastab kujutlusvõimet. Klubi liikmeteks on suur osa vabariiklastest „pistrikke“, kes kontrollivad Valget Maja: ekspresident Georg Bush-vanem, endine kaitseminister Donald Rumsfeld, endised riigisekretärid Colin Powell ja James Baker, ameerika diplomaat Henry Kissinger, endine Föderaalreservi juhataja Paul Walker nimekirja võiks jätkata. Tervikuna sattus alates 20. sajandi algusest iga USA vabariiklasest president Bohemian Grove liikmeks tõsi, peale presidendiameti tähtaja möödumist.
Mitte vähem muljetavaldavam on ka ärieliidi nimekiri: David Rockefeller, ExxonMobil direktorite nõukogu esimees Edward Galante, üks Chevron Texaco põhiaktsionäridest Samuel Armacost, perekonna esindajad, kes asutasid firma Hewlett-Packard, Arthur ja Walter Hewlett jne. Kulutanud mitu tundi Bohemian Grove olemasoleva asukate nimekirja uurimisele, mis koosneb Forbes 400 järgi USA rikkamate hulka kuuluvatest inimestest, võib tulla järeldusele: enamus „vanade“ tööstusharude kaitsetööstus, kinnisvara, tooraine hulka kuuluvate kompaniide omanikest kuuluvad ühte seltskonda ning kohtuvad regulaarselt California sekvoiade all.
Ei ole midagi imestada, et USA, kes püüab veenda tervet maailma absoluutselt läbipaistva äri- ja riigijuhtimise süsteemi ning ka rasside ja sugupoolte võrdsuse olemasolus, Bohemian Grove tegevust ei afišeeri. Selleks, et klubisse isegi külalisena sattuda, tuleb omada väga mõjuvõimsat soosijat, kes teatab teie kandidatuurist spetsiaalses nõukogus, kogub soovitusi ning veenab oma kaaslasi teie kasulikkuses ja ohutuses Bohemian Grovele. Ajakirjanikke, väljaarvatud ameerika meediaimpeeriumi juhtkonnad, kes siiamaani klubi tegevuse kohta sõnakestki poetanud ei ole, ei lasta Bohemian Grove lähedussegi. „Boheemlased“ ise ei räägi endast mitte kunagi mitte midagi: klubisse astumisel annavad nad vaikimise allkirja kogu sealtoimuva kohta.
Klubi embleemiks on öökull, selle kujutist võib kohata näiteks Kapitooliumi hoone ümber ja ühedollarilisel rahatähel, sümbol ise justkui kehastaks Mooloki kultust. Peale selle võib leida ammendavat informatsiooni selle kohta, et klubis on säilinud ammu unustatud kananiitide ja druiidide kultused, samuti Vana-Egiptuse tsivilisatsiooni ja Babüloonia killukesed. Veel kahtlustatakse Bohemian Grove asukaid inimohvritega rituaalides, homoseksuaalsete orgiate korraldamises, laste röövimises ja paljus muus.
Bohemian Grove mõningaid rituaale lindistanud ajakirjanikud räägivad vabamüürlaste rituaalidest, mida sooritatakse järve kaldal tõrvikute valguses ümber 15 meetrise kivist öökulli. Spetsiaalsest mälu „nullimise“ programmist nende jaoks, kes suudavad keelatud sallu tungida.
Bohemian Grove demonstreerib ilmekalt ameerika ühiskonna struktuuri eripärasid. Vaatamata kõlavatele avaldustele võrdsete võimaluste, äritegevuse ja poliitilise süsteemi läbipaistvuse kohta, vaatamata kõikidele juttudele demokraatiast, elab USA ise klannilises-oligarhilises kapitalismis. Bushi klanni aktiivne tegevus, mis alustas sõda Iraagis, seejärel aga andis kasulikud lepingud suguluskompaniidele on ainult üks ilmselgetest näidetest. Ameerika jääb riigiks, kus rikkad suurendavad oma varandust palju kiiremini vaestest. Vastavalt briti ajakirja „The Economist“ uuringule kasvas tavalise ameerika perekonna keskmine sissetulek aastas 18%, samal ajal kui 1% riigi rikkama elanikkonna varandus kolmekordistus.
Seepärast ei ole midagi imelikku selles, et enamus probleemidest riigis lahendatakse mitte Kongressi avalikel istungitel või aktsionäride koosolekutel, vaid mitteformaalsetel kohtumistel, mis sarnanevad Bohemian Grove üritustele. Näiteks toimuvad klubis regulaarselt Lakeside Taiks (vestlused kaldal), mis kujutavad endast huvigruppide temaatilisi istungeid. Murul istudes kuulavad kõik esmalt tähelepanelikult põhiettekandjat, seejärel algavad diskussioonid. Just nii sündis Manhattani projekti idee, mis pani alguse USA tuumaprogrammile. Nagu kinnitavad autoritaarsed uurijad, meenutab ameerika äri- ja poliitilise eliidi vastastikuste suhete süsteem seestpoolt „aasia“ mudelit. Läänes populaarsed dokumendid aga, mis kirjeldavad põhjalikult poolte õigusi ja kohustusi, teatud tasemel suurt rolli enam ei mängi. Otsuste vastuvõtmise põhiargument on soovitused ja kaalukas sõna kelleltki kõrgemalt poolt.
Bohemian Club sai nähtavasti suletud klubi prototüübiks Stanley Kubricku filmis „Silmad pärani kinni“ (1999).

NB! Loe ka:
Kes usuvad vandenõuteooriaid?
Maakera on lapik!