Ära spordi ennast surnuks!
(Tipp)sportlase äkksurm staadionil otse võistluse ajal on alati ootamatu ja tekitab suurt tähelepanu. Saksa Sisehaiguste Seltsi (DGIM) andmetel esineb südameseiskumist keskmiselt 1–3 sportlasel 100 000 sportlase kohta. Eriti ohustatud on mehed. 95% neist, keda tabas äkksurm, olid mehed, kes tegelesid harrastusspordiga. Vikatimees võib varitseda ka nii maratonil kui ka suusatamisel – mida pikem distants, seda suurem on oht surnult kokku kukkuda!
Absoluutarvudes on südame äkksurm treeningu ajal väga haruldane. Hiljuti avaldatud uuringus analüüsiti meditsiinilisi hädaolukordi 46 pikamaajooksu (maratonid, poolmaratonid) ajal Pariisis 10 aasta jooksul. Analüüs hõlmas 1,07 miljonit osalejat. Neist 25-l esinesid eluohtlikud südameprobleemid, millest 18 olid südameseiskumised. 16 osalejat õnnestus taaselustada, kaks suri. Kannatanute keskmine vanus oli veidi alla 42 aasta, 25-st 24 olid mehed. Südame-vereringehäired olid põhjuseks kahel kolmandikul, enam kui pooltel olid teadaolevad riskifaktorid (pärilik suurenenud risk, suitsetamine, rasvade ja ainevahetuse häired), enam kui pooled treenisid ainult 1–3 korda nädalas ja kolmandikul olid südamehaiguse sümptomid juba enne võistlust.
Samuti oleks ekslik arvata, et tervisejooks (erti asfaltkattega tänavatel) nii väga kasulik on. Jooksmisel kulutatakse päris kenasti põlve- ja puusaliigeseid. Nende opereerimine hiljem vaevalt et kellelegi suurt rõõmu valmistab. Muide, päris ohutu ei ole vanemas eas ka bowling. Oli selline juhus. 70-aastane mees viskas maksimumi 300 punkti ja suri sealsamas. Tasuks ka meeles pidada, mida Winston Churchill (1874–1965), kes suitsetas kangeid sigareid ja trimpas liitrite viisi Armeenia konjakit, ütles oma pika eluea kohta: „No sport!“. Või mida ütles Cristopher Plummer (1929–2021) ühes viimases intervjuus oma pika eluea kohta: „Hard drinking!”
Optimaalne pulsisagedus treenimisel
Et trennist oleks meie organismile maksimaalne kasu ning trenn täidaks talle seatud eesmärki, tuleb treenida targalt. Üks orientiir, millest lähtuda, on pulsisageduse kontroll. Kui treenime liiga suurel sagedusel, teeme oma südamele liiga ning enesetunne halveneb. Pikalt sedasi treenimine võib viia tervisekahjustusteni. Seega, milline on tervislik pulsisageduse vahemik?
Sobiva treeningukoormuse leidmisel lähtutakse maksimaalsest pulsisagedusest.
Meeste maksimaalse treeningupulsi valem: 220 miinus vanus
Naiste maksimaalse treeningupulsi valem: 206 miinus 88% naise vanusest
Tervislik on treenida pulsisagedusel 60–85% maksimumpulsist.
Koormus 60–70% maksimaalsest töövõimest (jalutamine, matkamine)
vähene koormus südamele, soodne koormus veresoonkonnale, mõju rasvapõletusele.
Koormus 70–80% maksimaalsest töövõimest (tervisekõnd)
ülekaalus rasvapõletus,
hea toime südame vereringele.
Koormus 80–85% maksimaalsest töövõimest (jooksmine), ainevahetuses kasutatakse nii süsivesikuid kui ka rasvu, väga hea mõju südame vereringele, hingamistalitluse paranemine.
NB! Optimaalne pulsisagedus velodrenažööril:
220–VANUS×0,85 = maksimaalne koormus
220–VANUS×0,7 = keskmine koormus
MAAJA
NB! Loe ka:
Lõpp terviseterrorile!
Millise tegevuse juures tabab südameinfarkt kõige sagedamini?
Ettevaatust – arst!
