20. sajandi suurimad õnnetused sõjalaevadega

6 minutit lugemist

22.06.1902. Hiina ristleja Kai She (2110 t) mürsukeldris toimub plahvatus. 150 surnut.
15.05.1904. Lao Tang. Jaapani ristleja Yoshino (4160 t) põrkab kokku soomusristlejaga Kasuga, läheb ümber ning upub. 419 meeskonnaliikmest hukkub 329.
11/12.09.1905. Sasebo. Plahvatus Jaapani liinilaeva Mikasa (15 000 t) ühes laskemoonakambris, plahvatab ka üks torpeedo. 935 meeskonnaliikmest saab 256 surma ja 342 haavata.
21.01.1906. Rio de Janiero. Plahvatus Brasiilia liinilaeva Aquibadan (4950 t) ühes laskemoonakambris. Laev upub kolme minutiga. 350 meeskonnaliikmest saab 196 surma ja 36 haavata.
12.03.1907. Toulon. Plahvatus Prantsuse liinilaeva Jena (11 870 t) pardal. 118 surnut ja 35 haavatut.
30.04.1908. Makung. Plahvatus Jaapani kergeristleja Matsushima ühes kartuššikambris. 347 meeskonnaliikmest hukkub 206.
25.09.1911. Toulon. Plahvatus Prantsuse liinilaeva Liberté (14 900 t) ühes kartuššikambris. Koos ohvritega naaberlaevadel 204 surnut ja 184 haavatut.
26.11.1914. Sheerness. Mürskude laadimisel Inglise liinilaevale Bulwark (15 000 t) toimub võimas plahvatus. 738 meeskonnaliiget sai surma, 12 pääses eluga.
27.05.1915. Sheerness. Miinide iseeneselik plahvatamine Inglise miinilaeva Princess Irene (5934 t) pardal. 400 surnut.
27.09.1915. Brindis. Itaalia liinilaeva Benedetto Brin (13 427 t) ahtris asuvas mürsukeldris toimub tulekahju tagajärjel plahvatus. 726 meeskonnaliikmest hukkub 385.
30.12.1915. Cromarty Firth’s toimub tulekahju tagajärjel plahvatus Inglise soomusristleja Natal (13 500 t) ahtripoolsetes mürsukeldrites. Laev upub mõne hetkega. 704. meeskonnaliikmest hukkub 495.

Itaalia liinilaev Leonardo da Vinci.

2.08.1916. Taranto. Plahvatus Itaalia liinilaeva Leonardo da Vinci (22 000 t) mürsukeldris. Laev uppus 45 minutiga. 1190 meeskonnaliikmest hukkus 248.
14.01.1917. Yokosuka laht. Plahvatus Jaapani soomusristleja Tsukuba (13 750 t) vööri mürsukeldris. Laev uppus 20 minutiga. 817 meeskonnaliikmest hukkus 200.
9.07.1917. Scapa Flow. Plahvatus Inglise liinilaeva Vanguard mürsukeldris. 670 surnut, ainult 2 meest pääses eluga.
9.01.1918. Buncrana lähedal. Inglise hävitaja Racoon sõidab lumetormi ajal kaljudele ja upub koos 91-liikmelise meeskonnaga.
4.03.1918. Sõidul Bermuuda saartelt Baltimore’i upub tugeva tormi ajal USA abilaev Cyclops Collier (19 360 t) koos kõigi pardal olnud 213 meeskonnaliikme ja 67 reisijaga.
12.07.1918. Tokuyama laht. Plahvatus Jaapani liinilaeval Kawachi (21 420 t). Laev uppus nelja minutiga. Üle 500 surnu.
16.09.1918. Doveri sadama lähedal toimub Inglise monitori Glatton (5700 t) mürsukeldris plahvatus. Õnnetus nõuab 77 inimelu. Vältimaks sadamarajatiste kahjustamist, uputab üks Inglise hävitaja Glatttoni torpeedolasuga.
23.02.1922. Gibraltari väina lähedal põrkavad hommikuhämaruses kokku Inglise hävitaja Versatile ja Inglise allveelaev H42 (423 ts). Allveelaev upub kohe koos 22 meeskonnaliikmega.
26.08.1922. Kamtšatka rannik. Jaapani ristleja Niitaka (3420 t) upub taifuuni ajal koos 400-liikmelise meeskonnaga.
8.09.1923. California ranniku lähedal sõidavad 9 USA mereväe hävitajat madalikule. Seitse laeva hävivad. Selles rahuaja USA suurimas õnnetuses sõjalaevadega hukkub 23 meremeest.
12.07.1924. Õppelaskmistel California ranniku lähedal plahvatab ettevaatamatul laadimisel lahingulaeva Mississippi teises kolmiktornis 36,6 cm suurtüki püssirohulaeng. Peakaliibritornis hukkub 49 meest, 9 saavad haavata. Hiljem teeb üks peakaliibri kahur Los Angelese lähedal iseeneslikult lasu. Mürsk lendas napilt ühest reisilaevast mööda.
4.10.1925. Bermuuda saarte lähedal. Orkaani kätte jäänud Inglise miinilaeval Valerian (1250 t) lõhkeb katel. 105 meeskonnaliikmest hukkub 85.
12.11.1925. Devoni ranniku lähedal rammib vahetult veepinna all sõitev Inglise allveelaev M1 kogemata Rootsi kaubalaeva Vidar. Kokkupõrge rebib allveelaevalt komandotorni. Hukkuvad kõik 69 allveelaeva meeskonnaliiget. Laeva vrakk avastati 1999. aastal 73 meetri sügavusel.
25.08.1927. Bungo-Suido. Jaapani hävitaja Warabi (770 t) rammib 30-sõlmese kiirusega sõites ristlejat Jindsu. 102 surnut.
17.12.1927. USA sadamalinna Provincetowni lähedal (Boston) põrkab USA allveelaev S-4 (920/1110 t) pinnale tõusmisel kokku tolliülesandeid täitva kaatriga Paulding (870 t). Survekorpuse vigastamise tagajärjel upub allveelaev kohe. Seitsmel mehel õnnestus pugeda laaadimata torpeedotorusse. Päästelaev jõudis kohale järgmisel päeval, kuid halva ilma tõttu tuli päästetöö katkestada. Hukkus kogu allveelaeva meeskond – 39 meest. Allveelaeva vrakk tõsteti üles 1928. aasta märtsis.
16.01.1932. Portlandi lähedal upub manöövrite ajal Inglise allveelaev M2. Suur allveelaev, mis 1925. aastal varustati lennukiangaariga, uppus tõenäoliselt vee tungimise tõttu angaari. Hukkus kogu 60-liikmeline meeskond. Sõsralaev M1 oli uppunud juba 1925. aaastal.
5.12.1932. Formosa saare lähedal läheb Jaapani hävitaja Sawarabi (820 t) tormi ajal ümber ja upub. 120 meeskonnaliikmest hukkub 106.
12.12.1934. Sasebo. Jaapani torpeedopaat Tomozuru (527 t) läheb tugeva tormi ajal ümber. 113 meeskonnaliikmest upub 97.
25.07.1935. Soome lahes põrkab manöövrite ajal Nõukogude lahingulaev Marat kokku pinnale tõusva allveelaevaga B 3 Tur (650 ts). Allveelaev uppus mõne hetke jooksul. Hukkus kogu 55-liikmeline meeskond. Hiljem tõsteti vrakk üles ja lammutati vannarauaks.
13.09.1939. Casablanca. Pardal olevate miinide plahvatamine Prantsuse miiniristlejal La Tour d’Auvergne (4773 t). 396 meeskonnaliikmest saab surma 215.
13.09.1939. Meremiinide lossimisel Prantsuse miiniristlejale Pluton Casablanca sadamas kukub üks miin kraana trosssi otsast alla ja plahvatab. Lööklaine paneb plahvatama ka teised miinid, mis purustavad laeva täielikult. 186 meeskonnliiget ja sadamas viibivat isikut saab surma, 84 inimest laevas ja maal aga haavata.
12.12.1939 saatsid Inglise lahingulaeva Barham hävitajad Duchess, Diana, ja Dainty Malta vetest kodusadamasse. Mull of Kintyre lähedal sattusid laevad tihedasse uttu. Hoolimata segavast udust jätkasid laevad Saksa allveelaevade rünnaku ohu tõttu liikumist sikk-sakk kursil. Kell 5.35 rammis Barham hävitajat Duchess, mis murdus pooleks, viies meresügavusse 137 meeskonnaliiget. Kõigest 23 meest pääses eluga.
19.12.1939. Šotimaast läänes. Inglise hävitaja Duchess (1375 t) upub pärast kokkupõrget lahingulaevaga Barham. 129 surnut.
22.10.1940. Põhja-Atlandil upub laevakaravani OL-8 saatnud Kanada hävitaja Margaree (1375 ts) pärast kokkupõrget Inglise kaubalaevaga Port Fairy. Õnnetuse ajal oli tihe udu. Hukkus 140 hävitaja meeskonnaliiget, päästa suudeti ainult 34.
18.02.1942. Neufundlani lähedal satuvad tugeva lumetormi ajal Placentia lahes karidele mereväe varustuslaev Pollux (7350 ts) ja kaks saatehävitajat. Varustuslaeva ja hävitaja Truxtun (1215 ts) purustavad tohutud lained. Hukkub 203 Ameerika meremeest, neist 110 hävitaja meeskonnaliiget ja 93 varustuslaeva meest. 183 meest õnnestub kaluriküla St. Lawrence elanikel trosside külge kinnitatud toolide abil maale toimetada.
23.03.1942. Pärast teist lahingut Syrte lahes satuvad Itaalia hävitajad Lanciere (1620 ts) ja Scirocco (1430 ts) Sitsiiliast kagu pool tugeva tormi kätte. Pärast masinate seiskumist lähevad mõlemad laevad tohututes lainetes ümber ja upuvad. Hukkus ühtekokku 446 meest. (226 Lanciere ja 234 Scirocco pardal). Järgmisel päeval päästeti merest seitse ellujäänut.
22.08.1942. Nova Scotia. USA hävitaja Ingraham (1630 t) põrkab udus kokku tanklaevaga Chemung. 200 meeskonnaliikmest upub 189.
27.03.1943. Stardi- ja maandumisharjutuste ajal Clyde fjordis kukub Fairey Swordfish tüüpi torpeedolennuk saatelennukikandja Dasher (8200 ts) tekile ja plahvatab. Tulekahju süütab bensiiniaurud alumistes ruumides. Kõlavad uued plahvatused. Viie minuti jooksul purunes lennukikandja täielikult ja uppus. Hukkus 379 meremeest. 149 meeskonnaliiget pääsesid eluga, osa neist raskete põletushaavadega.
8.06.1943. Jaapani lahiungulaev Mutsu (42 000 t) asus Suō-Ōshima saare lähedal ankrus. Mõni aeg pärast seda, kui meeskond oli lõunat söönud, plahvatas ahtri peakaliibri nr 3 tornis üks mürsk ja seejärel kogu mürsukelder. Laev murdus pooleks, vööriosa uppus kohe, kuid osa ahrist püsis veepinnal öösel kella kaheni. Õnnetuseks viibs just tol päeval laeval 149 kadetti. Hukkus 1121 meeskonnaliiget, nende hulgas komandör ja 13 kadetti. Päästa suudeti ainult 353 meest. Plahvatuse põhjust ei õnnestunudki kindlaks teha.
18.12.1944. Kolm USA hävitajat, Spence (2600 t), Hull (1800 t) ja Monoghan (1800 t) lähevad Luzoni lähedal taifuuni ajal põhja. Kohati puhus tuul kiirusega 222 km/h. Esimeselt laevalt pääses 24 hukkus 341, teiselt laevalt vastavalt 62 ja 139 ning kolmandalt laevalt 6 ja 156. Hukkus 790 meest.
27.04.1952. Vahemeri. USA miinilaev Hobsen (2060 t) põrkab kokku lennukikandjaga Wasp ning upub nelja minutiga. 237 meeskonnaliikmest upub 176.
29.10.1955. Sevastoopoli reidil läheb plahvatuse tagajärjel põhja N. Liidu Musta mere lipulaev Novorossiisk (endine Itaalia Giulio Cesare).
Kell 1.30 toimus laeva vööriosa all võimas plahvatus, mille võimsust hinnati 1,2 tonnile trotüülile. Laev hakkas aeglaselt vöör ees vajuma. Kell 4.15 – 2 tundi ja 45 minutit pärast plahvatust vajus laev vee alla. 15 tundi hiljem oli ta lõplikult uppunud. Viitseadmiral Viktor Parhhomenko ei osanud olukorra tõsidust hinnata ja käskis meestel oma kohtadele jääda. Hukkus 608 meest. Õnnetust hoiti saladuses kuni 1980. aastani.
10.02.1964. Tasmaania. Austraalia hävitaja Voyager (3600 t) upub pärast kokkupõrget lennukikandjaga Melbourne. 314 meeskonnaliikmest hukkub 82.
19.04.1989. Puerto Ricost 550 km kaugusel kirdes asunud USA ristleja Iowa keskmises peakaliibri suurtükitornis plahvatab püssirohulaeng. Hukkus 47 meremeest.

Tunnuspildil: Inglise liinilaev Vanguard.

NB! Loe ka: Tulekahju USA lennukikandjal „Forrestal” 1967

©Peter Hagen

0

Your Cart