Oli aasta 1916

6 minutit lugemist

JAANUAR
4. Saksa uudisteagentuuri teatel on Saksamaal umbes kaks miljonit tõukoera. Agentuur nõuab nende kui toiduraiskajate magamapanemist.
6. Suurbritannias kehtestatakse üldine sõjaväekohustus (kehtib 1920. aastani).
10. Vene sõjavägi alustab Kaukaasias edukalt rünnakut Türgi vastu ja vallutab 16. jaanuaril Erzerumi.
13. Pärast lüüasaamist Austria-Ungarilt Montenegro kapituleerub.
18. Suur tulekahju Norras Bergenis. Tules hävib 600 maja.
29. Suurbritannias Hatfieldis katsetatakse uut sõjamasinat – tanki.
29. Suurbritannias antakse välja esimene nn. must nimekiri neutraalsete riikide firmade kohta, kellega keelatakse kauplemine.
30. Saksa õhurünnak Pariisile.

VEEBRUAR
7. Saksamaal keelustatakse raua ja terase väljavedu.
8. Saksa allveelaev U 51 uputab Palestiina ranniku lähedal Prantsuse soomusristleja Admiral Charmeri.
11. Saksa keiser Wilhelm II käsib tõhustada allveesõda ja uputada relvastatud kaubalaevad ilma hoiatamata.
21. Suurbritannia välisministri Edward Grey ja USA erisaadiku kohtumisel lepitakse kokku, et kui USA rahuvahendamine ei õnnestu, astub ta sõtta.
21. Prantsusmaal Verduni all algab sakslaste suurpealetung.

MÄRTS
4. Saksa abiristleja Möwe pöördub pärast 16 liitlaste laeva uputamist Atlandilt tagasi kodusadamasse.
5. Saksamaal viiakse sisse võikaardid – 125 grammi võid nädalas inimese kohta.
9. Saksamaa kuulutab Portugalile sõja.
19. Venelased vallutavad Isfahani Pärsias.
24. Saksa allveelaev uputab Inglise kanalis Prantsuse postiauriku Sussex. Hukkunute hulgas on ka üks USA kodanik.
26. Teatatakse ametlikult, et sõja tõttu ei peeta Berliinis VI olümpiamänge.
27. Saksa allveelaevad uputavad Inglise aurikud Minneapolise, Englishmani, Manchater Engineeri ja Eagle Pointi.

APRILL
8. Norras saavad naised nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse.
18. USA president ähvardab katkestada Saksamaaga diplomaatilised suhted, kui see ei lõpeta intensiivset allveesõda.
20. Saksa-Inglise merelahing Flandria ranniku lähedal.
24. Dublinis kuulutavad Iiri iseseisvuslased välja Iiri Vabariigi.
29. Mesopotaamias alistub kindral Townshendi ekspeditsioonikorpus. Türklaste kätte langeb vangi 10 000 britti, kes olid peajõududest liialt ette tunginud.

MAI
4. Keiser Wilhelm II piirab USA järsu hoiaku tõttu allveesõda.
8. Prantsusmaal maabuvad Briti armee koosseisu kuuluvad Austraalia ja Uus-Meremaa üksused.
15. Saksamaal hakatakse kivisöest tööstuslikult vedelkütust valmistama.
25. Suurbritannias laiendatakse väeteenistusse võtmist ka abielus meestele.
31. mai kuni 1. juuni. Põhjamerel algab Norra ja Taani vahele jäävas Skagerraki väinas meresõdade ajaloo suurim lahing. Kell kuus õhtul kohtuvad 37 Inglise ja 21 Saksa sõjalaeva. Inglased üritavad Saksa laevastikku ümber piirata. Saksa laevad hävitavad selles lahingus Inglise laevu kogutonnaažiga 115 000 t. Hukkub 6784 Inglise meremeest. Sakslased kaotavad laevu kogutonnaažiga 62 000 t ja 3039 meremeest. Sõja käigule see lahing aga mingit mõju ei avalda.

JUUNI
31. mai kuni 1 juuni. USA-s jõustub National Defence Act. See võimaldab suurendada USA sõjaväge 225 000 ja rahvuskaarti 450 000 meheni.
1. Saksamaal asutatakse hindade kontrollimiseks sõjaaja toiduamet.
4. Karpaatides alustab Vene armee kindral Aleksei Brussilovi juhtimisel pealetungi Austria-Ungari vägedele. Lahingus langeb vangi 200 000 Austria poolel võidelnut.
5. Orkney saarte juures upub laevahukus Briti kaitseminister kindral Horatio Herbert Kitchener (s. 24.06.1850).
6. Pekingis sureb Hiina president Yuan Shikai (s. 16.09.1859).
12. Volõõnias satub venelaste kätte vangi 200 000 austerlast.
22. Esimene Saksa kaubaallveelaev Deutschland alustab Bremenist reisi USA-sse Baltimore’i.
27.–29. juuni. Lausanne’is toimub Rahvaste Liidu III konverents.
28. Saksamaal mõistab sõjakohus sotsialist Karl Liebknechti 30 kuuks vangi. Sel puhul puhkevad Saksamaal – Berliinis, Bremenis ja Braunschweigis – selle sõja esimesed streigid.

JUULI
1. juuli 1916. USA osariigid Michigan, Montana, Nebraska, Lõuna-Dakota ja Utah kuulutavad välja alkoholikeelu. Seega kehtib nn. kuiv seadus 24 USA osariigis, kus elab ühtekokku 33 miljonit inimest.
1. Prantsusmaal algab Somme’i lahing. Lahingu esimesel päeval kaotavad britid surnute, haavatute, teadmata kadunute ja vangi langenutena 57 470 meest. See on nende suurim päevane kaotus kogu ajaloo vältel.
1. ja 3. Soomes on parlamendivalimised. Võidavad sotsiaaldemokraadid.
9. Baltimore’ jõuab esimene Saksa kaubaallveelaev Deutschland.
14. Tallinna elanike arv on 148 711.
17. Kesk-Aasias ja Kasahstanis algab Vene-vastane ülestõus, mille on ajendanud ligi 400 000 mehe värbamine tagalasse kindlustustöödele. Mäss kestab sügiseni, selle mahasurumiseks on valitsus sunnitud tooma väeosi ka rindelt.
18. Tallinna kohal lendab viis Saksa lennukit, millelt heidetakse alla mõned pommid. Tõsisemat kahju ei sünni.
20. Paul von Hindenburgist saab Idarinde ülemjuhataja.
23. Tsaari-Venemaal kaotatakse balti mõisnike eesõigused.

AUGUST
1. Saksa õhurünnak Londonile.
6. Vene väed sisenevad Bukoviinasse.
22. Tartu ülikoolis kehtestatakse usuteaduskonna õppekeeleks vene keel. Seetõttu lahkub teaduskonnast suurem osa teaduskraadiga õppejõududest.
22. Saksamaal viiakse sisse lihakaardid.
23. Saksa kaubaallveelaev saabub USA-st tagasi Bremenisse.
27. Rumeenia kuulutab Austria-Ungarile sõja.
28. Itaalia kuulutab Saksamaale sõja.
28. Saksamaa kuulutab Rumeeniale sõja.
29. Paul von Hindenburg nimetatakse Saksa kindralstaabi ülemaks, sisuliselt Saksa sõjaväe ülemjuhatajaks.

SEPTEMBER
1. Bulgaaria kuulutab Rumeeniale sõja.
1. USA-s jõustub Keatingi-Oweni seadus, mis keelab alla 16-aastaste öötöö ja töötamise kaevandustes. Sama aktiga kehtestatakse ka 8-tunnine tööpäev.
2. Saksamaa teeb USA-le ettepaneku hakata rahuvahendajaks. President Wilson keeldub.
4. Briti väed hõivavad Saksa Ida-Aafrikas Dar es Salaami.
15. Inglismaa kasutab esimest korda Somme’ rindel tanke.
16. Saksa lendur Manfred von Richthofen tulistab alla esimese Briti lennuki. Järgmise kahe aasta jooksul laseb ta alla veel 79 lennukit ja saab Esimese maailmasõja edukaimaks lahingulenduriks.
26. Saksa kaubaallveelaev Bremen jõuab Baltimore sadamasse.

OKTOOBER
7. Saksa ja Austria väed vallutavad Rumeenias Kronstadti.
10. Saksamaa otsustab laiendada kaubalaevadevastast allveesõda kogu Põhja-Atlandil kuni USA rannikuni.
24. Prantslased vallutavad Verdunis tagasi Douaumonti kindluse.

NOVEMBER
5. Saksamaa ja Austria-Ungari kuulutavad Poola iseseisvaks kuningriigiks. Sisuliselt on siiski tegemist marionettriigiga, mida suur osa poolakaid enda riigiks ei pea.
7. USA presidendiks valitakse taas Thomas Woodrow Wilson.
11. Saksa hävitajailt tulistatakse Paldiskit. Surma saab 10 ja haavata 8 inimest. Vene miinide otsas hukkub 7 Saksa hävitajat.
14. Petrogradis Tauria palees algab Riigiduuma istungjärk. Kadettide liider Pavel Miljukov kritiseerib väga teravalt valitsust.
18. Somme’ jõe kallastel vaibub liitlasvägede ja Saksa armee vaheline lahing, milles britid ja prantslased on kaotanud surnute, haavatute, vangi langenute ja teadmata kadunutena 794 000 meest. Saksa poole kaotused on 538 000 meest.
21. Viinis Schönbrunnis sureb Austria-Ungari keiser Franz Joseph (s. 18.08.1830). Tema järglaseks saab Karl I, surnud keisri noorema venna poeg.
28. Katkestatakse Somme’ lahing, mis pole Inglise-Prantsuse vägedele toonud mingit strateegilist läbimurret. Sakslased kaotasid umbes 500 000 ja liitlased umbes 650 000 meest.

DETSEMBER
6. Venemaa Ministrite Nõukogu annab Siseministeeriumile korralduse koostada Baltikumi omavalitsusreformi projekt, lähtudes Balti kubermangudes semstvote asutamisest.
7. Suurbritannia peaministriks saab David Lloyd George.
7. USA Kongressi valimistel pääseb esimese naisena parlamenti Jeanette Rankin (valitakse Montana osariigi saadikuna Esindajatekotta).
12. dets. Keskriigid teevad Entente’ riikidele rahuettepaneku.
15. Venemaa uus välisminister Nikolai Pokrovski teatab Riigiduumas, et sõda tuleb pidada võiduka lõpuni.
15. Saksa armee lõpetab Verduni ründamise, olles kaotanud 338 000 meest. Prantslased on kaotanud 364 000 meest.
30. Entente lükkab Keskriikide rahuettepaneku tagasi.
30. Korvetikapten Felix Graf von Lucker, hüüdnimega Seeteufel, uputab oma abiristlejaga Seeadler 23 vaenlase laeva Atlandil ja Vaikses ookeanis.
30. Petrogradis mõrvatakse Grigori Rasputin.

Ja veel…
* Coca-Cola ilmub esmakordselt müügile eriomase kontuuriga pudelis.
* Clarence Saunders (USA) patenteerib praeguse supermarketi põhimõtted, ta ristib oma poeketi Piggly Wigglyks.

Tunnuspildil: Inglise tank Mark V.

©Peter Hagen

0

Your Cart