12 küsimust prostitutsiooni kohta

Kas prostituudid tunnevad vahekorrast kliendiga naudingut ja kas nad võivad ka orgasmi saada?
Ei, kõik on puha teesklus! Kliendile mängitakse ette seda, mida too tahab saada. Prostituut hoiab meelega orgasmi tagasi, sest päevas mitme orgasmi saamine oleks juba füüsiliselt kurnav.
Miks prostituut jääb tavaliselt oma sutenööri käe alla?
Sellised naised on sageli olukorras, kus neil lihtsalt pole teist valikut, pealegi ähvardatakse neid vajaduse korral vägivallaga.
Miks prostituudid väldivad suudlust?
Kirglik suudlus ja mäng keelega nõuab siirust ja lähedust, mida on aga raha eest üpris raske teeselda.
Kas prostituudid elavad päris tavalist elu?
Ei. Nad on väga isoleeritud või suhtlevad omasugustega.
Kas mees võib muutuda prostituudist sõltuvaks?
Sõltuvaks võib muutuda igast inimesest, olgu siis kas raha, narkootikumide või seksi pärast.
Mis ohustab prostituudi teeneid kasutavat meest?
Kui kondoomi ei kasutata, siis kõikvõimalikud haigused. Erilist ohtu kujutab aids.
Kas prostituudile on vahel mõni klient vastumeelne?
Pigem on see reegel. Ja selleks, et oma elukutset talutavaks muuta, tarvitavad paljud neist narkootikume.
Kas ka kirikutegelased ja poliitikud kasutavad prostituutide teeneid?
Iga ebakindel, arglik ja saamatu mees on potentsiaalne klient.
Kas prostituudid kadestavad teisi naisi?
Sageli, sest nagu iga teine naine, nii vajab ka prostituut armastust, tähelepanu ja tunnustust.
Kui poleks nõudmist, poleks ka pakkumist?
Kindlasti. Prostitutsioon on ju nõudluse ehk täpsemalt öeldes seksi defitsiidi tulemus. Mehed ei saa seksi nii palju kui nad vajavad.

Miks mehed lõbumajas käivad?
* Lõbumajas käib kõik väga lihtsalt. Pole vaja raisata aega, et tüdrukut pehmeks rääkida, teda kontserdile viia või kingitustega üle külvata.
* Seks lõbunaisega ei seo meest mingite kohustustega.
* Meest erutab väga seks tundmatuga.
* Lõbumajas saab nautida puhast seksi naudingu enda pärast.
* Uudishimu.
* Lõbumaja miljöö on fantastiline.
* Lõbumajas ei tunta tabusid.
* Pole vaja karta, et „väikemees” alt veab.

Milline oli vanasti prostituudi tööriietus?
Juba Vana-Kreekas käisid hetäärid teisiti riides kui tublid abielunaised. Oli nende riietega, kuidas oli, kuid ülakeha pidi lõbunaisel paljas olema (pildil). Keskajast on teada mitmete linnade eeskirju selle kohta, mismoodi üks prostituut pidi ennast teistest naistest eristama. Bernis ja Zürichis kandsid lõbunaised punast mütsi, Viinis kollaseid õlakuid, Piemont’is sarvedega mütsi ja Lyonis punast käesidet.
15. sajandil andsid Veneetsia linnavõimud korralduse, et prostituudid peavad täiesti paljaste rindadega oma akendel istuma. Selle eeskirja mõte ei olnud siiski prostituudi eristamine. Poolpaljad daamid pidid oma võludega hoopiski meeste tähelepanu endale tõmbama, et hoida neid eemale homoseksualismist. Olgu öeldud, et selline enda väljanäitusele panemine ei avalda küll isegi tänapäeval mitte igaühele mõju.

MAAJA