William Gohl

2 minutit lugemist

Wiliam (Billy) Gohli esimese 40 eluaasta kohta on vähe teada. Ka see, mis ta ise oma elu kohta kokku rääkis, on lünklik, vastuoluline ja täis valesid. Enda sõnutsi sündis ta 1860 (tegelikult 6. veebruril 1873) ja töötas abitöölise ning madrusena. 1903 jõudis ta Vaikse ookeani meremeeste ametiühingu esindajana Aberdeeni Washingtoni osariigis.

Wiliam (Billy) Gohl.

Ametiühingu büroo täitis tollal nii postkontori, panga kui tööhõivebüroo ülesandeid. Meremehed said siit kirju kätte ja võisid ennast laevale tööle munsterdada. Madrustel oli võimalik sadamasse jõudes enne kõrtsi minekut siia oma väärtasju deponeerida. Paljudel meremeestel oli pärast mitmekuist merel sõitmist palju sularaha. Usaldusväärne ametiühingu esindaja pani selle rahakappi hoiule. Aberdeenis oli sääraseks ametnikuks Billy Gohl.
Tema meetod oli äärmiselt lihtne: kui ilmus mõni üksik madrus, siis veendus Gohl, et mees on tulnud üksi, ilma tunnistajateta. Kui õhk oli puhas ja madrusel oli Gohli kätte midagi tõeliselt väärtuslikku hoiule anda, võttis ametiühingu esindaja lauasahtlist püstoli ja tulistas madrusele pähe. Seejärel puhastas Gohl relva ära ja otsis ohvri läbi, et võtta ära ülejäänud raha ja isikut tõendavad dokumendid. Hoone, milles Gohl töötas, asus otse Wishkah’ jõe ääres. Majas asuva luugi kaudu heideti surnukeha jõevoogudesse.
Mõne aastaga omandas Aberdeen teadmata kadunud meeste linna kuulsuse. Gohli esimese kuue tegutsemisaasta kohta ei ole täpsemaid andmeid, kuid ajavahemikul 1809–1812 leiti veest 41 ohvri surnukehad, mistõttu võib oletada, et ohvrite tegelik arv võis olla tohutu. Veest leitud olid kaubalaevadel teeninud meremehed. Samas oli Billy Gohl see mees, kes Aberdeeni võime ägedalt kritiseeris ja nõudis meremeeste turvalisuse tagamist ning mõrtsuka kinnivõtmist.
Gohl jäi vahele taskukella tõttu, mis ta oma viimase ohvri taskust leidis. Sellele oli graveeritud nimi „August Schleuter“ ning „Hamburg, Deutschland“. Kartes, et kui see kell temalt leitakse, võib sellest saada tõsine asitõend. Seetõttu pistis ta kella ohvri taskusse ja toimis surnukehaga nii nagu tavaliselt. Kui laip leiti, seletas Gohl kohe, et tunneb selles mehes ära ametiühingu liikme Schleuteri ja nõudis, et mõrva põhjalikult uuritaks.
Seekord Billy soov täideti. Võttis natuke aega ja mõrvauurijad said teada, et tapetu on tegelikult Taani madrus Fred Nielssen, kes oli kella ostnud ühelt Hamburgi kellassepalt, kel oli kombeks kõigile toodetele oma nimi sisse graveerida. Gohli kinnitused, et ta tunneb hukkunus ära August Schleuteri, tundusid nüüd kahtlased. Uurijate töö tulemusena anti Gohl kahes mõrvas süüdistatuna kohtu alla.
Gohl pääses võllast, kuna Washingtoni osariik kaotas 1912. aastal surmanuhtluse. Kuigi eluks ajaks vangi mõistetud, ei tunnistanud ta ülejäänud mõrvu üles. Avalikkuse survel aga taastati osariigis surmanuhtlus paari aasta pärast.
Billy Gohl jäi trellide taha, kus ta suri 3. märtsil 1927 loomulikku surma.

©Peter Hagen

0

Your Cart