Mürgisegaja Popova

1 minutit lugemist

Kui vene mürgisegaja Popova 1909. aasta märtsis arreteeriti, võis ta tagasi vaadata kolm aastakümmet kestnud mürgitaja ja tapmistele ässitaja „karjäärile”. Oma esimese mõrva sooritas Popova juba 1879. aastal. Nii nagu Napoli mürgisegaja Trufinia, kes vihkas mehi ja olevat aidanud mürgi abil teise ilma saata umbes 600 abielumeest, tundis ka Popova meeste mürgitamisest haiglast lõbu.

Samarast pärit Popova ei mürgitanud paljusid mehi mitte ainult n.-ö. omal käel, vaid ta müüs mürki ka naistele, kes tahtsid oma türannidest või alkohoolikutest meestest lahti saada. Popova ei tapnud sugugi kasuahnusest, mida tõestab seegi, et ta võttis oma kundedelt mürgi eest tühist tasu. Ühe kunde südametunnistusepiinad said aga Popovale saatuslikuks. Üks naine ostis temalt mürki, kuid siis hakkas ta tundma talumatut süütunnet. Ta läks politseisse, tunnistas üles, et oli tahtnud oma meest tappa ning rääkis ka, kellelt ta oli mürki ostnud.
Süüdistatuna tapmisele kaasaaitamise eest võeti meestevihkaja Popova kohe vahi alla. Maniakk oli ülekuulamistel üllatavalt avameelne, ei ilmutanud vähimatki märki kaastundest oma ohvrite vastu ning rääkis, et oli mürgitanud sadu mehi.
Kui avalikkus Popova kuritegudest teada sai, pidid soldatid maniakki rahvahulga viha eest kaitsma. Popova ohvrite täpne arv on teadmata, kuid oletatakse, et ta kustutas umbes 300 mehe eluküünla.

©Peter Hagen