Tööliste meeleavalduse tulistamine Tallinnas Uuel turul ehk ammu unustatud ohvrid

1 minutit lugemist

Tallinnas Estonia teatri taga kõrgub uhke monument (nüüdseks kõrgelt aluselt maha võetud ja puude varju paigutatud, et mälestus saksa mõisnike kuriteost  saksameelse eestlase silma ei riivaks), mille jalamile mitte keegi ei too lilli. Mitte kunagi ei peeta seal mälestusmiitingut ega leinaseisakut. Kui valiv on inimese mälu! Ja ometi on Tallinna Uus turg seotud ohvriterohke verise sündmusega, mida keegi enam isegi ei meenuta. Sündmus, mis ei too enam kellelegi pisarat silma…
29. oktoobril 1905 tulistas Vene sõjavägi Uuele turule kogunenud tööliste meelavaldust, mille korraldamiseks oli kuberneri luba. Veretöös hukkus 94 inimest, haavata sai üle 100 inimese. Hilisemal uurimusel selgus, et Eestimaa kuberner Aleksei Lopuhhin oli andnud käsu sõjaväel „halastamatult relvi kasutada“. Rahva hulgas levis kuuldus, et veresauna korraldamise õhutajaiks olid saksa mõisnikud, ning see sai ajendiks maal mõisate rüüstamisele…
Stalini repressioonide ohvritest on kirjutatud raamatuid virnade viisi, nn kommunismi kuritegusid nämmutatakse tänini, Tallinna pommitamist meenutatakse igal aastal, kuigi paljude jaoks on ka see unustuse hõlma vajunud sündmus. Tänapäeva noortel on savi, kas nendes kahes õhurünnakutes sai surma 100 või 1000 inimest. Ammu unustatud sündmus! Võõras lein, võõras mure, ammu unustatud pisarad…
19. septembril 1944 hukkas ligi 50-meheline SD erikomando Klooga koonduslaagris um bes 1800 inimest. 2019. aastal möödus sellest sündmusest 75 aastat. Mitte ükski Eesti meediakanal ega ajaleht pidanud vajalikuks seda sündmust meenutada. Saksa okupantide kuriteod on tänini eestlase jaoks tabuteema…

0

Your Cart