Vene kultuuri eripära – ropendamine

8 minutit lugemist

Выше хуя не прыгнешь! – Munnist kõrgemale ei hüppa e. oma varjust üle ei hüppa!
Vene vanasõna

Eri rahvastel on välja kujunenud neile omased ropendamistavad ja -viisid, kuid palju sõltub ka konkreetsest inimesest, kui ropult, rumalalt, inetult, ebasündsalt, rõvedalt, nilbelt, vulgaarselt, labaselt, ebatsensuurselt ta oskab, suudab ja tahab väljenduda. Eriti maiad on roppusi kasutama venelased, kes ropendavad seepärast, et seda nõuab hing – nõnda väidavad nii lihttöölised kui ärimehed. Sageli koosneb kahe vene mehe omavaheline vestlus peamiselt ebatsensuursetest sõnadest ja saavad oma jutud räägitud. Või nagu eestlased väidavad, siis ебена мать (arvukates variatsioonides) ja блядь on vene keeles kõige olulisemad sidesõnad.

Rahatrahv iga ropu sõna eest
Omski oblastis asuvas Atšairi külas kehtestati juba 2009. aastal reeglid, mis piiravad kohalike inimeste sõnavabadust. Nimelt keelati Siberi külakeses ropendamine ning kes ilma ebatsensuursete sõnadeta läbi ei suuda ajada, peab trahvi maksma.
Eriti karmilt hakati ropendamist ja sõimamist jälgima spordi- ja kultuuriürituste ajal ning lastega suhtlemisel. Trahvi suurus oli 200 kuni 500 rubla iga avalikult lausutud ebatsensuurse sõna eest ning kõige rohkem peavad oma rahakotti tuulutama need, kes tabatakse ropendamas laste juuresolekul.
Külajuhid on veendunud, et rahatrahvidega suudetakse tugevdada inimeste vaimset tervist, suurendada kõlbelisust ja panna neid üksteist rohkem austama. Samas on külavanem Sofia Arefjeva kindel, et enam kui 4000 elanikuga külas ei loobuta päevapealt sõimlemisest ning seetõttu saab olulisel määral suurendada külakassat. Trahvidena kogutud raha taheti kulutada kohaliku klubi ja staadioni korrastamisele.

Ebaausad miilitsad tuleb ära põletada
Mõnikord on ropendamise eest karistatud ka karmimalt kui rahatrahviga. Nii kirjutas 2008. aastal Pensa oblasti 17-aastane üliõpilane Roman Kukolnijkov oma õppejõududest ropu luuletuse ja pani selle internetti üles. Selle eest mõisteti ta pooleks aastaks paranduslikele töödele ning 15 protsenti töötasust tuli tal loovutada riigile. Lisaks pidi tudeng maksma igale solvatud õppejõule (neid oli kokku kaksteist) 2000 rubla kahjutasu ja ka kõrgkoolist heideti ta välja.
Mõni aeg varem sai sõimamise eest sule sappa Altai krai rajoonijuht Aleksandr Pernai, kes kasutas alluvaga suheldes rõvedat sõimu. Ta pidi esialgu karistuseks maksma 42 000 rubla suuruse rahatrahvi ning pärast juurdlust lasti mees üldse ametist lahti. Seejuures ei olnud tema süü eriti suur – ta nimetas oma alluvat kõigest „oinaks“, kuid tegi avalikul nõupidamisel paljude inimeste juuresolekul.
Sõktõvkaris aga oli kohtu all blogija Sava Terentjev, kes ütles oma veebipäevikus halvasti miilitsa kohta. (Venemaal nimetati miilits ümber politseiks 1, märtsil 2011) See oli esimene kriminaalprotsess Venemaal blogi asjus, mis kutsus esile laia avaliku arutelu kogu riigis. Terentjev ütles oma päevikus, et vihkab miilitsat, et kõik militsionäärid on pasapead ja loomariigi kõige totumad esindajad. Veel tegi ta ettepaneku püstitada iga Venemaa linna keskväljakule suur ahi (nagu Auschwitzi koonduslaagris), milles saaks iga päev ära põletada ühe ebaausa ja kuritegeliku militsionääri. Terentjev mõisteti üheks aastaks tingimisi vangi.

Parlament võtab roppsuud letti

Atšairi küla kõrval on Venemaal teisigi piirkondi, kus ropendamine on keelatud. Kuid ülevenemaaliselt võib ropendada nii, kuis süda lustib, sest trahvi selle eest pole praktiliselt võimalik teenida. Avalikus kohas ropendamises võib mõnikord küll näha pisihuligaansust ja ühiskondliku korra rikkumist ning selle eest võidakse määrata kuni l000rublane rahatrahv või 15-päevane vangistus, kuid tegelikkuses see seadusesäte ei toimi ja seda kasutatakse üliharva.
Venemaa parlamendi üks juhte Mihhail Nikolajev tuli 2009. aasta detsembri keskel välja ideega, et ka üleriigiliselt võiks ebatsensuursete sõnade kasutamise avalikes kohtades seadusandlikult ja ühemõtteliselt ära keelata.
Mitu parlamendiliiget toetasid Nikolajevit, olles seisukohal, et мать peab kaduma nii tele- ja raadiosaadetest, internetist, blogidest ja isegi ilukirjandusest, sest vene keele rikkuse juures on võimalik igale ebatsensuursele väljendile leida mitu samaväärset ja sündsat asendusväljendit.
Parlamendiliikmete arvates oli ropendamine ületamas kriitilist piiri, mille tulemuseks olevat emakeele lörtsimine ja sülitamine inimestevahelisele austusele. Nende meelest pole roppude sõnade kasutamine mitte lahe, vaid äärmiselt vastik. „On jama, et mingit teatavat sündmust pole võimalik ilma ebatsensuursusete sõnadeta kirjeldada. Kui sa teisiti ei mõista, siis oled kehv kirjanik,“ toonitasid rahvasaadikud, tunnistades siiski, et kasutavad mõnikord ka ise „karmimaid sõnu ja väljendeid“.

President andis loa ropendamiseks
2009. aasta detsembri keskel Moskvas toimunud Euroopa ja Aasia riikide ajakirjandusfoorumil esines sõnavõtuga ka Vene president Dmitri Medvedev. Riigipea puudutas oma lühikeses kõnes mitmeid infovahetuse ja meediaga seotud küsimusi ning jõudis muuhulgas puudutada ka ropendamisprobleemi.
President rõhutas, et põhimõtteliselt ei tohiks ropendamist ehk mittenormatiivset sõnavara (nii öeldakse ebasündsa sõimu kohta ametlikus kõnepruugis) ajakirjandusväljaannetes kasutada. „Kuid ma pole kindel, et sama seisukohta jagavad kõik foorumist osavõtjad. Nad kinnitavad, et normiväline sõnavara on osa kultuurist, mida me aeg-ajalt kasutame.“
Seega andis president loa ropendada „vaikselt“ ja vene traditsioone silmas pidades, sest vulgaarsuses polevat midagi ebanormaalset, kuid ebatsensuursete sõnade kasutamist avalikus ajakirjanduses tuleks siiski vältida. Medvedevi väitel kuulub räige sõim vene kultuuri hulka ja seda sealt välja puksida polevat otstarbekas ega mõistlik.
Sõnavabadusest kõneldes rõhutas president, et ajakirjaniku peamiseks kohustuseks on rääkida tõtt, kuid millisel viisil ta seda teeb – see sõltub juba igast ajakirjanikust eraldi ehk „kus on tõde, seal on ka sõim”.

Roppused tuleb seadusega lubada
Vene liberaaldemokraatide juht Vladimir Žirinovski pidas samas vajalikuks ebatsensuurse sõnavara legaliseerimist. „Ropu sõimu näol on tegemist pärisorjusaegse Venemaa tingimustes tekkinud ja sajandite jooksul kujunenud rahvakeelega. See oli pärisorjade protestivorm, see on meie normaalne keel, mille kasutamine tuleb seadustada,“ ütles Žirinovski. Kõik kõrged riigiametnikud, lihtrahvast rääkimata, saadavad saunas, töökabinetis, ööklubis üksteist suurima heameelega munni, persse või veel kaugemale, teab Žirinovski rääkida.
Poliitiku kinnitusel on vene keel kõige rikkam keel ning tulevikus saab vene keelest juhtiv keel nii internetis kui kogu maailmas. „See on revolutsiooni keel ja sõnade abil püütakse väljendada oma protesti, sest inimesed ei taha võtta kätte relvi,“ täpsustas rahvasaadik, kelle sõnul väga rõvedatest sõnadest tuleks siiski hoiduda.
Žirinovski oli veendunud, et mitte keegi ei suuda venelasi mitte kunagi sundida ropendamisest loobuma. Samas näeb ta teist võimalust – kui legaliseerimist ei taheta teostada, siis tuleks luua tingimused, et inimestel kaoks soov väljendada oma emotsioone sõnade abil.

Ropendamine leevendab pingeid
Aastaid tagasi korraldati venelaste hulgas küsitlus ropendamise kohta. Inimestelt päriti, kas, kuidas ja kui tihti nad kasutavad suhtlemisel roppe sõnu ning selgus, et pidevalt ütleb rõvedusi vaid 14 protsenti venelastest. Kõige suuremate ropendajate meelest on suurepärane viis pingeid maha võtta ja negatiivseid emotsioone vähendada ning end arusaadavaks teha sellistele inimestele, kes tavakeelt ei mõista. Enamasti ropendatakse kodus ja sõprade keskel ning tööl tunduvalt harvemini.

Ropendamisele on ka vastaseid
Roppused pole meeltmööda tervelt 38 protsendile venelastest. Nende hulgas on suures ülekaalus üle 55-aastased naised, kelle arvates on rõvetsemine ükskõik millistes tingimustes või olukordades lubamatu. Roppuste vastased on veendunud, et arvestades vene keele rikkust on võimalik alati oma tundeid väljendada ilma ebatsensuursete sõnadeta. Veel on nad seisukohal, et еб твою мать ja teised samalaadsed väljendid halva kasvatuse ja matslikkuse tunnuseks.

Ropendamise pealt teenitakse raha
Belgorodi oblastis hakati ebatsensuurse sõimu eest trahvima juba 2005. aastal. Vastava seaduse järgi on „mattide“ kasutamine keelatud avalikel üritustel, töökohtadel ja ka üksteisega suhtlemisel – ropendamiste eest määratud trahvidega (500–1500 rubla) teenis oblast 2008. aastal ühtekokku 5 miljonit rubla. Belgorodi oblasti eeskujul seati sarnased trahvid sisse ka mõnes teises oblastis.

Ropendamist üritatakse välja juurida
Uljanovski oblastis asutati „ropendamisvaba päev“ ning oblasti suurimas linnas Dimitrovgradis kehtisid juba varem „viisakus päevad“ – iga kuu viimasel päeval toimuvad koolides viisakusteemalised tunnid. Barnauli linna külmhoone töötajatele jagati aga välja vestmikud viisaka kõne arendamiseks – näiteks väljendi хуй с тобой! asemel soovitatakse kasutada ütlust „vabandage, te olete liiga pealetükkiv“. Nii on iga ebatsensuurse väljendi või sõna kohta välja pakutud ilma roppusteta analoogväljendeid. Kuid vaevalt need head soovitused midagi muudavad. Ropendamine on sõna otseses mõttes madalat päritolu vene inimese geenides.

NB! Loe ka „Maaja“ kodulehel: Русские oзорные частушки – ropud vene tšastuškad

Valik venekeelseid roppusi
Ei maksa arvata, et suudaksime igale roppusele täpse vaste leida, seda enam, et ühe või teise vägisõna tähendus sõltub ka situatsioonist või kontekstist.

На хуй (munni)
На хую (mida munni, mis lahti)
На хуях (õige mul vaja)
Ни хуя (mitte midagi)
До хуя (kõike põlvini, midagi hästi palju omama)
С хуя (munniga)
Без хуя (ilma munnita)
Один хуй (vahet pole)
Какой-то хуй (mingi munn)
За хуй (mida munni)
Хуй с тобой! (Türa sinuga)
Идите нахуй! (Minge munni!)
блядь (lits)
Что блядь? (Mis tahad, lits?)
А ты ебися (aga sina niku)
Еб твою мать (nikutud ema)
К ебеной матери (nikutud ema juurde)
На ебену мать (nikutud emale)
Ебена мать (nikutud ema)
Ебаная рот (nikutud suu)
Не пойму я ни хуя (Ma ei saa mitte munnigi aru)
Не ебись (ära nussi)
Хуй ли нас ебут везде? (Mida munni meid kõikjal kepitakse?)
Меня выебать хотели (mind taheti läbi nikkuda)
Хуй разберет (türa sellest aru saab)
Я милую ебу (kallimat ma kepin)
Хуяк-пиздык (türa-vitukrae)
Пизда пизде пизданула (vitt vitus vitutas)
Пизда на хуй не глядит (vitt munni ei triigi)
Да ебать ее куда? (kuhu teda keppida?)
Ёб твою мать сука блять – universaalne väljend igaks elujuhtumiks – näiteks kui astusid poriloiku.
Русский военный корабль, иди на хуй! – Vene sõjalaev, mine munni! Ukraina Maosaare kaitsjate maailmakuulus soovitus vene sõjalaevale.

NB! Loe ka:
Lõbusaid lugusid Loll-Ivanist
Nõukogude Liit – kapitalismist sotsialismi ja tagasi
Kuidas karikatuur Brežnevist tsensorid ära pahandas. Valik parimaid anekdoote Brežnevist

0

Your Cart