Sõdade paradoksid

Puutumatu loodus
Armeed vajavad suuri muust maailmast eraldatud alasid – polügoone, kus oma väljaõpet praktiseerida – niisuguseid tavaelust isoleeritud piirkondi on igas riigis. Seal ei takista miski, kui tankiroomikute lõgin välja arvata, paljude unikaalsete loomaliikide elu ja paljunemist, kaitstuna nii keskkonda mürgitavate linnade kui moodsa põllumajanduskultuuri ohtude kui ka turistide hordide eest.

Rahvastiku reguleerimine
Tänu kaasaegse meditsiini ja põllumajanduse efektiivsusele on emake Maa tänulik iga vahendi eest, mis temal pesitsevate kahejalgsete arvu normis aitab hoida. Sellepärast võttis ta kindlasti mütsi maha Esimese ja Teise maailmasõja ees, mis kergendasid ta vaeva oma 61 miljoni inimese võrra. Eriline tänu muidugi 2020–2021. aasta koroonapandeemiale!

Rahva tervis
1916. aasta lõpus hävitasid Saksa allveelaevad agaralt Briti kaubalaevu, uputades 300 000 brt kuus. See tingis rangete toidunormide kehtestamise, mis vähendas liha kättesaadavust poole, suhkru oma 40% ulatuses. Vaatamata kurtmisele näitab statistika, et briti rahvas pole kunagi olnud tervem kui Esimese ja Teise maailmasõja ajal. Rasvumise, vähihaiguste ja südameatakkide arv oli siis kõigi aegade madalaim.

Kuritegevus
Kuni 1914. aastani, kui algas Esimene maailmasõda, trimpasid britid 89 miljonit gallonit (ca 404 milj. liitrit) vägijooke aastas. Võitluseks alkoholismi ja kasvava olmekuritegevuse vastu tõstis valitsus alkoholi hinda. 1917. aastaks vähenes tarbimine 37 miljoni gallonini ja kuritegude arv langes viiendiku võrra.

Tehnoloogia
Maailma esimene programmeeritav arvuti – Colossus –, valmis 1943. aasta detsembris Inglismaal sakslaste šifreerimismasina Enigma sõnumite dešifreerimiseks, ja paljud praeguses olmes igapäevased leiutised, nagu näiteks toit konservikarpides (loodi algselt aastatel 1853–56 toimunud Krimmi sõja ajal tarvitamiseks), pastapliiats (võimaldas lennuki meeskonnal suurtes kõrgustes lendamise ajal kirjutada), lahas jne., on sõjaväe vajadusi silmas pidades välja nuputatud.

Hüpe kosmosesse
Esimene edukas ballistilise raketi V-2 katsetus toimus 3. oktoobril 1942 Saksamaal Peenemündes: rakett saavutas 25 sekundi pärast helikiiruse, 59 sekundit pärast starti lõpetas mootor töö, rakett liikus vertikaalsuunas edasi viiekordse helikiirusega, saavutas lennulaeks 84,5 km ja kukkus Läänemerre 190,6 km kaugusel stardipaigast. Seega oli V-2 esimene kosmose piirile lennutatud rakett (orbitaallennu alumiseks piiriks on 100 km).

Tunnuspildil: Inglaste arvuti Colossus Mark 2.

NB! Loe ka:
Sellised olid toidunormid Saksamaal, Eestis ja teistes sõdivates riikides Teise maailmasõja ajal
Natside sala- ja imerelvad