Valik Guinnessi rekordeid

65 minutit lugemist

ALFABEET

Kõige rohkem tähti on khmeri keeles – 72 (kaasa arvatud ka need tähed, mida enam ei kasutata). Bougainville’i saarel räägitavas rotoka keeles on kõige vähem tähti – 11 (a, b, e, g, i, k, o, p, r, t, ja u).
Kõige rohkem vokaale on Kesk-Vietnamis levinud sedangi keeles – tervelt 55 erinevat täishäälikut. Kõige vähem, ainult kaks vokaali, on abhaasia keeles. Neli vokaali kõrvuti on eestikeelses sõnas „jäääärne” (nii seisab kirjas Guinessi rekorditeraamatus. Grammatiliselt õige oleks siiski jää-äärne. Katrin Lusti saate nimi Kuuuurija on grammatiliselt vale. Peab olema Kuu-uurija). Brasiilias Pará osariigis räägitav uoiauai keel koosneb ainult seitsmest vokaalist.

SÕNAD

Kõige rohkem sünonüüme on ingliskeelsel mõistel „being inebriated” (purjus olema). Garrett Park’ist (USA) pärit Paul Dickson on kogunud 2241 sõna, mis kirjeldavad vintisolemist.
Kõige sagedamini tarvitatavad sõnad saksa keeles on artiklid der, die ja prepositsioon in.
Kõige sagedamini tarvitatavad põhisõnad saksa keeles on: Tag, Mensch, Mann, Geld (päev, inimene, mees, raha).
Los Angelese täielik nimi on tegelikult El Pueblo de Nuestra Señora la Reina de los Angeles de Porciuncula. Kasutatakse ka lühendit L. A. või LA.
Üks kuulsamaid ning pikemaid lauseid lääne kirjanduses on Victor Hugo (1802–1885) 1862. aastal ilmunud raamatus „Les Misérables” (Hüljatud). Lauses on 823 sõna, 93 koma, 51 koolonit ja 4 mõttekriipsu.
Kõige pikema lause saksakeelses kirjanduses pani kokku Ida-Preisimaal sündinud Arno Holz (1863–1929). Tema lüürilises tsüklis „Phantasus” on lause, kus on 6000 sõna!

KOHANIMED

Kõige lühem kohanimi on mõnedel küladel. Prantsusmaal on küla Y, mis kannab sellist nime juba 1241. aastast. Taanis on küla Õ. Samanimeline asula on ka Rootsis. Ühel Vaikse ookeani saarel on V nimeline maakoht.

ISIKUNIMED

Kõige sagedamini esinev perekonnanimi maailmas on Chang (või Tschang). Arvatakse, et sellist nime kannab Hiinas 9,7–12,1 milj. hiinlast – see on rohkem kui inimesi 163 suveräänses riigis. Muide enamikke hiina ees ja perekonnanimesid tähistatakse ainult kolme hieroglüüfiga.
Lääne maades kõige sagedamini esinev perekonnanimi on Schmidt (USAs ja Inglismaal Smith). Saksamaal on umbes 590 000 Schmidti, USAs aga 2,8 miljonit. Kõige sagedasem saksa perekonnanimi on Müller. Sellist nime kannab Saksamaal vähemalt 612 000 inimest. Islamimaades on kõige levinum perekonnanimi Mohammed, mis esineb paljudes erinevates kirjaviisides.
Kõige pikem kohanimi on Tai pealinna Bangkoki tegelik nimetus. Ametlik nimi on Krungtep Manahakton, täielik nimi aga kõlab nii: Krungthep Manahakhon Bovorn Ratanakosin Mahintharayutthaya Mahadilikpop Noparatratchathani Burirom Udomratchanivetmahasathon Amornpiman Avatarnsathit Sakkathattiyavisnukarmprasit (167 tähte). Veelgi täpsemas kirjapildis olevat aga 175 tähte.

KÕIGE KALLIMAD ANTIKVAARSED ESEMED

Kõige kallim laualamp on Tifany pronksist valgusti, millel on tinaraamistuses klaasmosaiigiga kaetud kuppel. 8. apr. 1980 müüdi laualamp Christie’s 630 000 dollari eest.
Kõige kallim kirjapress (klaasist) on Pariisis pärast 1850. aastat Pantini ettevõttes valmistatud toode. 2. detsembril 1983 anti Sotheby’s kirjapressi eest 143 000 dollarit.
Kõige suurem summa ühe teki eest maksti 22. okt. 1983 Sotheby’s. Navajo indiaanlaste poolt 1852. aasta paiku valminud käsitöö eest anti 115 000 dollarit.
Kõige kallim sõrmkübar on valmistatud 1740. aasta paiku Meissneri portselanist. Selle hambakujulise sõrmkübara ostis 3. detsembril 1979 Genfis toimunud oksjonil Londoni kaupmees Winifred Williams 8000 naela eest.
Kõige kallim klaasnõu on umbes 300. aastal valmistatud rooma võrkklaasist karikas. 17,78 cm läbimõõduga ja 10,16 cm kõrguse karika eest maksis keegi Robin Symes 4. juunil 1979 Sotheby’s 520 000 naela.
Kõige kallim kuldese on 1797. aastal Humphery Reptoni visandi järgi Paul Storri valmistatud ristimisvaagen, mille tõi Christie oksjonile leedi Anne Cavandish-Betninick. 11. juulil. 1985 ostis Londoni relvapalat ristimisvaagna 950 400 naela eest.
Kõige kallim kübar kuulub Alaska Riiklikule Muuseumile, kes ostis selle 1981. aasta novembris toimunud oksjonil 66 000 dollari eest. Hinnaline kübar on ühe Alaska indiaani suguharu liikmete kätetöö ja valmistatud umbes 1600. aasta paiku.
Kõige kallim oksjonil müüdud ikoon on Pittsburghis (USA) elava George R. Hanni kogust pärit „Viimsepäevakohus“. See kunagi Novgorodis valmistatud pühapilt osteti 17. aprillil 1980 Christie’s 150 000 dollari eest.
Kõige suurem summa ühe atlase eest, 300 000 DEMi maksti 25. okt. 1986 Sotheby’s Londonis. Tegemist on 1667. aastal kartograaf Johannes Blaeu valmistatud ja 300 eksemplaris trükitud atlasega.
Kõige suurem summa mängutoosi eest maksti 23. jaanuaril 1985 Sotheby’s Londonis. 1901. aastal Šveitsis ühe pärsia printsi jaoks valmistatud mängutoos vahetas 20 900 naela eest omanikku.
Kõige kallim ööpott osteti 14. juunil 1984 Sotheby’s Londonis. 935 g kaaluva ööpoti valmistas David Willaume Warringtoni krahvi jaoks.
Kõige kallimaks oksjonil müüdud ehteks on kaks pirnikujulist briljantkõrvarõngast (vastavalt 58,6 ja 61 karaati), mis läksid haamri alla 14. novembril 1980 Sotheby’s Genfis. 2,825 milj. naela maksnud ostja jäi tundmatuks. Anonüümseks jääda eelistas ka müüja.
Kõige kallim antiikskulptuur on 20 cm kõrgune ja umbes 6000 aasta vanune neoliitikumist (noorim kiviaeg) pärit istuv jumalakuju James Johnson Sweeny kogust. 24. novembril 1986 ostis Sotheby’s New yorgis kuju 1,32 milj. dollari eest rahandustegelane mrs. Shelby White Levy.
Kõige kallim jalutuskepp, mis on valmistatud 1845. aastal kašeloti hammastest, müüdi 1983. aastal New Yorgis toimunud oksjonil 24 200 dollari eest.

KELLAD

Vanim teadaolev tornikell (mitte ajanäitaja) on Pisas Itaalias. Kell kannab aastaarvu MCVI (1106).
Maailma kõige suurem kell on 23. nov. 1735 Moskvas meister Ivan Motorini valatud Tsaar-kell, mille kaal on 196 t, läbimõõt 5,9 m, kõrgus 5,87 m ning korpuse kõige paksema koha läbimõõt 60 cm. Kaks aastat pärast valmimist kukkus kell maha (sellest murdus välja 11 t raskune tükk) ja 1836. a. paigutati Tsaar-kell alusele Kremlis, kus ta seisab tänase päevani.
Kõige raskem veel kasutatav kell on Minguni kell, mis kaalub 90,52 t ja mille läbimõõt on 5,09 m. Kell asub Mandalayas Birmas. Kella lüüakse tiigipuust kõraga. Kell valmistati kuningas Bodawpayasi (1782–1819) valitsemisaja lõpul Mingunis.
Maailma suurim võnkuv kell (ühtlasi Saksamaa suurim kell) on Kölni toomkiriku Petersglocke, mis valati 1933. a. Kella läbimõõt on 3,22 m, kõrgus 4,5 m ja kaal 24 t.

FILM JA KINO

Kõige rohkem mängitud kinokangelane on Sherlock Holmes, kelle ristiisaks oli kirjanik sir Arthur Conan Doyle (1859–1930). Geniaalne detektiiv üles astunud 204 filmis ja teda on kehastanud 72 erinevat näitlejat.
Õudusfilmide kõige sagedasem kangelane on krahv Dracula, kelle iiri kirjanik Bram Stoker (1847–1912) uuele elule äratas.
5. märtsil 1922 esilinastus Saksamaal Henrik Galeeni stsenaariumi järgi tehtud õudusfilm „Nosferatu. Symphonie des Grauens” (Nosferatu. Õuduste sümfoonia). Režissöör Friedrich Wilhelm Murnau filmi peakangelaseks oli Karpaatidest pärit vampiir krahv Dracula. Filmiga „Nosferatu” algab vampiirfilmide ajastu. Krahv ise või tema otsesed järglased on senini kollitanud 160 filmis. Frankenstein, Dracula kõige tugevam rivaal, on üles astunud 112 filmis.
Kõige suurem kaskadöörile makstud honorar oli 100 000 dollarit. Selle raha sai Dar Robinson 1979. aasta novembris filmi „High Point” jaoks Toronto teletornist 335 m kõrguselt tehtud hüppe eest. Tema langevari avanes alles 91 m kõrgusel maapinnast. Robinson suri 39 aasta vanuselt 21. nov. 1986.
Kõige rohkem statiste esines inglise režissööri sir Richard Attenborough’ filmis „Gandhi” (1982). Ainuüksi matusestseenis osales umbes 300 000 statisti.
Maailma kõige suuremad filmistuudiod asuvad Los Angeleses Universal Citys. Lisaks suurele maa-alale, kus tehakse välisvõtteid, kuulub stuudiotekompleksi 561 hoonet ja 34 stuudiot, mis on sisustatud kõige vajalikuga värvifilmide tarbeks.
Kõige pikem filmiseeria on jaapanlaste „Tora San”. Filmi esimene osa tuli ekraanile 1969. a. augustis. 1991. a. valmis 44. seeria. Kõigis filmides on kaasa teinud näitleja Kiyoshi Atsumi (sünd. 1929. a.).
Kõige rohkem kostüüme ühe filmi jaoks õmmeldi 1951. a. 32 000 kostüümi läks vaja filmi „Quo Vadis” võtetel.
Kõige suurem võtteplats valmis 1976. a. Inglismaal Buckinghamshire krahvkonnas asuvas Pinewood’i stuudios. Filmi „The Spy Who Loved Me” (Spioon, kes mind armastas) tarvis ehitati hiiglaslik bassein (102×42×12 m), mis mahutas 4,54 milj. liitrit vett. Basseinis asusid 600 000 tonnise tanklaeva ja kolme aatomiallveelaeva maketid.
Kõige ihaldatum filmitrofee on Oscar, mida Ameerika Filmiakadeemia annab välja alates 1929. aastast. Auhind kujutab endast kullatud kuju, mida hiljem hakati Oscariks kutsuma.
Kõige rohkem Oscareid sai Mikihiire „isa” Walt Disney (1901–66). Disney kontos on 20 Oscarit. Peale selle veel 12 diplomit, millest osa annetati kuulsale multifilmimeistrile postuumselt.
Kõige rohkem Oscareid saanud film oli „Ben Hur” (1959) – nimelt üksteist. Talle järgnevad filmid „Tuulest viidud” (1939) ja „West Side Story” (1961). Kumbki film pälvis kümme Oscarit (esimene film siiski 8 ja kaks auOscarit).
Maailma suurim kinokompleks asub Brüsselis. 1988. aastal avatud „Kinepolises” on 27 ekraani ja 7000 istekohta.
Maailma esimene mängufilm, mis kestis üle tunni, oli „The story of the Kelly Gang”. Film esilinastus 26. dets. 1906 Melbournis.
Maailma esimene täispikk helifilm oli „Lights of New York”. Filmi demonstreeriti esimest korda 6. juulil 1928 New York City kinos „The Strand”.
Esimesed maailmamenuga helifilmid olid ameerika režissööri Warner Brothersi filmid „The Jazzsinger” (Džässilaulja) ja „The Singing Fool” (Laulev narr). Mõlemas filmis mängis peaosa filmitäht Al Jolson. Filmis „The Singing Fool” esitatud šlaager „Sunny Boy” sai esimeseks filmišlaagriks, mida hiljem lauldi kogu maailmas.
Maailma esimene värvifilm oli USA firma Techicolor filmile võetud „Must piraat” Douglas Fairbanksiga peaosas. Film vändati 1926. aastal.
Filmimaa nr. 1 on India. Mitte üheski teises riigis ei vändata nii palju mängufilme. Alates 1979. aastast tehakse Indias keskmiselt 700 filmi aastas. Rekordaasta oli 1990, mil vändati 948 mängufilmi.
Kõige odavam normaalpikkusega mängufilm oli „The Shattered Illusion” (Purustatud illusioon), mis valmis 1927. aastal. Kompanii Victorian Film Productions vändatud filmidraama läks maksma ainult 300 naela. See odav film valmis ühe aastaga ja selles on isegi stseen tormis hukkuva laevaga.
Kõige pikem kinofilm on Rainer Werner Fassbinderi „Berlin Alexanderplatz”, mis kestab 15:21 tundi. 6.–7. augustil 1983 näidati filmi kogu pikkuses koos kahetunnise vaheajaga Hollywoodis „Vista” kinos.
Filmiajaloo kõrgeima honorari sai Jack Nicolson Jokeri osa eest filmis „Batman”. 50 milj. dollarit maksma läinud filmis mängimise eest on Nicholsonil loota 60 milj. dollarit. Asi on selles, et näitleja loobus tavapärasest honorarist ja kauples endale välja osa kogutulust.
Barbra Streisand kasseeris filmi „Nuts” (1988) esimese naisnäitlejana honorariks 5 miljonit dollarit. Filmi „Tõusude ja mõõnade valitseja” eest sai ta aga koguni 6 milj. dollarit.
Kõige kauem ekraanil olnud film oli „Emmanuelle”. Pariisi kinos „Paramount City” näidati filmi 26. juunist 1974 kuni 26. veebruarini 1985.
Kõige rohkem vägivallastseene on filmis „Rambo III”. 109 minuti jooksul 245 vägivallaakti ja 123 laipa. Peakangelane Sylvester Stallone mängib filmis supermani, kes praktiliselt üksinda astub välja Nõukogude armee vastu.

MUUSIKUTE HONORARID

Pianist Wladziu Valentino Liberace (1917–87, USA) teenis ühe 26 nädalat kestnud hooaja vältel rohkem kui 2 milj. dollarit. Oma elu kõige suurema honorari, 138 000 dollarit, sai ta ühe õhtu eest New Yorgi Madison Square Garden’is.
Kõige kõrgemini tasustatav klassikaline pianist oli Ignacy jan Paderewski (1810–1941), kes ajavahemikul 1919–20 oli isegi Poola peaminister. Arvatakse, et tema varandus ulatus 5 miljoni dollarini. Ainuüksi hooajal 1922–23 teenis Paderwski 500 000 dollarit.
Lauljatest teenis kõige rohkem itaalia tenor Enrico Caruso (1873–1921), kelle pangaarvele kogunes umbes 9 milj. dollarit. Sajandi kuulsaima tenori repertuaari kuulus 67 ooperipartiid ja 500 laulu, mida Caruso võis esitada n.ö. une pealt. Oma hiilgeosa Canio partiid ooperis „Pajatsid“ esitas Caruso New Yorgi Metropolitan Opera’s 81 korda. Oma fenomenaalse edu kohta ütles Caruso järgmist: „Lai rind, suur suu, 90 protsenti mälu, 10 protsenti intelligentsi, tohutu hulk tööd ja midagi südames.“
Lauljannadest teenis kõige rohkem itaalia-hispaania koloratuursopran Amelita Galli-Curci (1889–1963), kelle honoraride kogusummaks tuli 3 milj. dollarit.
Kõige menukam lauljanna oli „Rootsi ööbik“ Johanna (Jenny) Maria Lind (1820–87). Kui lauljanna andis 1850. a. USA-s kontserdi, maksti ühe pileti eest kuni 653 dollarit (tollal meeletu summa). Jenny hääleulatus oli g kuni e”’, mille keskregistrit pole tänaseni keegi suutnud ületada.
Superhonorari – 1,5 milj. dollarit teenis poplaulja David Bowie üheainsa laulu esitamise eest 26. mail 1983 Ühendriikide festivalil, mis toimus Glen Helen Regional Park’is Californias. Umbes sama suure summa teenis ka neljaliikmeline rockband „Van Halen“.

OOPERID

Esimene teadaolev ooper oli Jacopo Peri (1561–1633) „La Dafne“, mille esietendus toimus 1597. a. Firenze karnevalil.
Kõige pikem reeglipäraselt mängitav ooper on Richard Wagneri (1813–83) „Nürnbergi meisterlauljad“, mis kestab 5 t 15 minutit. Ungari päritoluga ameerika helilooja Gabriel von Wayditch’i (1888–1969) 110 instrumendile kirjutatud ooper „The Heretics“ kestab koguni 8 tundi 30 minutit.
Kõige lühem ooper on Darius Milhaud’i (1892–1974) kirjutatud „Theseuse päästmine“, mille 1928. a. toimunud esietendus kestis ainult 7 minutit ja 27 sekundit.
Kõige sagedamini mängitav ooperikomponist on W. A. Mozart, kelle ooperid „Võluflööt“, „Figaro Pulm“ ja „Don Giovanni“ on ooperiteatrite repertuaarides kindlalt esikohal.
Kõige pikem da capo pärast ooperietendust oli terve Domenico Cimarosa ooperi „Matrimonio Segreto“ kordamine pärast selle esietendust 1792. a. Etendust korrati Austria keisri Leopold II (valitses 1790–1792) palvel.
Kõige tugevama aplausi pärast ooperit teenis ära itaalia kuulus tenor Luciano Pavarotti (sünd. 1935), kes pärast 1988. a. veebruaris Lääne-Berliini Saksa ooperiteatris toimunud etendust pidi tervelt 165 korda publiku ette ilmuma. Aplaus kestis 67 minutit. Tol õhtul esitas Pavarotti talupoja partii Gaetano Donizetti ooperis „Armujook“.

KÕIGE KALLIMAD KUNSTITEOSED

Maailma kõige kallim maal oli 1990. aastani „Mõõkliiliad” (tuntud ka „Iirised” nime all). Vincent van Gogh (1853–90) maalis „Mõõkliiliad” 1889. a. Saint-Remy vaimuhaiglas. 11. nov. 1987 New Yorgis Sotheby’s korraldatud oksjonil pani maali välja kunstikoguja John W. Payson, kelle ema oli kõnealuse maali ostnud 1947.a. 80 000 dollari eest. Enampakkumine kestis napilt neli minutit. 53,9 milj. dollari eest leidis 91,1×92,7 cm suurune lillemaal anonüümseks jääda soovinud ostja. 15. mail 1990 löödi aga ka see oksjonirekord. Samas oksjonimajas müüdi pärast kolm minutit kestnud enampakkumist Vincnet van Goghi maal „Dr. Gachet’i portree” 82,5 milj. dollari eest. Van Gogh lõpetas oma raviarsti portree mõni nädal enne enesetappu. Maali uueks omanikuks sai Jaapani suuruselt teise paberivabriku omanik Ryoei Saito.
Kõige kallim abstraktsionistlik maal on Jackson Pollocki (1912–56) „Pilt nr. 8”, mille kunstnik maalis 1950. a. Sotheby’s maksti 2. mail 1989 selle pildi eest 11,55 milj. dolarit.
Kõige suurem summa ühe joonistuse eest maksti Londonis Christie oksjonil 3. juulil 1984. Tegemist oli Raffaeli (1483–1520) joonistusega „Kristuse kirgastumine”, mille kunstnik tegi Vatikanis. Ühe apostli pead ja vasakut kätt kujutava joonistuse tõi oksjonile Devonshire hertsog. Joonistus müüdi 13,3 milj. DEMi eest.
Kõige suurem summa, mis maksti oksjonil veel elava kunstniku maali eest oli 17,05 milj. dollarit. Sellise raha andis välja keegi New Yorgi kaupmees 10. nov. 1988 Sotheby’s Jasper Johnsi maali „Valestart” eest.
Kõige suurem ühe plakati eest makstud summa on 62 000 naelsterlingit. 1. apr. 1985 vahetas Chriestie’s omanikku Koloman Moseri (1868–1918) loodud näituseplakat, mille kunstnik tegi 1902. a. Viinis toimunud messi jaoks.
Kõige kallim 20. saj. tehtud maal on Picasso autoportree, mille kunstnik maalis 1901. a., kui ta oli 20-aastane. 9. mail 1989 maksti Sotheby’s autoportree eest 47,85 milj. dollarit.
Kõige kallim renessansiaja maal on Jacopo da Pontormo (1494–1557) „Piigikandja”, mille ostis 1989. a. juunis Sotheby’s 35,2 milj. dollari eest Getty muuseum.
Kõige kallim miniatuurpilt on 54 mm kõrgune George Washingtoni portree, mille lõi ameerika miniatuurimaalija John Ramage 1789. a. 7. nov. 1988 ostis Christie oksjonil miniatuurportree 352 000 naelsterlingi eest New Yorgis elav Alexander Gallery.
Maailma kõige väärtuslikum maal on Leonardo da Vinci (1452–1519) „Mona Lisa” (La Gioconda), mis asub Louvre muuseumis Pariisis. Kui maali demonstreeriti 14. dets. 1962 kuni 12. märts. 1963 Washingtonis ja New Yorgis, hindasid kindlustuskompaniid pildi väärtuseks 100 miljonit dollarit. Kindlustusleping jäi siiski sõlmimata, sest leiti, et ka kõige rangemate julgeolekuabinõude rakendamine tuleb odavam kui kindlustusmaks. Maali mõõtmed on 77×53 cm ja pilt valmis aastatel 1503–1507.

SKULPTUURID

Maailma suurimaks mälestusmärgiks saab pärast valmimist Oglala indiaanihõimu pealiku Ta-Shunca-Witko (1840–77) raidkuju. Ka Pöörase Hobuse nime all tuntud indiaanipealiku hiigelbareljeef tuleb 1701,6 m kõrge ja 195 m lai. Tööd mälestusmärgi kallal alustati 3. juunil 1948 Lõuna-Dakotas Mount Rushmore lähedal. Mälestusmärk on üheainsa mehe – Korcak Zilkowski (1907–82) – lõpetamata elutöö. Pärast Zilkowski surma otsustati siiski tööd jätkata. Ainuüksi pealiku hobuse ühe ninasõõrme läbimõõt on 10,7 m ning see ulatub 15,2 m sügavuse õõnsusena kaljusse. 1985/86 tuli kaljumassiivis lõhata 400 000 t graniiti. Senini on kaljumassiivist eemaldatud 8,2 milj. tonni kivimeid.
Maailma suurimaks skulptuurgrupiks on kaljusse raiutud kolm ratsanikku. Jefferson Davis (1808–89), kindral Robert Lee (1807–70) ja kindral Jonathan Jackson (1824–63) on jäädvustatud Atlanta (Georgia osariik) lähedal Stone Mountaini mäe järsku nõlva. Skulptuurid on 27,4 m kõrged ja võtavad enda alla 0,5 ha. Kasutades spetsiaalset põletit töötasid Roy Faulkner ja skulptor Walter Kirtland Hancock koos kaastöötajatega hiigelskulptuuride kallal 8 aastat ja 174 päeva (12. septembrist 1963 kuni 3. märtsini 1972).
Suurima puuskulptuuri nikerdasid kolm skulptorit: Josef Hackhofer, Roman Stuffer ja Konrad Piazza. Meestel kulus selleks 15 m³ pärnapuud. 5. mail 1982, pärast viiekuist tõsist tööd, oli jumalapoja kuju valmis. Kuju kaalub 3 t, väljasirutatud käte vahe on 6 m ja pea kõrgus 1,1 m. Pühakuju tellis Don-Bosco kirik Itaalias.
Maailma suurim kuju asub Volgogradis Mamai kurgaanil. Emakest Venemaad sümboliseeriv raudbetoonist kuju püstitati 1967. a. Stalingradi lahingu (1942–43) mälestuseks. Kuju kõrgus jalamilt kuni naise väljasirutatud käes oleva mõõga tipuni on 82,3 m.
„India köietrikk” – sellist nime kannab Calle Örnemarki 144 t kaaluv skulptuur, mis asub Jönköpingis Rootsis. Fakiiri jalgadest kuni 25 cm läbimõõduga köie tipuni on 103 m.
Kõige pikem skulptuur oli lamav Buda. Bamijani lähedal Afganistanis on alles selle hiigelkuju jäänused. lamav Buda oli valmistatud mördist ja väikestest kividest. Kuju pikkus oli umbes 305 m ja see valmistati 3. või 4. sajandil.

KUNST

Maailma suurim maal oli 1846. a. valminud Missisipi panoraam. John Banvard (1815–91) jäädvustas 1930 km pikkuse jõe ja selle ümbruse 1524 m pikkusele ja 3,66 m kõrgusele lõuendile. 5575 m² suurune taies hävis 16. mail 1891 ühes New Yorgi laos tulekahju tagajärjel.
Kõige suurem keskajast pärit maal on „Il Paradiso” (Paradiis), mille maalisid Jacopo Robusti alias Tintoretto (1518–94) ja tema poeg Domenico (1565–1637) aastatel 1587–90 Veneetsias asuva Doodžide palee Suure Nõukogu saali idaseinale. Teos on 22 m lai ja 7 m kõrge. Maalil on kujutatud umbes 350 inimfiguuri.
Suuruselt teine maal „Gettysburgi lahing” on osaliselt säilinud. Prantslane Paul Philippoteaux koos 16 assistendiga pintseldas hiigelmaali kaks ja pool aastat ning töö lõpetati 1883. a. Maal oli 125 m pikk, 21,3 m kõrge ja kaalus 5,45 t. Maalil on kujutatud Pennsylvaniast lõunas Gettysburgi juures 3. juulil 1863 toimunud lahingu haripunkti. Alates 1933. aastast hoiti maali ühes Chicago hoidlas. 1964. a. omastas maali North Carolinast pärit Joe King.
1022 m² võtab enda alla Jackson Bailey maal „Kristuse elu”, mis on välja pandud Ameerika Religioosse Kunsti Instituudis Atlantas (Georgia osariik). Maal valmis 1971. a. ja see koosneb 50 tahvlist mõõtmetega 3,35×6,09 m. Rohkem kui 800 erinevat looma jäädvustas 3 km pikkusele ja 2,2 m kõrgusele lõuendile jaapanlane Kimiko Hibino (sünd. 1942). Hiigelmaal valmis 27. okt. 1985. 3000 abilist aitasid maali Tokios Tamagawa jõe kaldal rahvale vaatamiseks üles panna.
Kõige suurem seinamaal kaunistab Las vegases (Nevada) asuva 23-korruselise hotelli „Vegas World Hotel” seina. Kunstiteose pindala on 8866,56 m².
Kõige pikem seinamaal on 497,7 m pikk ning see kaunistab Liverpooli Kuningliku Lastehaigla ühte seina. Maali pindala on 1668,7 m².
Maailma kõige suurem plakat oli 100×100 m ja selle joonistasid Obihiro (Hokkaido saar) elanikud 26. juunil 1987 ühe linnapeo ajal.
Kõige suurem mosaiikpilt kaunistab Mexico City ülikooli keskraamatukogu välisseinu. Kahe kõige suurema seina pindala on 1203 m². Mehhiko kunstniku Diego Rivera loodud mosaiik kujutab Mehhiko ajalugu enne hispaanlaste tulekut.
Kõige suurema „ujuva maali” autor on Hamburgis elav kunstnik Roland C. Stegemann. Hamburgi sadama 800. aastapäevaks maalis kunstnikegrupp Stegemanni juhatusel ühe ujuvdoki küljele panoraammaali. Ajavahemikul 7. dets. 1988 kuni 7. maini 1989 maalitud pildi pikkus on 260 m, kõrgus 15 m ja pindala 3900 m². Teose loomiseks kulus umbes 5000 l laeva lakkvärvi.

Minimaalid
Miniatuurimaalija Walter Kleinschmidt (sünd. 1917) Dortmundist maalis mikroskoobi all endavalmistatud kahest karvast koosneva pintsliga Friedrich Schilleri profiili, samuti paavst Johannes Paulus II portree 1 mm läbimõõduga naelapeale. Nürnbergi harrastuskunstnik Georg Spieler (sünd. 1927) maalib nugisekarvadest pintsliga õlimaale nööpnõelapeadele. Klounide Grocki, Riveli ja Popovi portreede läbimõõt on 1,5 mm. šhe naise portree mahtus lõuendile, mille pindala on 0,9×1,2 mm.

MUUSIKAINSTRUMENDID

Kõige vanem säilinud klaver asub New Yorgi Kunstimuuseumis. Klaveri ehitas Paduast pärit Bartolomeo Cristofori (1655–1731) Firences 1720. a.
Suurim kunagi ehitatud tiibklaver on 3,55 m pikk ja kaalub 1,25 t. Klaveri valmistas Londoni firma Chas. H. Challen & Poeg 1935. a. Klahvinstrumendi kõige pikem bassikeel on 3,02 m pikk. 330 kg kaaluvale metallraamile mõjub rohkem kui 30-tonnine tõmbejõud.
Suurim ühe tiibklaveri eest makstud summa oli 390 000 dollarit. 1888. a. valmistatud Steinway müüdi 26. märtsil 1980 New Yorgis Sotheby Parke Bernet’i oksjonil rahamehele, kes ise ei oska klaverit mängida.
Kõige suurema ja kõige valjema heliga muusikainstrument, mis kunagi ehitatud, on praegu veel ainult osaliselt töökorras olev orel. 1930. a. Atlantic Citys (New Jersey) valmistatud orelil on kaks mängupulti, üks seitsme ja teine (teisaldatav) viie manuaaliga mängupult, 1477 registrilülitit ja 33 112 vilet. Kõige väiksem vile on 4,7 mm ja suurim 19,5 m pikk. Oreli helitugevus vastab 25 puhkpilliorkestri omale. Kõlaline ulatus seitse oktaavi.
Kõige suurem elektrooniline orel asub Hollandis Rothenburg ob der Tauberis. Hollandi firma Interes insener Bo Hanus ja tema naine Hannelore Hanus-Walther nägid rekordinstrumendi projekteerimise kallal vaeva 20 aastat ning lõpuks ehitasid oreli ka valmis. Orelil on viis manuaali, 305 klahvi ning 45 paisutuspedaali. Oma kõlaliselt ulatuselt ning tämbri rikkuselt ületab see pill kõiki teisi oreleid. Üheaegselt võib kõlada 80 215 tooni.
Kõige tugevama heliga elektrooniline orel on Atlantic Citys (New Jersey) asuv 6000-vatine „Golden Spirit”, mille Henry N. Hunsicker’i projekti järgi ehitas Robert A. Nye. 600 kõlariga orel sai hääled sisse 9. dets. 1988.
Maailma suurim kirikuorel asub Passaus (Alam-Baieris) St. Stephansi toomkirikus. Vileorel ehitati aastatel 1924–28 firma D. F. Steinmeyer & Co poolt. Aastatel 1977–80 ehitas oreli ümber ning täiendas seda oreliehitaja L. Eisenbarth. Nüüd koosneb orel viiest eraldi sektsioonist. Kogu hiigelorel pannakse aga helisema ühelt viie manuaaliga elektriliselt mängupuldilt. Orelil on 231 registrit, 17 429 vilet ning 116 kella.
Maailma kõige vanem veel töötav vileorel on ehitatud 1390. a. ja see asub de Notre Dame de Valére in Sion’i katedraalis Šveitsis. Orelit restaureeriti 1687. ja 1954. a. Igal suvel korraldatakse kirikus vana ja uuema aja orelimuusika festivale. Orelil on kaheksa registrit, millest neli pärinevad veel gooti ajast.
Kõige vanem töökorras (pärast restaureerimist) vileorel asub Budapestis. 1959. a. restaureeritud ja rekonstrueeritud mehaanilisel orelil on neli registrit ja 52 vilet. Orel kingiti 228. a. Aquincumi (Rooma Ida-Pannoonia provintsi pealinn) rätikudujate tsunftile.
Kõige suurema Paani flöödi ehitasid Simon Desorgher ja Lawrence Casserley. Flöödi viis kontrabassvilet on 10 cm läbimõõduga ja pikkusega 4,79; 4,16; 3,60; 3,10 ning 2,66 m. Viis bassvilet on 5 cm läbimõõduga ja pikkusega 2,39; 2,08; 1,80; 1,52 ning 1,33 m. Maailma suurimat Paani flööti kasutati esimest korda 9. juulil 1988 Londonis toimunud kontserdil.
Kõige suurem teadaolev vaskpuhkpill on tuuba, mille kõrgus on 2,28 m, korpuse pikkus 11,8 m ja lehtri läbimõõt 1 m. Kontrabasstuuba ehitati aastatel 1896–1898 ameerika helilooja John Philip Sousa (1854–1932) ümbermaailmaturnee jaoks. Pilli kasutatakse tänapäevani ja praegusel ajal kuulub tuuba ühele Lõuna-Aafrika Vabariigi tsirkusele.
Kõige suurem kitarr (arvatavasti ka kõige tugevama heliga) on 4,35 m pikk ja kaalub 140 kg. Rekordkitarri ehitas Kanadas Scarborough’s asuva firma Lado Musical Inc. spetsialist Jo Kovacic.
Vanim säilinud tromboon kannab aastaarvu 1651. Pilli valmistas Naumburgi meister Huns Veit. Praegu hoitakse trombooni Berliini Riikliku Muusikauurimise Instituudi juures asuvas Muusikainstrumentide Muuseumis. Samas instituudis hoitakse ka vanimat säilinud trompetit, mis pärineb aastast 1523. Ubaldo Monitini poolt Sienas valmistatud puhkpilli on aastasadade jooksul palju kordi restaureeritud, nii et praeguseks ajaks on originaalne ainult trompeti kaunistus.
Kõige kallim normaalsuurusega kitarr on sakslase Jacob Stadleri 1624. a. ehitatud chittara battente. 12. juunil 1974 müüdi kitarr Londonis Christie’s 10 500 naelsterlingi eest.
Kõige suurem kunagi ehitatud kontrabass oli 4,26 m kõrge ja see valmistati 1924. a. Arthur K. Ferrise poolt Ironias (New Jersey). Kontrabassi kaal oli 590 kg, kõlalaua laius 2,43 m ning nahast keelte kogupikkus 31,7 m. Kontrabassi madalamaid helisid võis ainult füüsiliselt tunnetada, aga mitte kuulda.
Kõige kallim viiulipoogen maksab 72 200 naelsterlingit. Selline summa maksti Sotheby’s kõigi aegade kõige kuulsama poognategija Francois Torte (1747–1835) poogna eest.
Kõige väiksema mängitava viiuli valmistas Dortmundi viiuliehitaja Oskar Hecht (sünd. 1919). Viiuli pikkus on kõigest 7,5 cm ja miniatuurse poognaga on võimalik ka seda miniviiulit mängida.
Kõige suurem oksjonihind ühe puhkpilli eest oli 44 000 naelsterlingit. 16. märtsil 1988 müüdi Londonis Christie’s Hans von Schrattenbachi 1535. a. valmistatud altplokkflööt.
Kõigi aegade suurim trumm valmistati 1872. a. Bostonis. Trumm kaalus 272 kg ja selle läbimõõt oli 3,65 m.

HELILOOJAD

Kõigi aegade kõige produktiivseim helilooja oli sakslane Georg Philipp Telemann (1681–1767). Ta komponeeris 1043 kirikukantaati, 78 missat, 40 ooperit, umbes 1000 orkestrisüiti (millest küll ainult umbes 100 on säilinud), 53 passiooni ning veel orkestri- ja kammermuusikat.
Kõige produktiivsem sümfooniate looja oli samuti sakslane: Johann Melchior Molter (1695–1765) kirjutas 170 sümfooniat. Austria helilooja Joseph Haydn (1732–1809) komponeeris 108 sümfooniat, millest paljusid mängitakse veel tänapäevalgi. Õhtumaade kõige arvukam muusikute suguvõsa oli Bachi perekond. Kahesaja aasta jooksul võrsus sellest suguvõsast kuus muusikute põlvkonda: 70 elukutselist muusikut, nende hulgas 20 heliloojat.
Kõige kiiremini töötav ja kõige produktiivsem helilooja oli Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791). 35–aastaselt surnud geenius jõudis kirjutada ühtekokku 625 muusikateost, millest enne tema surma jõuti avaldada ainult 70. Oma ooperi „La Clemenza di Tito” (1791) sai ta valmis 18 päevaga. Kolm sümfoonilist meistritööd, sümfoonia nr. 39, nr. 40 g–moll ja „Jupiterisümfoonia” (nr. 41) kirjutas ta 1788. a. 42 päeva jooksul. „Don Giovanni” avamängu kirjutas Mozart Praha rongis ning lõpetas ooperi partituuri alles esietenduse (see toimus Prahas) päeval.
Kõige pikem klassikaline sümfoonia on Gustav Mahleri (1860–1911) 3. sümfoonia d-moll, mille helilooja komponeeris 1896. a. Aldile, nais- ja poistekoorile ning suurele orkestrile kirjutatud suurteose ettekanne kestab 1 tund 40 minutit.
Ameeriklase Richard Rodgersi (1902–1979) 1952. a. NBC telestuudios ettekantud sümfoonia „Võit merel” kestis 13 tundi ning on kaasaja pikim sümfoonia.
Kõige rohkem flöödikontserte on loonud Johann Joachim Quantz (1697–1773). Friedrich Suure flöödiõpetaja kirjutas monarhile umbes 300 kontserti. Vähemalt 120 flöödisonaati (rohkem kui keegi teine) kirjutas Friedrich Suur ise.
Kõige produktiivsem marsimuusika komponist oli Weseli kapellmeister Hermann Ludwig Blankenburg (1876–1956). Ta komponeeris 1350 marssi suurele orkestrile, sealhulgas ka marsi „Gladiators Farewell”.
Kõige väiksema (õigemini vaiksema) muusikapala kirjutas John Cage. Tema 1952. a. „komponeeritud” heliteos „4’33”“ koosneb 4,33 minutist vaikusest. Kolmeosalist kompositsiooni võib esitada ükskõik millistel muusikainstrumentidel.

LÕBUSTUSPARGID, NÄITUSED

Maailma suurim lõbustuspark on 11 332 ha suurune Disney World Floridas. Oktoobris 1971 avatud lõbustuspark läks maksma 400 milj. dollarit. Kui 1981. a. külastas Disney World’i 13,221 miljonit külastajat, siis 1987. a. juba 22,5 miljonit.
Euroopa suurim lõbustuspark on Euro Disney Pariisi lähedal. Parki ehitati seitse aastat ja see avati 12. aprillil 1992. Pargi pindala on 600 ha.
Kõige külastatavam lõbustuspark on poolesaja kilomeetri kaugusel Hollywoodist lõuna pool Anaheimis asuv Disneyland, mis avati 1955. a. 24. aug. 1985 kell 9 hommikul registreeriti pargi 250 miljones külastaja. 1989. a. võttis park vastu oma 300 miljonenda külastaja.
Uusim supershow-park on EPCOT Center (Experimental Prototype Community of Tomorrow) Orlandos Floridas. 900 milj. dollarit maksnud lõbustuspark avati 1982. a. oktoobris.
Kõige suurem supelrand on Virginia Beach USAs. mere ääres on 45 km supelranda ja veel 16 km jääb Chesapeake’i lahe kaldale. Kogu supelparadiis laiub 660 ruutkilomeetril. Puhkajate käsutuses on 157 hotelli ja motelli ning 2230 telkimiskohta.
Kõigi aegade kõige suurem näituseterritoorium võttis enda alla 514,66 ha ja selleks oli Louisiana Purchase näitus St. Louis’is (Missouri osariik). Samas kohas peeti ka 1904. a. olümpiamängud, millest võttis osa 19 694 855 pealvaatajat.
Maailma suurim näituseterritoorium on Rahvusvaheline Messikeskus Clevelandis (Ohio osariik). 70,8 ha suurune näituseala piirneb Clevelandi rahvusvahelise lennuväljaga, mille ootepaviljonide kogupindala on 232 250 m2. Lennujaama juures on parkimisplats 10 000 autole.
Esimene rahvusvaheline suurmess toimus 1851. a. Londonis Hyde Parki ehitatud Kristallpalees (Crystal Palace). 14 päeva jooksul käis väljapanekuid uudistamas 6 039 195 külastajat. Inimesi ei meelitanud kohale mitte ainult näitus, vaid ka Kristallpalee ise. Metallist ja klaasist 71 885 m2 pindalaga näitusehall valmis 16 nädalaga (26. sept. 1850 – 14. jaan. 1851). Pärast maailmanäituse lõppu monteeriti Kristallpalee Hyde Parkist maha ja püstitati uuesti Sydenhami. 1936. a. puhkes hoones gaasi plahvatuse tagajärjel tulekahju. Kristallpalee põles maha (õigemini varises sulades kokku).
Esimene lennunudusnäitus toimus 1909. a. juulist oktoobrini Maini-äärses Frankfurdis. Esimene Prantsuse lennundusnäitus (Aérosalon) Pariisis toimus samuti 1909. a., kuid avati alles 25. septembril ja kestis 17. oktoobrini.
Kõige suurema külastajate arvuga maailmanäitus oli Expo ’70, mis toimus Osakas. Näitus võttis enda alla 330 ha, avati 1970. a. märtsis ja suleti 13. sept. Maailmanäitust külastas 64 218 770 inimest.
Kõige suurem vaateratas püstitati 1897. a. Earl’s Court’i näitusel Londonis. ratta läbimõõt oli 86,5 m ning selles oli sõitjate tarvis 10 esimese ja 30 teise klassi gondlit.
Kaasaja suurimad vaaterattad asuvad Himejis ja Tsukubas Jaapanis. Mõlema vaateratta läbimõõt on 85 m ja kumbki võtab peale 384 sõitjat.

OKSJONIREKORDEID

Kunstiajaloo kõige kallim raamat ja ühtlasi kõige kallim käsitsikirjutatud raamat on nn. „Heinrich des Löweni Evangeliar”. 6. dets. 1983 Londonis Sotheby’s toimunud oksjonil ostis SLV valitsuse ülesandel raamatu 8,14 miljoni naelsterlingi eest New Yorgi antikvaar Hans Peter Kraus. Koos oksjonimaksu ja muude kulutustega läks see raamat Saksa valitsusele maksma 32 432 497,52 DEMi (milline täpsus!). Evangeeliumi mõõtmed on 34,3×25,4 cm. Raamatus on 226 lehekülge, 41 lehekülge võtavad enda alla illustratsioonid. Raamatu valmistas munk Herimann Helmarshauseni kloostris 1175. a. Pärast aastasadu kestnud eksirännakuid jõudis „Heinrich des Löweni Evangeliar” tagasi Alam-Saksamaale, kus teda hoitakse nüüd hertsog Augusti raamatukogus.
Kõige kallim trükitud raamat on üks Gutenbergi poolt 1455. a. valmistatud piibel, mis müüdi 23. okt. 1987 New Yorgis Christie’s 5,39 miljoni dollari eest. Üliharuldase piibli ostis Tokio raamatukontsern Maruzen & Co.
Tänapäeva kõige kallim müügil olev raamat on „The Birds of America” (Ameerika linnud), milles on avaldatud kõik John James Audunbon’i (1785–1851) ornitoloogiateemaliste graafiliste lehtede reproduktsioonid. Abbeville Press’i poolt väljaantud raamat maksab 15 000 dollarit.
Kõige suurem summa ühe lendlehe eest maksti 22. aprillil 1983 New Yorgis Christie’s. 412 500 dollarit maksis Williamstown’is (Massachusetts) asuva Williams’i kolledŪi raamatukogu „Declaration of Independence” (Ameerika iseseisvusdeklaratsioon) eest. See dokument trükiti 1776. a. Philadelphias Samuel T. Freeman & Co. trükikojas. Praeguseks ajaks on teada 22 iseseisvusdeklaratsiooni säilinud eksemplari.
Kõige kallim käsikiri. 2,2 miljonit naelsterlingit maksis 12. dets. 1980 Londonis Christie’s Leonardo da Vinci 36-leheküljelise „Codex Leicester” (kirjutatud arvatavasti 1507. a.) eest ameerika naftamagnaat kunstimetseen ja N Liidu suur austaja kadunud multimiljonär Armand Hammer.
Suurima summa ühe signeeritud kirja eest maksti 29. okt. 1986 New Yorgis Sotheby’s. Charles Rosenbloom müüs oksjonil 360 000 dollari eest Thomas Jeffersoni 1818. a. kirjutatud kirja, milles president arvustas eelarvamusega suhtumist juutidesse.

AUTORID

Kõige rohkem romaane jõudis avaldada Lõuna-Aafrika grafomaanist kirjanik Kathleen Lindsay (alias Mary Faulkner, 1903–1973), kes kirjutas kuue pseudonüümi all 904 romaani.
Kõige rohkem lühilugusid kirjutas India kirjanik Baboorao Arnalkar (sünd. 1907). Aastatel 1936–84 jõudis ta peale 1092 kriminaalse loo avaldada ka mitu käsiraamatut.
Kõige rohkem komöödiaid ja teisi lavatükke kirjutas hispaanlane Lope de Vega (1562–1635) – nimelt 1800. Lisaks sellele veel 1000 romaani, luuletust jm.
Kõige rohkem trükitud autor on loomulikult J. Stalin. Tema surmapäeval 13. märtsil 1953 teatas Moskva, et Stalini teoseid on tõlgitud 101 keelde ja müüdud 672 milj. eksemplari.
Kõige produktiivsem autor kuni 20. sajandi alguseni oli poolakas Josef Ignacy Kraszewski (1812–1887), kes kirjutas üle 600 romaani ja ajaloolise uurimuse. Nobe kirjamees oli ka inglane Charles Harold St. John Hamilton (1876–1961), kes oma hiilgeajal (1915–1926) pani nädalas paberile rohkem kui 80 000 sõna. Põhiliselt tegi Hamilton kaastööd poistele mõeldud ajakirjadele ning üldse olevat ta kirjutanud 72–75 miljonit sõna.
Jaapanlane Soho Tokutomi (1863–1957) kulutas 35 aastat Jaapani ajaloo kirjapanemiseks. Sajaköiteline „Kinsei Nippon Kokuminshi“ hõlmab 42 468 lehekülge, milles on 19 452 952 hieroglüüfi.
743 tagasilükkamist kirjastajate poolt pidi üle elama romaanikirjutaja John Creasey (1908–1973). Siiski õnnestus mehel nii oma nime kui ka 25 pseudonüümi kasutades anda välja (1932. aastast kuni oma surmani 9. juun. 1973) 564 raamatut, mis sisaldavad ühtekokku 40 miljonit sõna.
Enid Mary Blyton (õige nimega Darell Waters, 1898–1968) kirjutas 700 lasteraamatut, nende hulgas palju lühilugusid. Ainuüksi 1955. a. kirjutas ta 59 raamatut.
Tänapäeva kõige enam loetav autor on Barbara Cartland, kelle 570 raamatut on tõlgitud 30 keelde. Trükiarv: 650 milj. eksemplari. Viimase 18 aasta jooksul on kirjanik avaldanud igal aastal keskmiselt 23 raamatut. Ainuüksi Prantsusmaal on müüdud 25 milj. Cartland’i teost.
Belgia kirjaniku Georges Simenoni (1903–1989) raamatuid on tõlgitud 47 keelde ja antud välja kogutiraaŪis umbes 600 milj. eksemplari.
Kõige suurem avanss veel kirjutamata raamatu eest oli 5 milj. dollarit. Sellise summa maksid 11. jaan. 1986 New Yorgi kirjastus William Morrow ja tema tütarfirma Avon Books kirjanik Clavellile avansiks romaani „Whirlwind“ kirjutamise eest. Mary Higgins Clark kirjutas 5. mail 1988 alla lepingule, mille põhjal maksti talle 10 milj. dollarit avanssi. Kirjanik kohustus kirjutama neli romaani ja ühe novellikogu.
800 miljonit eksemplari Mao Zedongi raamatut olevat müüdud ja levitatud aastatel 1966–1971. Esimees Mao piibli omamine oli tollal Hiinas kohustuslik.
Edukas oli ka ameerika kirjanik Erle Stanley Gardner (1889–1970), kelle raamatuid oli 1. jaanuariks 1989 antud välja 320 802 493 eksemplari 37 keeles. Agatha Chriestie’ (1890–1986) 87 kriminaalromaani on tõlgitud 103 keelde ja müüdud umbes 300 miljonit eksemplari.
Kõige rohkem tagasilükatud käsikiri. 1100 korda lükkasid kirjastused tagasi inglise kirjaniku J. Zivkoviku „The Spy Who Was Not“ (Spioon, keda polnud). Üks toimetaja kirjutas ajakirja „The Independent Magazine“ 1989. a. märtsinumbris, et Zivkoviku pingutatud proosa on kokkuvõttes üks ainulaadne arusaamatus.
Kah rekord: 55 kirjastust lükkasid 69 korral tagasi prof. Steven Golbergi romaani „The Inevitability of Patriarchy“ (Vältimatu patriarhaat) käsikirja, enne kui see lõpuks avaldati. Üle ootuste äratas raamat suurt tähelepanu.
Kõige pikem biograafia on kirjutatud inglise riigimehest Winston Churchillist. Kuulsa peaministri poeg Randolph kirjutas oma isa biograafiat 4832 lehekülge ja tema vend Martin Gilbert koguni 19100 lehekülge, kes lõpetas biograafia 1992. a.
Georges Simenon kirjutas alates 1972. aastast 22 autobiograafilist raamatut.
Üks kiiremaid autoreid oli inglise kirjanik Edgar Wallace (1876–1932). Näidendi „On the Spot“ kirjutas ta kahe ja poole päevaga (kaasa arvatud juhised lavastajale). Romaani „Kolme tamme saladus“ kirjutamiseks kulus Wallace’il ainult viis päeva. Üldse ilmus kirjaniku sulest 172 romaani, 250 lühijutustust ja 16 näidendit. Päranduseks jättis Wallace 100 000 naelsterlingit võlgu. Kirjaniku raamatute müügist saadav tulu võimaldas aga suure võlasumma juba mõne aasta jooksul tagasi maksta.
Kõige pikem kunagi trükis avaldatud luulevormis teos on kirgiisia rahvaeepos „Manas“, mis ilmus 1958. a. Eeposes on rohkem kui 500 000 rida.
Kõige pikem romaan on „Les hommes de bonne volonté“, mis võtab enda alla 27 köidet. Superromaani kirjutas prantslane Louis Henri Jean Farigoule, alias Jules Romains (1885–1972) aastatel 1932–1946.
Kõige pikem joonealune ilmub ühes jaapani ajalehes. alates 1951. aastast ilmuv Sohachi Yamaoka joonealune lugu võtaks raamatuna enda alla umbes 40 köidet.
Kõige rohkem tõlgitud koguteosed. Vene kirjaniku Fjodor Dostojevski (1821–1881) koguteosed on tõlgitud 110 keelde. Teisel kohal on ameerika satiirik Mark Twain (kodanikunimega Samuel Langhorne Clemens, 1835–1910), kelle koguteosed on tõlgitud 90 keelde.

BESTSELLERID

Maailma kõige enam levitatav raamat on piibel, mis täies mahus on tõlgitud 310 keelde ja üksikud osad pühakirjast on tõlgitud 1597 keelde. Jules Verne’i raamatud on ilmunud 220 keeles.
Aastatel 1815–1975 trükiti piiblit umbes 2,5 miljardit eksemplari, millest umbes 1,5 miljardit andsid välja piibliühingud.
1968. a. ilmus New Yorgis 192–leheküljeline raamat „The Truth That Leads to Eternal Live“ (Tõde, mis viib igavese elu juurde). 1989. aastaks olid Jehoova tunnistajad jõudnud oma õpetust kuulutavat raamatut välja anda 106,86 miljonit eksemplari. „Tõde, mis viib igavese elu juurde” on ilmunud 117 keeles.
Kõige enam müüdav raamat maailmas, mis on autorikaitse all, on „Guinessi rekorditeraamat“. Esimene taoline väljaanne ilmus 1955. a. septembris. 1992. a. oktoobriks oli müüdud peaaegu 70 milj. eksemplari 40 keeles.
Kõige edukam romaan. Seda päris üheselt välja selgitada ei ole sugugi nii lihtne, sest esimesele kohale pretenteerivad kaks kandidaati. Jacqueline Susann’i (õige nimega Irving Mansfield, 1921–1974) raamatut „Nukkude org“ oli 30. märtsiks 1987 trükitud 28 712 000 eksemplari. Pärast raamatu ilmumist müüs kirjastus Bantam 6,8 milj. eksemplari. Ka Margaret Mitchelli raamatut „Tuulest viidud“ (ilmus 1936. a.) on müüdud üle 28 milj. eksemplari.
Alistair Stuart MacLean (1922–1987) kirjutas 30 raamatut, millest 28 on ainuüksi Suurbritannias müüdud igaühte üle miljoni eksemplari. 13 tema romaani, millest on ka filmid tehtud, on tõlgitud 28 keelde. On välja arvestatud, et Macleani raamatuid osteti iga 18 sekundi järel.

RAAMATUD

Esimene täpselt dateeritav trükis on Johann Fusti (1400–66) ja Peter Schöffleri, Gutenbergi majaabilise (1425–1502) trükitud psalmide kogu, mis sai valmis 14. augustil 1457.
Maailma kõige suurema raamatu mõõtmed on 2,74×3,07 m ning kaal 252,6 kg. 1976. a. Denveris (Colorado) ilmunud 300-leheküljeline raamat asub praegu ühes New Yorgi muuseumis. Lehe pööramine toimub elektrimootori abil.
Euroopa kõige suurem trükitud ja köidetud raamat on Suure kuurvürsti atlas. (nn. Mauritiuse atlas). Lahtilöödud atlase mõõtmed on 222×170 cm. 1655. a. valmistatud 38 kaarti sisaldav atlas asub praegu Berliini Riigiraamatukogus.
Kõige paksem trükitud raamatu valmistas šveitslane Peter Troendle. Köite kaanemõõtmed on küll kõigest 5×4,5 cm, kuid see-eest on raamat 2,75 m paks.
Kõige mahukam sõnaraamat on „Deutsches Wörterbuch”, mille koostamist alustasid vennad Grimmid 1854. a. Hiljem täiendasid sõnaraamatut veel paljud keeleteadlased ja 107 aasta pärast, 1961. a. oli töö valmis. Pärast Teist maailmasõda töötasid sõnaraamatu kallal mõlema Saksa riigi spetsialistid. „Deutsches Wörterbuch” koosneb 33 köitest (34 519 lehekülge) ja on kõigi aegade suurim sõnaraamat. Täielik väljaanne maksis 5425 DEMi.
Kõige väiksem müügile lastud raamat on mõõtmetega 1×1 mm. Lastemuinasjutu „Old King Cole” sisaldava miniraamatu andis välja Šoti firma Gleniffer Press. Raamatut trükiti ainult 85 eksemplari ja see tuli müügile 1985. a. märtsis. Raamatu lehekülgi on võimalik pöörata ainult nõela abil.
Maailma kõige väiksem atlas asub Rostocki ülikooliraamatukogus. 1831. a. valmistatud atlases on 29 värvilist kaarti mõõtudega 67×68 mm. Atlas anti uuesti välja nahkaköidetuna 1985. a.
Esimese teadaoleva leksikoni koostas kreeka filosoof, Platoni õepoeg Speusippos 370. eKr.
Tänapäeva suurim leksikon on „La Enciclopedia Universal Ilustrada Europeo-Americana”, mida annab välja Madriidis ja Barcelonas tegutsev kirjastus J. Espasa & Pojad. See hiigelteos hõlmab 105 000 lehekülge ja 1935. aastast alates antakse igal aastal välja lisaköide. 1983. a. augustiks oli ilmunud juba 104 köidet.
Kõigi aegade suurim entsüklopeedia oli „Yung-lo ta tien” (Yung-lo valitsuse suur sõnaraamat). Aastatel 1403–08 panid selle teatmeteose kokku 2000 hiina õpetlast. Käsitsi kirjutatud entsüklopeedia koosnes 11 095 köitest, mis sisaldasid 22 937 märksõna-peatükki. 700 köidet on säilinud tänapäevani.
Kõige mahukam ingliskeelne teatmeteos on „Encyclopaedia Britannica”, mis ilmus esmakordselt aastatel 1768–71. Edingburgh’is. 1898. a. ostis grupp ameerika raamatukaupmehi kordustrüki õiguse ja 1899. a. ka kogu kirjastamisõiguse. 1943. a. anti „Britannica” koostamine üle Chicago ülikoolile. Praegune 32 köiteline väljaanne (32 330 lehekülge) sisaldab 44 miljonit märksõna. Teatmeteose koostamisel osales üle 4000 kaastöötaja.
Kõige vanem teadaolev maakaart on pärit aastast 1472 ja see trükiti Sevillas.
Esimene trükitud maailmakaart on pärit Lääne-Hiinast. Trükis on dateeritud aastale 1115.

TEATRID

Maailma suurim teater on 1976. a. novembris valminud „Perth Enterainment Centre” Lääne-Austraalias. Teatris on 8003 istekohta, lava pindala on 1148 m².
Pindalalt suurim teatrihoone on Pariisi „Grande Opera”. Hoone võtab enda alla 11 000 m² . Koridoride kogupikkus on ligi 20 km.
Maailma suurim lava on Reno teatril (Nevada osariik). Rambi pikkus on 53,6 m. Laval on kolm 19,1 m läbimõõduga pöördlava ning laval toimuvat valgustavad 800 prožektorit.
Kõige menukam ja kõige kauem ühe teatri repertuaaris püsinud teatritükk oli Agatha Christie’ (1880–1976) „The Mouse Trap” (Hiirelõks), mis tuli lavale 25. nov. 1952 Londoni teatris „Ambassador” (453 kohta). Pärast 8862. etendust viidi „Hiirelõks” 25. märtsil 1974 paar maja eemal asuvasse „St. Martini” teatrisse. 25. nov. 1988, kolmkümmend kuus aastat pärast esietendust, toimus „Hiirelõksu” 14 989. etendus. 15 000. etenduseni jõuti 9. detsembril 1988. Selleks ajaks oli Agatha Christie’ menutükki käinud vaatamas 7,5 miljonit inimest ja jätnud teatrikassase ühtekokku 14 milj. naelsterlingit.
Kõige menukam revüü oli 1986. a. aprilliks 47 250 korda mängitud „The Golden Horseshoe Revue” (Kuldse hobusearaua revüü), mille esietendus toimus 16. juulil 1955 Disneyland Park’is. Viimast korda nägi „Kuldse hobuseraua revüü” rambivalgust 12. okt. 1986. Revüüd käis vaatamas üle 16 miljoni inimese. Iga päev anti kuni viis 45-minutilist etendust.
Kõige edukam muusikal on helilooja Andrew Lloyd Weberi „Cats”, millele 1983. a. määrati „Tony” auhind, mida antakse ka veel parima stsenaariumi eest. „Cats’i” esietendus toimus 11. mail 1981 New London Theatre’s. 12. maiks 1989 oli antud 3358 etendust ja seega ületatud omaaegne kuulus rockooper „Jesus Christ Superstar”.
Kõige menukam komöödia oli „No Sex Please We’re British” (Ei mingit seksi, palun, me oleme inglased”). Ülimenukat komöödiat mängiti London Strand Theatre’s 3. juunist 1971 kuni 1. sept. 1986. Siis võttis etenduse üle Duchess Theatre, kes mängis seda veel kuni 5. sept. 1987. 17 aasta jooksul anti 6761 etendust ja kogu selle aja oli komöödia lavastajaks Allan Davis.
Kõige vähem külastajaid oli 1983. a. dets. Lincolnshire Grantham’i teatri etendusel. Komöödiat „Bag” ei tahtnud näha mitte ükski inimene. Seda rekordit ei ole võimalik ületada!
Kõige rohkem osatäitmisi teatris, filmis ja televisioonis on olnud USA näitlejal Jan Leighton’il. 1951. aastast kuni 1989. a. märtsini on Leighton mänginud 3385 rollis.
Esimest korda näidati striptiisi 1910. a. „Casino de Paris” laval. Üliõpilane Mona oli esimene naine, kes julges publiku ees heita endalt kõik rõivad.
Maailma kõige kirglikum teatrikülastaja oli dr. E. Howard Hughes, kes kuni pensionile jäämiseni oli Texas Wesleyan College’i õppejõud. Aastatel 1956–1987 leidis Hughes aega vaadata 6136 etendust.

TELEVISIOON

Maailma esimese tööndusliku teleri ehitas firma Daven Corporation (Newwark, New Jersey). Sellest teatas 1928. a. augustis ajakiri „Television”. Teler võis vastu võtta saateid 24, 36 või 48 laotusreal. Aparaat maksis 75 dollarit.
Esimene Eurovisiooni programm oli Inglise kuninganna Elisabeth II kroonimispidustuste ülekanne 2. juunil 1953. Saate kandsid üle Inglismaa, Prantsusmaa, Holland, Belgia ja SLV.
Esimene teleülekanne sateliidi abil üle Atlandi ookeani toimus 11. juulil 1962. Kell 1 öösel võisid Andoveri (Maine) ja Plemeur Boudou (Prantsusmaa) elanikud näha teleekraanidel satelliidi Telestar 1 ehitanud telefoni- ja telegraafifirma esimeest Frederick R. Kapelli. Esimene transatlantiline otseülekanne toimus 23. juulil 1962.
Kõige pikem planeeritud televisiooni otseülekanne kestis 163 t. ja 18 min. Melbourne’i telekompanii GTV 9 kandis katkestamata üle Apollo 11 lennu Kuule. Lend toimus ajavahemikul 19.–26. juulini 1969.
Esimese stuudiovideomagnetofoni konstrueeris Alexander M. Poniatoff 1956. a. Esimese kodus kasutatava videomagnetofoni valmimisest teatas BBC 24. juunil 1963. Videomagnetofoni konstrueerisid firma Nottingham Electronic Valve Co. ülesandel Norman Rutherford ja Michael Turner.
Kõige kiiremalt toimetas päevasündmusega videokasseti müüki inglise firma Thames Video Collection. Linti võeti prints Andrew’ ja Sarah Fergusoni pulmatseremoonia, mis toimus 23. juulil 1986. Videofilmi viimased kaadrid tehti kell 16.42, kui noorpaar astus helikopterisse. Esimesed kassetid müüdi ühes Londoni äris kell 22.23.
Kõige kallim teleseriaal oli firma Paramount seitsmeosaline „The Winds of War” – saaga Teisest maailmasõjast. Seriaali andis eetrisse telekompanii ABC (USA). Võtted kestsid 14 kuud ja läksid maksma 42 milj. dollarit. Seriaali viimast osa, mida näidati 13. veebruaril 1983, vaatas 41% ameerika televaatajatest.
Kõige kõrgema honorari telesaate eest sai Marie Osmond USAs. Telekompanii NBC maksis talle 9. märtsil 1981 seitsme saatetunni eest 7 milj. dollarit (tootmiskulud kaasa arvatud).
Kõige tasustavam showtäht on John William Carson, kes astus üles telesaates „Tonight Show”. Tema üks tund kestev show läks eetrisse neli korda nädalas. NBC maksis Carson’ile aastas 5 milj. dollarit.
Kõige kallimalt müüs reklaamiaega telekompanii NBC 25. jaanuaril 1987. Ameerika jalgpalli teleülekande ajal, mida jälgis 127 miljonit vaatajat, maksis 30 sekundit reklaami 600 000 dollarit. 1989. a. jaanuaris maksis inglise telekompanii Thames Television üks reklaamiminut kõige paremal saateajal (kella 20–23.20-ni) 75 250 naelsterlingit.
Kõige pikema reklaamfilmiga sai maha firma „Great Universal Stores” 20. jaanuaril 1985. Hommikuse saate „Good Morning Britain” edasi antud reklaam kestis 7 minutit ja 10 sekundit.

RAHA

Vanimad metallmündid võttis kasutusele umbes 670. aastal e. Kr Lüüdia kuningas Gyges.
Kõige suurem kullavaru on USAl. 1990. aasta lõpus ulatus USA kullavaru 261,91 milj. untsini. Kogu maailma kullavaru hinnatakse aga 940,29 untsini. (1 unts = 28,3495 g).
Fort Knox, mis asub 48 km kaugusel Louisville’st edelas, on alates 1936. aasta detsembrist USA tähtsaim kullahoidla. Kuld on valatud 446 000 kangiks. Üks kullakang kaalub 12,4414 kg ja selle mõõtmed on 17,7×9, 2×4,1 cm.
21. jaanuaril 1980 tõusis kulla hind rekordilisele kõrgusele. Untsi kulla eest maksti 850 dollarit.
Paberraha on hiinlaste leiutis. 812. aastal võeti Hiinas paberraha katseliselt kasutusele ja alates 970. aastast muutus eelistatuimaks maksevahendiks.
Esimesed rahatähed (Banksedlar) lasti käibele 1661. aastal Stockholmis. Kõige vanem säilinud rahatäht, nominaalväärtusega viis taalrit, on dateeritud 6. detsembril 1662.
Kõige suurem trükitud paberraha oli Hiinas Mingi dünastia ajal aastatel 1368–99 käibel olnud 1-kvanine rahatäht, mille mõõtmed olid 22,8×33 cm.
Kõige väiksema väärtusega rahatäht on Indoneesia 1-senine paberraha, mille väärtus on 1/100 ruupiat.
Kõige väiksem rahatäht oli 1917. aastal Rumeenia finantsministeeriumi poolt käibele lastud 10 banine rahatäht, mille mõõtmed olid 2,75×3,8 cm (trükitud pind).
Kõige suurema nominaalväärtusega ringluses olevad rahatähed on USA emissioonipanga 10 000-dollarilised, mille trükkimine lõpetati 1944. aasta juulis. Ringluses on veel ainult 345 sellist rahatähte.
Kõige raskem metallmünt oli 1644. aastal Rootsis vermitud 10-taalrine, mis kaalus 19,7 kg. Suurim mündikujuline metallraha olevat olnud India mohur, mille läbimõõt oli 136 mm ja kaal 2177 g. Meie päevini pole säilinud ühtegi eksemplari.
Kõige väiksem ja kõige kergem metallmünt on 0,002 g kaaluv nepaali hõberaha, mis vermiti umbes 1740. aastal.
Kaalult suurim päästetud varandus koosneb 3191 kullakangist. White Star liinilaeva „Laurentic” pardal oli ühtekokku 3211 kullakangi (43 t). 1917. aastal sõitis laev miini otsa ja uppus. Vrakk ise asub 40,2 m sügavusel Iirimaaa ranniku lähedal.
Kõige hinnalisem aardeleid koosnes umbes 80 000 kuldmündist. Varandus leiti 1714. aastal Itaalias Brescellos Modena lähedal. Arvatavasti peideti aare 37. aastal e. Kr.
Arvult kõige suurem aardeleid koosnes 150 000 mündist. Need 1908. aastal leitud mündid on ajalukku läinud Brüsseli aarde nime all.
Maailma suurim rahapaja kuulub USA finantsministeeriumile ja see asub Philadelphias. Rahapaja ehitati aastatel 1965–69. Hoone võtab enda alla 2,15 ha. Rahapaja töötab seitse päeva nädalas kolmes vahetuses. Nädalas lüüakse umbes 15 miljardit münti. Superpress Graebner Press lööb tunnis 42 000 münti. Rekordtoodang anti 1982. aastal, mil Philadelphia ja Denveri rahapada lõid kokku 19,5 miljardit münti.

PURJELAEVAD

Maailma suurim purjelaev lasti vette 1911. a. Bordeauxi ellingult. Viie mastiga metallist kerega parklaev „France II” maht oli 5806 brt ja kogupikkus 127,4 m. Kuigi laev oli algselt ehitatud kahvelpurjetajaks, oli ta varustatud kahe aurumasinaga. 13. juulil 1922 hukkus „France II” Uus–Kaledoonia ranniku lähedal.
Maailma suurim veel merd sõitev purjelaev on 109 m pikkune „Sedov”, mis ehitati 1921. a. Kielis. Praegu kasutavad venelased purjekat õppelaevana. „Sedovi” laius on 14,6 m ja veeväljasurve 6300 t, maht 3556 brt ja purjede pindala 4192 m².
Ka maailma suuruselt teine purjekas, 104 m pikkune neljamastiline parklaev „Krusenstern” (3400 m² purjepinda) sõidab praegusel ajal Vene lipu all. Laeva kasutavad Kaliningradi ja Murmanski merekoolide õpilased. Nimetatud laev lasti vette 1926. a. Bremerhavenis „Padua” nime all.
Maailma pikim purjelaev on Prantsusmaal ehitatud viie alumiiniumist mastiga „Club Med 1”. 762 m² polüesterpurjesid saab kompuutri abil juhtida. 187 m pikkust purjekat kasutatakse lõbusõitudeks. Laev võib pardale võtta 425 reisijat. Oma suhteliselt väikese purjepinna ja tugevate mootorite tõttu kujutab purjekas endast õigupoolest mootorpurjekat.
Kõige kõrgem ühemastiline jaht on J-klassi kuuluv „Velsheda”. Mastijalast kuni mastitpuni on 51,6 m. 1933. a. valmis jaht teisena neljast samasse klassi kuuluvast laevast. „Velsheda” on ainuke seda tüüpi jaht, mis polnud ette nähtud võistlusteks Ameerika karikale. 145 t veeväljasurve juures on jahil 1500 m² purjepinda.

OOKEANIÜLETAMISED

Esimene laev, mis ületas mootorijõul Atlandi oli „Curacao”. See 38,7 m pikkune, 438 tonnine puust kerega ratasaurik sõitis 1827. a. aprillis 22 päevaga üle Atlandi. Laev valmis 1826. a. Dundee’s Šotimaal.
Kõige kiirem Atlandi ületamine. Kõige kiiremini ületas Atlandi õhkpadjal liikuv laev „Great Britain”, mis sõitis Inglismaalt New Yorki 20.–23. juunini 1990, saavutades keskmiseks kiiruseks 36,966 sõlme. Traditsionaliste ei tohiks aga see rekord häirida, sest „Great Britain” ei hakka kunagi regulaarselt kahe mandri vahel kurseerima. tegemist oli ainult katsesõiduga. Nn. Sinine lint antakse ikkagi liinilaevadele. Viimane reisilaev, mis sai selle sümboolse auhinna oli „United States” (tollal mahuga 51 988, praegu 38 216 brt). Oma esimesel reisil, sõites New Yorgist Le Havre’sse ja Southamptoni, saavutas laev keskmiseks kiiruseks 35,9 sõlme (65,95 km/h). Reis kestis 3 päeva 10 tundi ja 40 minutit. Mõõdetava laevatee pikkus oli 2949 miili ehk 5465 km. 6./7. juulil püstitas „United States” omamoodi rekordi, läbides suurima vahemaa, mida üldse üks laev on ööpäeva jooksul läbinud. Laev sõitis 24 tunniga 1609 km keskmise kiirusega 36,17 sõlme (67,02 km/h). Maksimaalse kiiruse saavutas „United States” 9. ja 10. juunil 1952 toimunud proovisõidul. Masinad koguvõimsusega 240 000 hj (177 500 kW) andsid laevale kiiruseks 38,32 sõlme (71,01 km/h).
Kõige kiiremini ületas Vaikse ookeani konteinerlaev „Sea–Land–Commerce” (50 315 brt). Laev sõitis Yokohamast Long Beach’i (Kalifornia) 6 päeva, 1 tunni ja 27 minutiga, saavutades keskmiseks kiiruseks 33,27 sõlme (61,65 km/h). Meretee pikkuseks oli 4840 miili (8960 km).
Esimene päikesepatareidel töötav alus, mis ületas Vaikse ookeani kuulus jaapanlasele Kenichi Horiele. 1985. a. suvel startis 46–aastane jaapanlane Honolulust (Havai) ja sõitis oma 9 m pikkuses paadis 75 päeva ning 7 tunniga Jaapanisse.

ÕHKPADJAL SÕITVAD LAEVAD

Esimene proovisõit õhkpadjal liikuva laevaga tehti 30. mail 1959 Cowesi lähedal. 4 tonnine „Saunders–Roe SR–N 1” saavutas 1961. a. juunis kiiruseks 68 sõlme (126 km/h).
Esimene regulaarne liiniühendus õhkpadjal sõitva laevaga toimus 1962. a. juulist kuni septembrini. 24 reisijat mahutav „Vickers-Armstrong VA–3” (kiirus 60 sõlme) liikles Dee deltas.
Maailma suurim õhkpadjal liikuv laev on 305 tonnine Inglise „SRN 4 Mark III”, mis võib võtta pardale 418 reisijat ja 60 sõiduautot. Laeva pikkus on 56,38 m. Neli mootrorit annavad laevale kiiruseks 65 sõlme.
Kõige kiiremini ületas Inglise kanali „SRN 4 Mark II Mountbatten Class Hovercraft The Swift”. 1. sept. 1984 sõitis laev Doverist Calais’i 24 minuti ja 8,4 sekundiga.

RESTORANID

Esimene restoran avati 1725. a. Madridis Calle de Cuchillerose tänaval majas nr. 17. Selles restoranis pesi 1765. a. 19-aastane Goya nõusid.
Maailma suurim restoran on arvatavasti Tump Nak Thai Tai pealinnas Bangkokis. Söögiasutus, kus on ühtekokku 4000 istekohta, võtab enda alla 10 ha ja koosneb 65 omavahel ühendatud hoonest. 1000 kelnerit teenindavad iga päev umbes 3000 külastajat.
Kõige kõrgemal asuv restoran on 5340 m kõrgusel merepinnast Chacaltaya talispordikeskuses Boliivias.
Euroopa kõige kõrgemal asuv restoran on 3456 m kõrgusel Šveitsis Wallise kantonis.
Kõige väiksem restoran on Merseyside’s (Suurbritannia) Southporti promenaadil asuv „Lakeside Inn”. Hoone välismõõtmed: 7,2 m pikk, 5,25 m lai ja 4,9 m kõrge.
Kõige pikema baariletiga lokaal asub Ontarios Kanadas. „Lulu’s Roadhouse” avati 3. aprillil 1984 ja selle baarilett on 103,6 m pikk. Veelgi pikem baarilett, nimelt 208,48 m (loomulikult mitte ühel sirgel), oli Ericksoni kõrtsis Portlandis (Oregoni osariik). Baari hiilgeaegadel (1883–1920) oli Ericksoni juures ametis šeff-väljaviskaja Edward Johnson koos oma abilise Reillyga, keda hüüti Jumboks. ka inetuks orangutangiks tituleeritud väljaviskaja kaalus 161 kg. Sel vanal heal ajal maksis 1 liiter õlut ainult 5 senti.
Kõige sagedamini esinev restorani nimi Suurbritannias on Red Lion (Punane lõvi). Sellist nime kannab Briti saartel vähemalt 630 kõrtsi.
Kõige suurem öölokaal on Gilley’s Club, mis ehitati 1955. aastal Houston’i (Texas). Pärast ümberehitamist 1971. aastal on 1,6 ha pindalaga lokaalis rohkem kui 6000 istekohta.
Maailma kõige suurem baar asub Tokios Akasaka linnaosas. Mikado baaris on 2000 istekohta. Kundesid teenindab 1250 baaridaami. Et näha laval toimuvat, peab kindlasti binokkel kaasas olema.
Kõige halvema kuulsusega baar on ilmselt Cow Palace San Franciscos. 1. august 1971 oli omamoodi tähtpäev baari ajaloos. Cow Palace’s korraldati 151. haarang. Igav selles kõrtsis ei ole: iga kuu tuleb täiendada puruks taotud serviise ja välja vahetada kakluste ajal lõhutud peegleid.
Maailma suurim õllelokaal on Mathäser Münchenis. Õllekas avati 1829. aastal, purustati Teises maailmasõjas ja taasavati 1955. Saalis on 5500 istekohta, päevas juuakse keskmiselt 48 000 l õlut.
Suurim vabaõhuõllkas on 1901. aastal asutatud Augustiner Biergarten Münchenis. Korraga võib seal platsi võtta 5200 õllesõpra. Päevas kallatakse seal kurku ühtekokku 100 hl kesvamärjukest.
Maailma suurim restoranikett kuulub McDonald’s Corporation’le, mille asukoht on Oak Brookis (Illinois). Korporatsioon rajati 1955. aastal Ray A. Kroc’i (1902–84) poolt. 1992. aasta aprillis kuulus otseselt või kontsessioonide kaudu firmale 12 500 restorani 60 riigis. Suurim filiaal avati 23. aprillil 1992 Pekingis. Restorani teenindab umbes 1000 kohalikku töötajat. Restorani pindala on 2601 m² ja see mahutab 700 külastajat. 1991. aastal oli McDonald’si käive 19,9 miljardit dollarit.

ERIOTSTARBELISED RAJATISED

Maailma raskeim uks kaalub 326,5 t ja on 2,43 m paks. Läbi selle ukse pääseb Lawrence-Livermore’i Rahvuslaboratooriumi laseri katseruumi.
Maailma suurima hernehirmutise valmistas kanada perekond Speers Paris’ist Ontariost koos 15 abilisega. 31,56 m kõrgune hernehirmutis valmis lõikuspeoks 2. sept. 1989.
Maailma kõrgeim veefontään on purskkaevul Fountain Hills’is Arizonas. Purskkaevu ehitas firma McCulloch Properties Inc. 1,5 milj. dollari eest. Maksimaalse surve 26,3 kg/sm² juures paiskab purskkaev välja 26 500 l/min. Veesamba kõrgus on 171,2 m ja kaal umbes 8 t. Soodsate ilmastikutingimuste, s.o. tuulevaikuse korral ja kui kõik kolm 600 hobujõulist pumpa töötavad, võib veejuga ulatuda isegi 190 m kõrgusele. Kolmest düüsist väljub vesi kiirusega 236 km/h.
Euroopa sügavaim kaev oli 1178. aastal purustatud Kyffhauseni linnuses Nordostrandis. Linnuse kaev oli 176 m sügav, seega 10 m sügavam kui 1650. aasta paiku rajatud Burgfeste kaev Wülzburgis.
Kõige veerikkam allikas avastati 1973. a. Orlandos Floridas. See veeallikas annab 757 hl/min.
Maailma suurim viljahoidla kuulub C-G-F-Garin Company’le Wichita’s Kansases (USA). Hoidlas on kolmes reas 123 elevaatorit. Hoidla pikkus on 828 m ja laius 30 m. Iga elevaator on 37 m kõrge ja selle siseläbimõõt on 9 m. Viljahoidlasse mahub 7,3 milj. hl nisu.
Maailma suurim silohoidla asub City of Thunder Bay’s Superi’i järve ääres Kanadas. 23 üksikust silotornist koosnev hoidla mahutab ühtekokku 37,4 milj. hl.
Maailma pikimal keerdtrepil on 1520 astet ja see viib Carmi White-County söekaevandusse (Illinoisi osariik) 336,2 m sügavusel. Keerdtrepi ehitas 1981. aastal firma Systems Control.
Maailma kõrgeimal keerdtrepil on 217 astet ja see viib 63,2 m kõrguse korstna otsa Bobila Almirallis Barcelonas. Trepp ehitati 1956. aastal.
Maailma suurima telgi valmistas Augsburgi firma Deuters Welcome Expo jaoks Brüsselis 1958. a. Telgi põrandapindala oli 17 500 m².
Maailma suurim mälestussammas on 28. okt. 1965 avatud nn. West Arch’i värav St. Louis’is (Missouri) Metsiku Lääne vallutajatele. Lääne vallutamine algas 1803. a. pärast Louisiana ostmist. Roostevabast metallist värav koosneb 192 m pikkusest kaarest, mis läks maksma 29 milj. dollarit. Mälestussamba visandas 1961. aastal surnud Eero Saarinen.
Kõigi aegade suurim peegelklaasist akna mõõdud olid 20×2,5 m (50 m²). Hiigelaknaklaasi valmistas prantsuse firma Saint Gobain 1958. a. toimunud rahvusvahelise peeglinäituse jaoks.
Kõige suuremad üksikud aknad on Pariisi Tööstuse ja Tehnoloogia Paleel. Iga akna laius on 218 m ja kõrgus 50 m.
Maailma suurima kuulikindel klaasi valmistas P.T. Sinar Rasa Kencana Djakartas. 12 mm paksune klaas on 7 m pikk, 2,14 m kõrge.
Maailma suurim neoonreklaam on mõõtmetega 64×16,7 m ja alates 1986. aasta maist reklaamib see Hongkongis Marlboro sigarette. Neoontorude kogupikkus on 10 668 m ja kaal 114,7 t.
Maailma suurim kuivdokk on Daewoo Okpo dokk nr. 1 Lõuna-Koreas Koje saarel. Kuivdokk valmis 1979. aastal, see on 530 m pikk ja 131 lai. Ka 14 m kõrgused ja allosas 10 m paksused dokivärvavad on maailma suurimad.
Maailma kõige kaugemale nähtav valgusallikas asub Empire State Buildingi hoonel 332 m kõrgusel maapinnast. Iga spetsiaalhõõglambi valgusjõud on 450 milj. kandelat (cd), nii et lampide valgus on maa- ja merepinnakõrgusel näha 130 km kaugusele ja lennukilt koguni 490 km kauguselt. Lambid lülitati esmakordselt sisse 31. märtsil 1956.
Maailma suurim angaar sai katuse alla 15. veebr. 1956 San Antonio (Texas) õhujõudude baasis. Angaari nr. 375 (“Big Texas”) mõõtmed on 609,6×91,4×27,4 m. Angaaril on neli ust, millest igaüks on 76,2 m lai, 18,28 m kõrge ja kaalub 608 t. Betoneeritud põrandapinda on 178,8 ha.
Maailma suurim betoontamm ja samal ajal maailma suurim betoonrajatis on Grand-Coulee paistamm Columbia jõel USAs Washingtoni osariigis. Tammi hakati ehitama 1933. aastal ja töödega saadi valmis 1942. aastal, kuigi ehitis anti käiku juba 22. märtsil 1941. Paistamm läks maksma 56 milj. dollarit. Tammi hari on 1272 m pikk, tammi kõrgus 167 m. ja kaal 19 595 000 t. Tammi rajamiseks kulus 8 092 000 m³ betooni.
Maailma kõrgeim paistamm on 335 m kõrge, pinnasega täidetud Rogunskaja tamm Tadžikistanis. Tammi maht on 71 milj. m³ ja pikkus 602 m. Ehitustöid alustati 1981. aasta märtsis pärast viis aastat kestnud ettevalmistustöid. Tamm pidi valmima 1992. aastal, kuid sellest tähtajast ei suudetud kinni pidada.
Maailma suurima mahuga paisjärv on Bratskoje reservuaar Ankaral Siberis. Paisjärve ruumala on 169,3 km³, järve pikkus 599 km ja laius 33 km. Paisjärv täitus aastatel 1961–1967.
Maailma suurima pindalaga paisjärv on Volta järv Ghanas. Järv tekkis 1965. aastal valminud Akosmombo tammi taha. 1969. aastaks oli järve pindala 8482 km² ja järve kaldajoone pikkuseks 7250 km.
Kõige suurem teadusliku otstarbega hoone on Vehicle Asembly Building John F. Kennedy nim. kosmodroomil Meritti saarel Canaverali neeme lähedal Floridas. Metallist montaažihall on 218 m pikk, 158 m lai ja 160 m kõrge ning võtab enda alla 3,18 ha suuruse maa-ala. 3 665 500 m³ mahuga hoones on neli halli eraldi sissepääsudega. Nende ees on maailma kõige suuremad, 140 m kõrgused uksed. Siin toimus omal ajal kosmoselaevade Apollo lõppmontaaž. Siin monteeriti kokku kanderaketid Saturn V, mis startisid Kuu suunas. Montaažihalli ehitamist alustati 1963. aastal ja lõpetati 14. apr. 1965. Ehituskulud olid 108,7 milj. dollarit.
Maailma kõige suuremal maatükil asuv saatkond on Venemaa saatkond Pekingis. 18,2 ha suurune müüriga ümbritsetud maa-ala kuulus varem õigeusu kirikule. 1949. a. anti see maatükk N. Liidu saatkonna käsutusse.

SILLAD

Saksamaa esimene alumiiniumsild on 1956. a. valminud üle Datteln–Hammi kanali viiv Schwansbelli sild Lüneni lähedal. Sild kaalub 44 t ja selle ava on 44 m. Sama suur rauast sild kaaluks 60 t.
Euroopa linnadest on kõige rohkem sildu vanal hansalinnal Hamburgil. 1. maiks 1990 oli linnas 2490 silda ja viadukti üle vete, tänavate või raudteede.
Suurima sildega metallsild on kuulus Quebeci sild Kanadas Lawrence’i jõel. Silla peaava on 549 m ja konsoolide vahel ühtekokku 987 m. Üle silla viib raudtee ja kaks trammiteed. Silla ehitus algas 1899. a. (teistel andmetel 1901. a). Sild anti käiku 3. detsembril 1917. Ehitamise ajal, 29. augustil 1907 juhtus suur õnnetus – murdusid konsoolsõrestiku tugivardad ning 9000 tonni terastarindeid koos neil askeldavate töölistega langes jõkke. 87-st mehest päästeti vaid 11. Sild läks maksma 22,5 milj. Kanada dollarit.
Maailma pikim kaarsild on New-Riveri sild Fayetteville’s (Lääne-Virginia). 1977. a. valminud silla ava on 518,2 m.
Maailma pikim varjestatud sild asub Hartlandis, New Brunswickis (Kanada). 1899. aastal valminud silla pikkus on 390,8 m.
Maailma suurim kivist kaarsild on 1901. a. valminud 1161 m pikkune Rockville’i sild Harrisburgis (Pennsylvania). 48 sillasamba ehitamiseks kulus 196 000 t kive.
Suurima avaga kivist kaarsild on 1903–05 valminud praegu Rahusilla nime kandev sild Paluenis (Vogtland, Saksamaa). Silla kividest laotud ava on 90 m, kõrgus 21 m ja laius 17 m.
Pikim tellistest ehitatud sild Saksamaal on 578 m pikk ja 78 m kõrge Göltzschtalbrücke Vogtlandis. Sild ehitati aastatel 1846–51 1700 töölise poolt. Silla jaoks läks vaja 26 milj. telliskivi!
Suurima rippavaga rippsild on Humber Estuary sild Inglismaal. Silla püloonide kõrgus on 162,5 m. Silla kogupikkus on 2220 m. Ehitustöid alustati 22. juulil 1972. 17. juulil 1981 avas Inglise kuninganna silla liikluseks. Selle ajani oli sillaehituseks kulutatud 96 milj. naelsterlingit.
Maailma pikim raudteesild on Huey-P.-Long’i sild Metairie’s Louisiana’s. Silla pikkus on 7 km ja suurim sammaste vahe 241 m. Sild valmis 16. detsembril 1935.
Maailma pikim trammi- ja raudteesild on 12 603 m pikkune kahekorruseline Seto–Ohashi sild Honshu saarel asuva Kojima ja Shikoku saarel asuva Sakaide vahel. Sild avati 10. aprillil 1988 ja läks ümberarvestatuna maksma 15,3 miljardit DEMi ning nõudis 17 inimelu.
Maailma pikim pontoonsild on Second-Lake-Washingtoni sild Seattle’s. Silla kogupikkus on 3839 m, millest ujuv osa moodustab 2291 m. Sild valmis 1963. aasta augustis ja läks maksma 15 milj. dollarit.
Maailma pikim sildehitis on teine tamm üle Pontchartraini järve, mis ühendab Lewisburgi Handeville’ga (Louisiana). Sild-tamm anti käiku 23. märtsil 1969. Rajatis läks maksma 29,9 milj. dollarit. Sild-tammi pikkus on 38 422 m ja ta on 69 m võrra pikem kui First Causeway.
Maailma pikim raudteeviadukt on 19 km pikk. Viadukt ehitati Suurele soolajärvele Utah osariigis. Viadukt avati 1904. aastal. Aastatel 1955–60 ehitati vaiadele ja sammastele toetuva viadukti asemele kiviviadukt.
Maailma kõige laiem sild on Sydney Harbouri sild, mille sillaava on 502,9 m (projektis 520 m) ja laius 48,8 m. Sillal on kaks elektrirongiliini ja kaheksa sõidurada mootorsõidukitele 18 m laiusel maanteel (veepinnast 53 m kõrgusel). Samuti kaks kõnniteed ja rada jalgratturitele. Silla terastarindite mass on 38 000 tonni. Silla ametlik avamine toimus 19. märtsil 1932.
Maailma kõrgeim sild viib üle Kuninga kuristiku Arkansases Colorados. Elektrikaableid kandev rippsild asub 321 m kõrgusel jõepinnast. Rippsild, mille püloonid asuvad teineteisest 268 m kaugusel, ehitati 1929. aastal valmis kuue kuuga.
Maailma kõrgeim raudteesild avati liikluseks 1. juunil 1976 Kolasini lähedal Jugoslaavias. Betoonsammastele toetuv Mala-Rijeka viadukt asub oru põhjast 198 m kõrgusel Belgradi ja Bari vahelisel raudteelõigul.
Maailma kõrgeim sammastele toetuv maanteesild on Euroopa sild Austrias Innsbrucki lähedal. Euroopa sild viib üle Stilli mägijõe oru 190 m kõrgusel oru põhjast. Silla kogupikkus on 820 m, millest 7,7 meetri kõrgune ja 10 meetri laiune täisseinaline täisnurkse toruristlõikega terastala sildab avad 81+108+198+108+2×81 m. Talast väljaulatuva konsoolplaadiga moodustatud sõidutee laius on 22 m. Sillasambad on raudbetoonist, õõnesristlõikega, kusjuures kõrgeima samba pikkus on 190 m, jäädes vaid 8 meetriga alla Jugoslaavia raudteesillale. Tähelepanuväärne on veel see, et sillasamba välisseina paksus ei ületa ka kõige paksemas kohas 55 sentimeetrit.
Maailma kõrgeimad püloonid (rippsilla sambad) on kuulsal Golden Gate’i rippsillal Californias. Püloonid ulatuvad 227 m kõrgusele merepinnast. 1937. aastal käiku antud silla kogupikkus on 2812 m (rippava pikkus 1280,16 m). Silla püloonid hoidsid rekordit oma käes 1998 aastani, mil Jaapanis valmis Akashi-Kaikyo sild, mille püloonide kõrgus on 297 m!

TUNNELID

Maailma pikim tunnel on New Yorgi joogiveega varustav tunnel, mida ehitati aastatel 1937–44. Tunneli läbimõõt on 4,1 m ja pikkus 168,9 km.
Maailma pikim raudteetunnel on 53,85 km pikkune Seikani tunnel Jaapanis. Tunnel asub 240 m allpool merepinda ja 100 m sügavusel merepõhjast. Tsugaru merekitsuse alla kaevatud tunnel ühendab Tappi Sakit Honshu saarel Fukushimaga naabersaarel Hokkaidol. 23,3 km proovitunneli rajamist veealusel lõigul alustati 1964. aastal. Puurimistöid 1972. 27. jaanuaril 1983 oli tunnel läbi puuritud. Tööde käigus hukkus 34 inimest. 1985. a. märtsis, pärast 20 aastat ja 10 kuud kestnud ehitamist oli tunnel valmis.
Maailma pikim metrootunnel ühendab Moskvas Beljajevi jaama Medvedkovi jaamaga. Lõigu pikkus on 37,9 km. Nimetatud metrootunnel valmis aastail 1989/1990.
Maailma pikim autotunnel on 16,32 km pikkune St.-Gotthardi tunnel Göscheneni ja Airolo vahel Šveitsis. Tunnelis on kaks sõidurada. Tunnel avati liikluseks 5. sept. 1980.
Maailma suurima läbimõõduga autotunnel rajati läbi Yerba Buena saare San Franziskos. Tunnel on 24 m lai, 17 m kõrge ja 165 m pikk. Läbi kaherealise tunneli sõidab aastas 90 milj. sõidukit.
Maailma pikim niisutustunnel on 82,9 km pikkune Orange-Fish-Riversi tunnel Lõuna-Aafrika Vabariigis. Tunnel ehitati aastatel 1967–1973. Tunneli läbimõõt koos 23 cm paksuse vooderdisega on 5,33 m.

KANALID

Maailma suurim kanal ookeanilaevadele on Sueessi kanal Egiptuses, mis ühendab Punast merd Vahemerega. Kanal avati 16. novembril 1869. Seoses Iisraeli ja Egiptuse vahelise sõjaga oli kanal 1967. aasta juunist kuni 1975. aasta juunini suletud. Kanali pikkus Port Saidi tuletornist kuni Suessini on 161,9 km, laius 60 m. Kanali projekteeris prantsuse diplomaat krahv Ferdinand de Lesseps (1805–1894). Ehitustöödel, mis algasid 26. aprillil 1859 osales 8213 meest ja 368 kaamelit. Suurim laev, mis on läbi Suessi kanali sõitnud, oli Inglise kaubalaev „Settebello” (332 446 brt, pikkus 338,43 m, laius 57,35 m, vabaparda suurim kõrgus 22,35 m). „Settebello” läbis kanali 6. augustil 1986 Vahemerest Punasesse merre sõites. Kõige kiiremini läbis kanali Ameerika laev „Shreveport” 15./16. augustil 1984 ajaga 7:45 h. Iga päev läbib kanali umbes 55 laeva – ehk üle 20 000 laeva aastas.
Kõige laevatatavam kanal suurtele laevadele on Kieli kanal (varem Kaiser-Wilhelm-Kanal). Kanal ühendab Läänemere sadamalinna Kieli Elbe suudmes asuva Brunsbütteliga. Kanal ehitati aastatel 1887–1895. Kieli kanal on 98,7 km pikk ja 11 m sügav. Kanal on läbitav kuni 61 000 tonnise veeväljasurvega laevadele. 1987. aastal registreeriti 45 000 kanalit läbinud laeva. Kui võtta aluseks laevade kogutonnaaž, on Suessi kanal oma 440 milj. brutoregistertonniga kõige sõidetavam kanal.
Maailma pikim niisutuskanal on Karakumi kanal, mis kulgeb Haun–Khanist 1200 km kaugusel asuva Turkmeenia pealinna Ašhabadini. 1991. a. oli kanal 800 km ulatuses laevatatav.
Maailma suurim kaljusse raiutud kanal on Korintuse kanal Kreekas, mis avati 1893. a. Kanal on 6,392 km pikk ja 8 m sügav. Kanali 4,2 kilomeetrisel lõigul kõrguvad kaljud mõlemal pool kanalit keskmiselt 306 m kõrgusele, kõige kõrgemas kohas aga koguni 459 m kõrgusele.
Maailma suurim lüüs on Berendrechti merelüüs. See ühendab Schelde jõe Antwerpeni sadamaga Belgias. 1989. a. aprillis käiku antud lüüs on 500 m pikk, 68 m lai ja 13,5 m sügav. Lüüsi neljast väravast kaalub igaüks 1500 t. Ehituskulud olid umbes 12 miljardit Belgia franki.
Maailma sügavaim kanal asub Ukrainas Śaporožjes Dnepr-Bugi kanalis. Lüüs tõstab ja langetab väikesi kaubalaevu 39,2 m. Portugalis Douros asuva Carrapatelo lüüsi kõrguseks on 35 m.
Maailma suurim jõelüüsidekompleks asub Themese’i jõel Woolwich’is. Tõusuvee piirkonnas asub kuus lüüsiväravat, millest igaühe laius on 61 m. Mõõna piirkonnas asub neli väravat, millest igaühe laius on 31,5 m. Lüüside asukoht valiti välja 1971. a.

TÖÖSTUSEHITISED

Maailma kõige kõrgem korsten on 379,6 m kõrge. Korstna ehitas Copper Cliff’is (Kanada) asuv International Nickel Company. 1970. a. valminud korstna ehitamiseks kulus ainult 60 päeva. Ehituskulud 5,5 milj. dollarit. Korstna läbimõõt on 35,4 m ja see aheneb ülemises servas 15,8 meetrile. Korsten kaalub 39 000 t. Maailma kõrgeim vabrikukorsten anti käiku 1971. a.
Kõige massiivsem korsten asub Puentes Hispaanias. 350 m kõrguse korstna ehitas firma M. W. Kellog. Korstna ehitamiseks kulus 15 750 m³ betooni ja 1315 t metalli. Korstna sisemaht on 189 720 m³.
Euroopa kõrgeim korsten kuulub Zasavje soojuselektrijaamale Jugoslaavias. Korstna kõrgus on 360 m. Korstna püstitas Düsseldorfi firma Karrena. Ehitis valmis 1. juunil 1976.
Maailma suurim tööstuskompleks asub Nižni Tagilis, Sverdlovskist 136 km kaugusel kirdes. Tööstuskeskuse pindala on 827 000 m². Põhiliseks toodanguks on raudteevagunid ja tankid. Iga aasta valmistatakse Nižni Tagilis 2500 T-72 tüüpi tanki.
Maailma kõrgeim gradiir (seade vee jahutamiseks õhuga) valmis 1976. a. Saksa LVs. Jahutustorni kõrgus on 179,8 m. Gradiir ehitati Uentrop/Hammi aatomielektrijaama jaoks.
Maailma suurim angaar sai katuse alla 15. veebr. 1956 San Antonio (Texas) õhujõudude baasis. Angaari nr. 375 (Big Texas) mõõtmed on 609,6×91,4×27,4 m. Angaaril on neli ust, millest igaüks on 76,2 m lai, 18,28 m kõrge ja kaalub 608 t. Betoneeritud põrandapinda on 178,8 ha.
Maailma suurimad tööstusliku otstarbega puitehitised on kaks 1942/43 ehitatud õhulaevade angaari Tillamook’is (Oregon). Praegu kasutab Lousiana Pacific Corporation angaare saeveskitena. Ühe angaari mõõtmed on 304,8×51,81×90,22 m. Mõlema ehitise väärtust hinnatakse 6 miljonile dollarile.

KINDLUSED, LOSSID

Maailma suurim palee on Pekingi kesklinnas asuv keisripalee (Gu gong). Palee hoonetekompleks asub ristkülikukujulisel maa-alal, mille mõõtmed on 960×760 m (72 ha). Palee vanimad ehitised pärinevad Mingi dünastia kolmanda keisri Yung lo valitsemisajast (1402–24). Hiljem on tehtud korduvalt ümberehitamisi. Enamik hoonetest kerkis 18. sajandil. Paleekompleks koosneb 5 suurest hallist ja 17 paleest. Ühes neist, Chu xia gongi palees, elas kuni 1924. aastani Hiina viimane keisrinna.
Maailma kõige pikemad ja laiemad vallikraavid ümbritsesid Pekingit ja selles asuvat keisripaleed. Prantslaste andmetel oli keisripaleed ümbritsev vallikraav kuni 49 m lai, kõigi kraavide kogupikkus aga 3290 km, samal ajal kui linna ümbritsevate vallikraavide kogupikkus oli ainult 38 km.
Kõige suurem kaasajal ehitatud residents-palee asub Brunei pealinnas Bandar Seri Begawanis. Brunei valitseja, sultan Hasanal Bolkiah Mu’izzaddin Waddaulahi jaoks ehitatud palee valmis 1984. a. Marmori, kulla ja oonüksiga viimistletud residents läks maksma umbes 300 milj. dollarit. Palees on 1788 tuba. Garaaž on piisavalt suur, et mahutada sultani 110 autot.
Kõige paksemad müürid olid Urnammu (praegune Iraani linn Muquajjar) linnal Uris. Urnammu linnamüüride paksus küündis 27 meetrini. Linn purustati 2006. eKr eamiitide poolt.
Õhtumaade võimsaim kindlus oli Grazi linna (Austria) Schlossbergi kindlustustekompleks. Seda ei suutnud vallutada ei türklased 15.–16. sajandil ega prantslased 1809. aastal.
Maailma suurim haarem asus Topkapi loss-kindluses Istanbulis. Haarem valmis 1589. a. ja selles oli 400 ruumi. 19. sajandi lõpul valitsenud Türgi sultanil Abdülhamit II-l oli 1500 haareminaist. 1908. a. oli sultan sunnitud noortürklaste survel taastatud 1876. a. konstitutsiooni põhjal vähendama haareminaiste arvu 500-le. 1909. a., kui Abdülhamit II kukutati, oli endine 1200-liikmeline haaremiteenijaskond vähenenud 370 odalskile (haaremiorjatar) ja 127 eunuhhile.
Maailma suurim, veel valitseva monarhi poolt kasutatav loss on inglise kuninglik residents Windsori loss Berkshire’is. Suurem osa lossist on ehitatud 12. sajandil. Loss koos siseõuedega võtab enda alla 576×164 meetri suuruse maa-ala.

TORNID, MASTID

Maailma kõrgeim ehitis on Dubais asuv 828 m kõrgune aastatel 2004–2010 ehitatud Burj Khalīfah. Lisaks sellele, et Burj Khalīfah on maailma läbi aegade kõrgeim ehitis ja kõrgeim iseseisev ehitis, on ta maailma läbi aegade suurima korruste arvuga hoone (160 korrust, eelmine rekordiomanik oli Maailma kaubanduskeskus110 korrusega). Hoones on maailma kõrgeim lift ja maailma kiireim lift (64 km/h, eelmine rekordiomanik oli Taipei 101 – 60,6 km/h). Hoone ehitamisel pumbati betooni 601 m kõrgusele. Külastajatele avatud vaateplatvorm asub 124 korrusel.
Maailma kõrgeim ehitis oli pikka aega 1974. a. Varssavi lähedal Kutnos valminud 646,38 m (teistel andmetel 688 m) kõrgune raadiomast. Konstruktor Jan Polaki projekteeritud terassõrestikmast kujutas endast kolmetahulist prismat küljepikkusega 4,5 m. Masti ristlõike ühes tipus on liftišaht. 15 tõmbi, mis 45… 55° nurga all 120, 255, 367, 480 ja 592 m kõrgusel kinnitatult masti püsti hoidsid, olid pingestatud kuni 50-tonnise jõuga. Mast kaalus 550 t. Ühel heal päeval kukkus mast kokku.
Maailma kõrgeim telliskivitorn kuulub St. Martinsi kirikule Landshutis (Baier). Kirikutorni kõrgus on 133 m.
Maailma kõrgeim teletorn (ühtlasi kõrgeim raudbetoonehitis) on Torontos. 44 milj. dollarit maksnud torn on 555,33 m kõrge ja kaalub 130 000 t. Vundamendi rajamist alustati 12. veebr. 1973 ja 2. aprillil 1975 oli torn valmis. 347 m kõrgusel asub pöörleva põrandaga 416-kohaline restoran. 447 m kõrgusel asuv vaaterõdu on maailma kõrgeim. Selge ilmaga võib sealt näha 120 km kaugusele. Torontos tuleb aasta kohta keskmiselt 30 äikeseilma, mille ajal välk lööb torni umbes 200 korda.

EHITISED, ERAMUD, HOTELLID

Maailma kõige suurema ruumalaga hoone on 1968. a. Everettis (USA) valminud firma Boeing peamontaažihall, mille maht on 5,6 milj. m³. Hoone on 630 m pikk, 492 m lai ja 34 m kõrge.
Kõige suurem uuema aja ehitis on Madinat-al-Jubail-al-Sinaiyah ettevõte Saudi Araabias. Joonestuslaual sündinud hiiglaslikku tööstuslinna hakati rajama 1976. aastal. Pärast valmisehitamist võtab tööstuskompleks enda alla 1015 km². Ajuti oli ehitusel ametis 52 000 töölist 62 rahvusest. Kaevamistöödel eemaldati 1988. aasta lõpuks 270 milj. m³ pinnast. Rekordihõnguline on ka tööstusettevõtteid jahutusveega varustav kanalisüsteem. See peab andma tööstusele 10 milj. m³ merevett päevas.
Pindalalt suurim valitsushoone on USA Kaitseministeerium Pentagon. Hoone ehitamist alustati 15. jaanuaril 1943 ja see läks maksma umbes 83 milj. dollarit. Hoone ümbermõõt on umbes 1370 m. Viiekorruselises ministeeriumis on 604 000 m² kasulikku pinda. Pentagonis töötab 29 000 inimest. Telefonikeskjaamal on 44 000 abonenti, mis on ühendatud kaablite abil, mille kogupikkus on 257 500 km. Keskuse 220 telefonisti vahendavad päevas 280 000 telefonikõnet. Ministeeriumi 2 restorani, 6 kohvikut ja 10 puhvetit teenindab 675 inimest. Koridoride kogupikkus on 27 km. Aknapesijatel tuleb puhtana hoida 7748 akent.
Suurima üüripinnaga büroohoone oli New Yorgis asuv World Trade Center (Maailma kaubanduskeskus), mis moodustas kahest tornist koosneva kompleksi. Mõlemas pilvelõhkujas oli ühtekokku 406 000 m² kasulikku pinda. Torni nr. 2 kõrgus oli 415,22 m. Torni nr. 1 televisiooniantenni tipp oli 521,2 m kõrgusel maapinnast, seega 46 m kõrgemal, kui maailma kõige kõrgema hoone Sears Tower’i antennitipp.
Maailma kõrgeim (büroo)hoone on Sears Tower Chicagos. 110-korruseline hoone on 443 m kõrge. Ehitustöödega alustati 1970. aasta augustis ja 4. mail 1973 oli hiigelehitis valmis. Hoone kõigi ruumide kogupindala on 40,8 ha. Katusele ehitati veel kaks 32,18 m kõrgust televisioonimasti. Hoonel on 16 000 akent. Maailma kõige kõrgemas büroos töötab 16 700 inimest, kelle kasutada on 103 lifti ja 18 eskalaatorit.
Maailma kõige kallim büroohoone on 1986. aastal valminud Hongkong and Shanghai Banking Corporation’i peakorter Hongkongis. Ultramoodsat hoonet ehitati viis aastat. Hoone on 178,5 m kõrge. Ehitise konstruktsioon koosneb põhiliselt metallist ja klaasist. Esmakordselt on kasutatud hoone keskosas asuva 52 m kõrguse aatriumi valgustamiseks maja välisseinal asuvat liikuvat peeglit. Hoones on 62 eskalaatorit ja ainult 23 lifti. Pangahoones töötab 3700 ametnikku. Päevas teenindatakse keskmiselt 20 000 klienti.
Kõige kallim kunagi ehitatud eramu on Hearst’i rantšo San Simeon’is USAs. Maja laskis ehitada ajalehemagnaat William Randolp Hearst (1863–1951). Aastatel 1922–1939 ehitatud ja 30 milj. dollarit maksma läinud eramus on 100 ruumi, 32-meetrine eelsoojendusega ujula, 25 m pikkune konverentsisaal ja garaaž 250 limusiinile. Teenijaskond koosnes 60 inimesest.
Hoonete asukoha muutmine. Umbes viie kvartali kaugusele nihutati San Antonios (Texas) kolmekorruseline hotell “Fairmount”. 1906. aastal valminud 1500 t kaaluv hoone sõidutati 36-l pneumaatiliste rehvidega vedukil oma uude asukohta. Tuli ületada isegi üks sild, mis selleks puhuks täiendavalt toestati. Hotelli teisaldamisega sai maha Portlandis asuv firma Emmert International. Hoone transportimiseks kulus neli päeva (30. märtsist kuni 2. aprillini 1985). Firma kasseeris töö eest 650 000 dollarit.
Maailma suurim eramu on 250-toaline Biltmore maja Asheville’s Põhja-Carolinas. Maja kuulub George Washington Vanderbilt II (1862–1914) lastelastele George ja William Cecil’le. 4,1 miljardit dollarit maksma läinud maja ehitati aastatel 1890–1895. Eramu juurde kuulus 48 160 ha suurune maavaldus, mis tänaseks on kahanenud 4856 hektarini, kuid see-eest on Biltmore eramu enda väärtus tõusnud 55 milj. dollarini.
Kõige ruumikam maja asub Sevenoaks’i lähedal Kenti krahvkonnas Suurbritannias. 365–toaline nn. Knole maja praeguseks valdajaks on National Trust. Seitsme siseõuega hoone laius fassaadist tagaküljeni on umbes 120 m. Knole ehitamist alustas Canterbury peapiiskpo Thomas Bourchier (1454–86), kes 1456. aastal ostis selleks maavalduse. 1566. aastal rentis majapidamise sir Thomas Sackville, kes siis aastatel 1603–1608 Knole väljaehitamise lõpule viis.
Suurim „eluase“ on St. Emmerami loss (õigemini paleetaoline hoone) Regensburgis Saksa LVs. 517-toalist ja 21 460 m² põrandapinnaga lossi väärtust hinnatakse 336 milj. Saksa margale. Kadunud omaniku vürst Johannes von Thurn und Taxise eluajal kasutati ainult 95 tuba.
Suurim hotellihall on „Hyatt Regency“ hotellil San Franciscos. Halli mõõtmed on 106,6×48,7×51,8 m. Hall on niisama kõrge kui 17 korruseline maja.

0

Your Cart