Selgituseks koomiksi „Julm paavst“ juurde

2 minutit lugemist

Mitte miski poleks suutnud kardinal Giuliano della Roveret (1443–1513, Sixtus IV vennapoeg) tagasi hoida paavstitooli vallutamisel. Pärast seda, kui ta oli mürgitanud paavst Alexander VI (1431–1503, paavst 1492–1503), ostab ta ära kardinal Francesco-Todeschini-Piccolomini (1439–1503), tulevase paavst Pius III, pakkudes talle liitlaste hääli kogu tema enda varanduse vastu. Paavst Pius III aeg jäi paraku lühikeseks. Kõigest 27 päeva pärast konklaavi laseb Della Rovere ta mõrvata ja pärib kogu tema varanduse, mis võimaldab tal kardinalide hääli osta, nii et ta valitakse paavstiks Julius II nime all. Kardinalide kõnekäänd ütleb: kes läheb konklaavile paavstina, lahkub sealt kardinalina. Roveret see teadmine ei kohutanud, ta oli oma võidus kindel, kuigi teadis, et suurem osa kardinale lausa vihkab teda. Muide, ta valiti paavstiks tänini kõige lühema, vaid mõni tund kestnud konklaavi järel.

Paavst Julius II.

Samas üritab ta varandust oma perekonna vahel jagada ja laseb Cesare Borgia (1475–1507) elimineerida, kuigi ta oli lubanud neid hispaania kardinalide häälte eest kaitsta. Olles oma armukesest Aldosist hullupööra sisse võetud, teeb ta nende liidu ametlikuks. Ta esitleb armukest oma Roverite klannile kui „paavst Juliane I”. Šokeeritud klanni liikmed lasevad Aldosi mõrvata. Julius II maksab kätte, kõiki asjaosalisi mürgitades. Armukese surm tegi talle väga haiget ja ta muutus veelgi võimujanulisemaks ja julmemaks. Ta saadab armee Bolognasse. Bentivoglios lööb põnnama ja alistub paavsti armeele ilma lahinguta. Sellest kergest võidust joobnuna tungib Julius II armee kallale Perugia türannile Gian Paolo Baglionile (u 1470–1520). 1500. aasta juulis pääses Baglioni Grifone ja Carlo Barciglia tapmiskatsest.
Jõudnud tagasi Vatikani, teeb Julius II oma uuele armukesele Michelangelo Buonarottile (1475–1564) ülesandeks valmistada grupp skulptuure tema hauamonumendile, samuti freskod Sixtuse kabelile. Muide, Sixtuse kabeli laemaal on kordades homoerootilisem kui mistahes geiajakiri ega jäta vähimatki kahtlust selles, millised olid Julius II ja Michelangelo seksuaalsed eelistused. Soovimata jagada vananeva Julius II-ga voodit, magas Michelangelo oma abilistega. Leonardo da Vinci (1452–1519) küll ühegi paavstiga ei semminud, kuid elas rohkem kui 30 aastat kellegi Gian Giacomo Capottiga, keda kutsuti Salaiks.
Kuid Julius II ei vaevanud mitte ainult liha-, vaid ka vallutamishimu. Nii valmistus ta sõjaretkeks Veneetsia vastu ning topeltmängu mängides üritas oma plaane Prantsusmaa ja Hispaania abil teoks teha.
Et muretseda raha, eriti Peetri kiriku ümberehitamiseks, korraldas paavst indulgentside hulgimüügi, ning spirituaalsete kaupade turustamine pakkus hiljem rohkesti kütteainet protestantlike reformijate kriitika jaoks.
Rahva arvamused tema ametiaja kohta olid seinast seina. Ühed olid andnud Juliusele hüüdnimeks Julius Hirmus, mis oli tingitud sellest, et ta vihastas kergesti, oli liiga kärsitu ja üldse väga sõjaka meelelaadiga.

Tunnuspildil: Ilmselt maailma kõige homoerootilisem kunstiteos: Sixtuse kabeli laefresko. 12 seinamaali lõid Pietro Perugino, Sandro Botticelli,  Cosimo Rosselli, Luca Singnorelli ja Domenico Ghirlandaio.

MAAJA

0

Your Cart